osades laulva meloodiaga. Suur osa tema loomingust on eeskätt kirjutatud viiulile. Tolleaegsetel heliloojatel oli meeletu töötempo – Vivaldi näiteks kirjutas ooperi kõigest viie päevaga. Alessandro Scarlatti 2. mai 1660 - 24 oktoober 1725 Ta oli Itaalia barokk helilooja, eriti kuulus oma ooperite ja kammermuusika kandaadite poolest. Tema parimad ooperid olid “La Rosaura” ja “Pirro e Demetrio” , kus esineb aariaid "Le Violette" ja "Ben ti sta, traditor". Georg Friedrich Händel 23. veebruar 1685 Halle – 14. aprill 1759 London. Oli saksa helilooja, kes suurema osa oma elust veetis Inglismaal. Ta väljendas ennast peamiselt ooperižanris. Händel on loonud 40 ooperit, millest kuulsamad on "Rinaldo", "Julius Caesar", "Orlando", "Xerxes", "Tamerlan", "Ariodante" ja "Alcina“. Johann Sebastian bach
klaverit mängides noote lugema ja kirikusoolode jaoks ka piisavalt hästi laulma. 12-aastasena lõi G. Rossini ,,Sonata a quattro nr. 3" kahele viiulile, tsellole ja kontrabassile, mis haaras inimesi kaasa nooruslikkuse ja elurõõmuga. http://www.youtube.com/watch?v=hBoRaT0L3Ck 1805 oli hakanud oma isa jälgedes sarve mängima. 1806 õppis Cavedagni käe all tsellot. Samal ajal koostas Rossini üksikuid numbreid libretole ,,Demetrio e Polibio", mis anti poisile üle tükkidena. See oli Rossini esimene ooper, mis on kirjutatud kui ta oli 13-14 aastat vana. Alles siis, kui helilooja oli 20-aastat vana, esitati tööd kui tema kuuendat ametlikku ooperit. 16-aastaselt oli ta saanud preemia Cantata Il pianto d'Armonia sulla morte d'Orfeo eest. Tema ooper ,,La cambiale di matrimonio" lavastati Venice'is kui ta oli 18-aastat vana. 1813 Rossini teosed ,,Tancredi" ja
annaabi.ee 
