Nahaseenhaigused · Seened kui haigustekitajad avastati 19 sajandil. · Griseofulviin (esimene efektiivne seenhaiguste ravim) avastati 1958. aastal Pindmised seenhaigused Peamisteks naha- ja limaskesta seenhaiguste tekitajateks on: dermatofüüdid, Candida, Pityrosporum. Need tekitavad nn. pindmisi mükoose. See tähendab, et kahjustub ainult naha sarvkiht (+küüned ja juuksed). Tropilistes piirkondades esineb ka nn ,,sügavaid mükoose". Dermatofüüdid ... on kõige levinumad nahaseenhaiguste tekitajad. Pindmiseid mükoose põhjustavad dermatofüüdid kuuluvad 3 perekonda: - Trichophyton - Epidermophyton - Microsporon Dermatofüüdid ei kuulu inimese residentse floora hulka. Seevastu on aga Candida ja Pityrosporum saprofüüdid, mida leidub suurel prtsendil inimeste limaskestal või nahal. Dermatofüütia korral on tähtsaks faktoriks nakkusliku materjali rohkus ja geneetiline eelsodumus
Käeseen Käeseen Käeseen on infektsioon, mis võib esineda ühel või mõlemal käel Esmalt haigestub nn juhtiv käsi Põhjustajaks on tavaliselt dermatofüüdid (seened) Käeseen on sagedasem inimestel, kes teevad käelist füüsilist tööd ja higistavad rohkelt või kellel juba eelnevalt on käe dermatiit (käenaha põletik) Käeseen Käeseen võib sageli jääda diagnoosimata, kuna ta sarnaneb mitmetele järgnevatele haigustele: 1. Käe ekseem (dermatiit) 2. Psoriaas 3. Eksfoliatiivne keratolüüs Soodustavad faktorid Kontakt teise infektsioonikohaga, eriti jalgadel (jalaseen) või kubeme
Seen infektsioon Inimest ohustavaid seeni on erinevaid tüüpe. Sagedamini on seeninfektsioonide tekitajateks dermatofüüdid, mis võivad põhjustada järgmisi nahainfektsioone: · küüneseen · peaseen · habemeseen · kehaseen · kubemeseen · jalaseen · käeseen Tavalised seened on ka normaalse organismi mikrofloora hulka kuuluvad pärmseened, mis võivad esile kutsuda nahal kandida haudumust (voltides), kroonilist küünevalli põletikku, peenise peaosa põletikku (balaniit), mähkmedermatiiti, mitmevärvilist
4. täpsustamata põhjusega oletatavalt seenhaigused Seenhaigus jalgadel Jalaseen on laialt levinud nahaprobleem, mis toob endaga kaasa mitmeid ebameeldivaid sümptomeid. Jalaseene korral on esmajoones oluline nakatumisest hoidumine ning nakatumisel jalaseene võimalikult varane äratundmine. Kuidas tekib? Haigus algab tavaliselt 4-5 varba vahelt. Nahk on punetav ja kettendab esineb mõrasidJalaseent põhjustavad teatud liiki seened dermatofüüdid, mis armastavad sooja ja niisket keskkonda. Seenespoorid võivad pikka aega kuid ja isegi aastaid säilida kingades, vannitubades, dusiruumides ja vannimattides. Nakatumine toimub enamasti ühiskasutatavates pesuruumides, kus on niiske keskkond ja mida külastab palju inimesi. Sellistes kohtades paljajalu käimine suurendab nakatumise riski. Seen haigused jalgadel 2 Soodustavad need tegurid puudulik hügieen, umbsed jalanõud, liigne higistamine,
k) Mycosis of the foot, athlete's foot (ingl.k) Seletus Teatud liiki seente (dermatofüütide) poolt põhjustatud haigus, mis kahjustab nahka ja küüsi. Ülevaade Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes (sageli näiteks kaevuritel ja sportlastel). Teadaolevalt on arenenud riikides esinemissagedus 15-30%, Eestis võib-olla veelgi rohkem. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine.
Küüneseen Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 2-18,5% (USA uuringu andmed). Uuringud Inglismaal, Hispaanias ja Soomes näitavad küüneseene sageduseks 3-8%. Lastel esineb küüneseent harva. Tekitajad Enamus juhtudel dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes), pärmseened (näit. Candida albicans) ja hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine nn. ühiskondlikes riskikohtades, nagu veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid.
