mis on oma olemuselt ligand-sõltuvad ioonkanalid (N-tüübi kolinoretseptorid) , ja metabotroopsed, mis on tavaliselt seotud G-valguga (adrenoretseptorid, M-tüüpi kolinoretseptorid). Postsünaptilise membraani potentsiaali, mis tekib transmitteri seondumise tagajärjel retseptoriga, nimetatakse postsünaptiliseks potentsiaaliks (PSP). Need võivad olla eksitatoorsed (EPSP), kui see toob kaasa membraani depolariseerumise (potentsiaali lähenemise pingest sõltuvate Na-kanalite läviväärtusele, st. nad soodustavad AP teket) või inhibitoorsed (IPSP). Kõiki aineid, mis toimivad samasuunalise efektiga nagu endogeenne mediaator, nim agonistideks. Aineid, mis takistavad info ülekannet retseptori kaudu, kutsutakse antagonistideks. Vegetatiivne närvisüsteem juhib keha siseorganite talitlust. Kuna ta on tahtele allumatu, siis nim teda ka autonoomseks närvisüsteemiks. Vegetatiivne närvisüsteem koosneb kolmest
M faasis on MPF tase kõrgeim ning S faasi ajal madalaim. Perioodilised muutused MPF tasemes kontrollivad tsükliliselt raku jagunemise protsessi. MPF koosneb kahest subühikust: tsükliin B ja tsükliin-sõltuvast-kinaasist (CDK1). Tsükliin B akumuleerub S faasis ja degradeeritakse peale M faasi läbimist, ta reguleerib CDK1 aktiivsust. CDK1 aktiveerib mitoosi, ta fosforüleerib erinevaid märklaudvalke, käivitab kromatiini kondenseerumise, tuumaümbrise depolariseerumise ja mitoosikäävi organiseerumise. Kesk-blastula üleminek: Rakutsüklis on taas G1 ja G2 faasid, taastab normaalse rakutsükli kestuse. Kaob sünkroonsus, sest erinevad rakud sünteesivad erinevaid MPF regulaatoreid. Transkibeeritakse uusi mRNA-sid. Toimub karüokinees (mitootiline tuumade jagunemine) ja tsütokinees (mitootiline raku jagunemine) Sügoodi genoomi aktivatsioon: munarakupoolsed mRNA-d degradeeritakse ja hakatakse transkribeerima sügoodi genoomi enda mRNA-sid.
annaabi.ee 
