peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk ka temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada bioloogilised omadused. Seda kõike nim valgu renatureerumiseks.
ka metalle. Nt hemoglobiin Samuti liigitatakse valke ruumilise ehituse järgi: 1. Fibrillaarvalgud on vees lahustumatud ja tavaliselt kihilise ehitusega (kiulise) Need valgud on sidekoes, luudes, nahas, karvades ja küüntes sisalduvad. 2. Globulaarvalgud on korrapäratu keraja molekuliga, lahustuvad sageli vees. Nt ensüümid, hormoonid ja antikehad. 22. Mida nimetatakse valgu denatureerumiseks? Näide. Valgu ehituse pöördumatut muutumist nimetatakse valgu denatureerimiseks. Selle toimel hävib pöördumatult valkude ehitus ja nad sadestuvad. 23. Nimeta 2 valkude ülesannet selgitusega: · Ehituslik funktsioon toiduvalke ja nendest saadavaid aminohappeid kasutatakse organismi ülesehitamiseks. Valke on karvades, küünistes, kapjades, sõrgades, sulgedes jne. · Transport ülesanne raku kestas esinevad valgud annavad edasi infot raku
). Looduslikud valgud lahustuvad vees, lahjendatud alkoholis ja neutraalsete soolade lahustes. Suurel määral sõltub lahustuvus temperatuurist, soolalahuse kontsentratsioonist ja pH-st. Valkude sadestumine võib olla osaline või täielik, pöörduv või mittepöörduv. Valk 4 ude pöörduvat sadestumist nimetatakse väljasooldumiseks, mittepöörduvat kalgendumiseks, koaguleerumiseks ehk denatureerumiseks. Esimest rakendatakse tihti valkude eraldamisel ja puhastamisel, teisega puutume kokku valkude termilisel töötlemisel (kanamuna keetmisel). Valkainete kasutamine Valkaineid ja neid sisaldavaid materjale kasutatakse esmajoones inimtoiduna ja loomasöödana. Valke sisaldavad materjalid on tihti tooraineks väga mitmesugustele tööstusharudele. Suure tähtsusega on näiteks loomsete kiudude villa ja siidi ümbertöötamine tekstiiliks,
Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võima katalüüsida keemilisi reaktsioone. Vees lahustuvad valgud moodustavad kolloidlahuseid. Hapete, leeliste, soolade ja orgaaniliste lahustite toimel sadestuvad valgud lahusest. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub. Seda nimetatakse valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigu ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat annast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada oma bioloogilised omadused. Valgud hüdrolüüsuvad hapete või leeliste toimel, nii nagu polüamiidid ikka. Samuti hüdrolüüsuvad valgud eriliste ensüümide, proteaaside toimel. Hüdrolüüsi saadusteks on aminohapped
annaabi.ee 
