Leedu ajalugu
13. sajandi
alguses leedulased pidasid röövretke Liivimaale (1213, 1214), mis asendusid
vallutusretkedega. Tajudes ristisõdade ohtu, on leedulased püüdnud ühendada balti
hõimude jõude toetades näiteks kurelasi ja semgaleid. 13.-14. sajandi Leedut võib
nimetada sõjaliseks monarhiaks. 13. sajandi alguseks olid Leedus olemas
muinasmaakonnad, mille eesotsas olid päritava võimuga vürstid. Teada on 10
maakonda: Ceklis, Dainava, Deltuva, Karsuva, Lietuva, Medininkai, Nalsia, Suduva,
Skalva ja Upyte. 1219. aastast eksisteeris leedulaste konföderatsioon, mille eesotsas
on 5 vanemat vürsti (Mindaugas).
Võitlus Saksa orduga- Saksa ehk Teutooni ordu oli asutatud 1190. aastal Palestiinas,
kuid hiljem iseseisvus. Saanud Püha Saksa-Rooma riigi keisri kui ka Rooma paavsti
käest õnnistuse pidada ristisõda paganlikel maadel. 1236. aastal toimus Saule lahing,
annaabi.ee 