13. Teada põhilisi viirustest põhjustatud infektsioone, haigustekitajaid ja nende ülekandeteid (HIV, hepatit A, B, C; herpesviirused, tuulerõuged, punetsed, leetrid, mumps, noroviirus, puukentsefaliit). 14. Mükoos ehk seeninfektsioon – patogeensed seened, mis põhjustavad nakkust ja paljunevad kudedes. Mükoosid tekivad enamast mingi predisponeeriva faktori tulemusena: iga, stres, Ca, diabeet, AIDS jt. Nakkavateks seenteks inimesel on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. (teatud juhtudel). Teiste seente korral pärineb nakkus keskkonnast (taimed, pinnas). Dermatofüüdid levivad inimeselt inimesele otsese kontaktga, riietega, käterätkuga, jalatsitega jne. Candida on tupes, levib suguliselt. 1.Kuidas jaotatakse rakke vastavalt tuumamembraani olemasolule a. Eukarüoodid b. Prokarüoodid 2.Grammneg. bakterite rakuseina komponendid on: peptidoglükaan, lipopolüsahhar. 3
Toimed: seondub vitamiin D retseptoritega – inhibeerib keratinotsüütide proliferatsiooni ja soodustavad epidermise normaalset arengut. Kõrvaltoimed: enamasti nahaärritus (kuni 35% ning mööduv), kaltsiumi ainevahetushäire (kui kasutatakse rohkem kui 100g nädalas), ei sobi kasutamiseks koos salitsüülhapet sisaldavate preparaatidega (inaktiveerub). 7. Seeninfektsioonid. Pindmised (nahk, küüned, peanahk, limaskestad) Olulisemad haigustekitajad – dermatofüüdid Süsteemsed (organis, nahaalused koed) 8. Lokaalsed seeninfektsioonid. Lokaalselt kasutatavad ravimid- preparaatide toimeained ja preparaatide nimetused (mikonasool- Daktarin, ketokonasool-Nizoral jne) ja kasutamine. Asoolide derivaadid: * Ketokonasool – Nizoral šampoon (dermatofüütide ja Candida poolt põhjustatud seeninfektsioonid). * Klotsimasool – kreem. Canifug Cremolum – vaginaalsuposiidid/vaginaalkreem. (-II-). * Mikonasool – Daktarin geel
13. Nimeta üks kott- ja üks kandseen, keda on kasutatud amputeerimisel verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. Tuletaela Fomes fomentarius (Agaricomycetes) ja kott-murukarikat Calvatia utriformis (Agaricomycetes) on kasutataud verejooksu peatava vahendina - tuntud kui „Fungus chirurgorum“. 14. Mis on dermatofüütia? Dermatofüütia on pindmine infektsioon nahas, karvades ja küüntes, mida tekitavad aeroobsed seened ehk dermatofüüdid. Dermatofüüte tuntakse enam kui 40 liiki, nendest mõned liigid on oluliseks patogeeniks inimesel. 15. Mis on peamine haigustekitaja varbaküüntel? Kogu maailmas on laialt levinud seene Trichophyton rubrum poolt põhjustatud jalgade ja varbaküünte seenhaigus. 16. Kas majavamm kasvab Eestis ka looduses (vaata kindlasti lingi alla)? Meie kliimavöötmes suudab majavamm elada ainult hoonetes. http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1997_1972.html 17
marjad maasikad, mustsõstrad, kirsid; maiustused kakaotooted, pähklid; karastusjoogid; maitse- ja säilitusained; 3 alkohol (punane vein)jt. Infektsioonid Parasitaarsed (sooleussid), viiruslikud B-hepatiit, herpesviirus, nn. külmetushaigused jt., bakteriaalsed mükoplasmad, streptokokid, helikobakter, mükobakterid jt., seeninfektsioonid - dermatofüüdid, pärmseened Sissehingatavad allergeenid: Õietolm, hallitusseente eosed, loomakarvad, parfüümid jt. Insektallergeenid: Mesilase-, herilasemürk, kirbu, lutika, sääse jt. putukate eritised Sisehaigused: Verehaigused, kasvajad, kilpnäärme haigused, sidekoehaigused. Psühhogeensed tegurid. Füüsikalised faktorid: Mehhaaniline trauma, temperatuuri kõikumine, tuul, niiskus, vesi - põhjustab nn. akvageenset urtikaariat. Külma - nn
jääb kinni küüneloozile kuudeks. 5 Eesti Esimene Erakosmeetikakool Karin Oolup Rahvusvaheline CIDESCO-kool grupp 45-e Seda esineb peamiselt keskealistel naistel. See võib olla seotud ka muude haigustega: - nahahaigused - psoriaas, dermatiidid, harilik villtõbi ehk Pemphigus vulgaris, hiline nahaporfüüria ehk Porphyria cutanea tarda jt; - infektsioonid - nahaseenhaigusi põhjustavad dermatofüüdid (Trichophyton rubrum, T. mentagrophytes), pärm (Candida infektsioon), bakterid (Pseudomonas infektsioon), viirus (Herpes simplex infektsioon); - sisemised haigused (harva esinev), nt. aneemia; - ravimid jt. Onühholüüsi teke võib olla seotud ka küünelaki kasutamisega. 1.3 Dystrophia unguis mediana canaliformis Küüne keskel on lõhe. Paraneb iseenesest. Võib korduda 1.4 Onychoschizia ehk küünte ketendus kihtide kaupa
ja leemendav pindmine nahakahjustus. 3. Küüneseen on sageli esinev haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Küünte haigestumise puhul tekib küünevalli piirkonnas mõõdukas turse ja punetus, küünevallile vajutamisel võib erituda veidi kreemitaolist eritist. Küünde tekivad kollakad alad. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega, olles täiskasvanutel 218,5%. Küüneseene tekitajad: dermatofüüdid enamuses juhtudest (Trichophyton rubrum, T. interdigitale, T. mentagrophytes), pärmseened (nt. Candida albicans), hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis). Nakatumise põhjused: Haigustekitaja satub küünele kontakti kaudu pindadelt ja nakatunud inimeselt. Soodsateks nakatumise kohtadeks paljajalu jalutamine veeparkides, saunades, spordisaalides, dusiruumides jm. Seenespoorid võivad püsida elujõulistena mitmeid kuid
küüsi. Kõige levinum nahaseenhaiguse vorm üle maailma ja üks levinumaid nahahaigusi üldse. Esineb rohkem soojades ja niisketes tingimustes (sageli näiteks kaevuritel ja sportlastel). Teadaolevalt on arenenud riikides esinemissagedus 15-30%, Eestis võib-olla veelgi rohkem. Pärmseened (Candida) esinevad normaalselt inimeste nahal ja limaskestadel, kuid nende liigse vohamise tulemusel tekib põletik kandidiaas. Haiguse tekitajad dermatofüüdid kasvavad üksnes sarvestunud struktuurides (nahk, küüned, juuksed) ja nende pinnal. Seene eosed võivad pikka aega säilida kingades, dussiruumide vaipades ning vannimattides. Lisaks niisketele ja umbsetele jalanõudele soodustavad nakatumist halb hügieen, higistamine, organismi kaitsevõime langus (vananemine, HIV nakkus), väikesed nahatraumad, suhkurtõbi, jalgade verevarustuse häired ja rohke antibiootikumide tarvitamine.
KAS ON NAKKAV? Alopeetsia ei ole nakkav, kuid võib tihedamini esineda peredes, kus on olnud haigust (geneetiline eelsoodumus) Küüneseen Küüneseen on väga tavaline haigus, mis moodustab ~50% kõikidest küünte probleemidest. Palju suurema tõenäosusega on kahjustatud varbaküüned. Haiguse sagedus suureneb vanusega. Küüneseene tekitajad: dermatofüüdid enamus juhtudel (Trichophyton rubrum, Trichophyton interdigitale, Trichophyton mentagrophytes) pärmseened (näit. Candida albicans) hallitusseened (eriti Scopulariopsis brevicaulis) VORMID 1)välimine küünealune seeninfektsioon 2)pindmine valge seeninfektsioon 3)proksimaalne küünealune seeninfektsioon 4)pärmseentest põhjustatud küüneseen
Seennakkuste ja algloomnakkuste mikrobioloogiline diagnostika. 8 Bakteriaalsete zoonooside ja riketsiooside diagnostika. Seente üldiseloomustus Tegemist on laialdase, heterogeense eukarüootide grupiga. Üldse tuntakse ligi 400 patogeenset seent. Enamus on patogeensed taimedele, suhteliselt vähe liike põhjustab infektsioone inimestel. Inimpatogeensed on dermatofüüdid (Trichophyton, Microsporum, Epidermophyton) ja Candida spp. Pärmseened kuuluvad väikeses hulgas suuõõne, tupe ja jämesoole normaalsesse mikrobiootasse. Kui neist piirkondadest isoleeritakse pärmseeni suuremates kogustes, võib olla tegemist seeninfektsiooniga. Terminit «hallitusseen» kasutatakse meditsiinilises kirjanduses kõigi seeneniidistikku ehk mütseeli moodustavate seente tähistamiseks. Olulisemad patogeenid kuuluvad perekonda
annaabi.ee 
