4. Sfera PR v marketinge. Uchebnoe posobie. Sinjaeva I.M., Maslova V.M., Sinjaev V.V.; Juniti 2007 5. Samoe glavnoe v PR. Agi U., Kemeron G., Olt F., Uilkoks D.; Piter Staadium 2004 6. Svjazi s obschestvennostju v upravllenii personalom. Maslova B; Vuzovskii Uzebnik 2005 7. Svjazi s obschestvennostju. Sostavlenie dokumentov. Teorija i praktika. Uchebnoe posobie Minaevoj L.V., Danilina V.V.; Aspekt-Press 2006 8. Svjazi s obschestvennostju: teorija i praktika Chumikov A., Bocharov M.; Delo Staadium 2006 9. Svjazi s obschestvennostju. Praktikum. Kondratev E.; Akademicheskij projekt 2006 10. Õigel lainel. P.Myers, C.Stull, D.M.Scott. 2009, ÄP Kirjastus 2009 Suhtekorralduse eksam Pärnu moodul: 13.03, 27.03 1 Kodutöö: 4.04 Suhtekorralduse definitsioon 4.1 Public relations (PR) avalikkussuhted / suhtekorraldus / kommunikatsioon Suhtekorraldus on kommunikatsioonivoo juhtimine
'1'WH MD '0'OOL " ²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² .DDVDHJVHWHV SURWVHVVRULWHV KRLWDNVH XMXSXQNWDUYH V Y}L QHV EDLGLV P}OHPDOH 83$ NRPSRQHQGLOH NRNNX Y}L NDKHQGMlUNX UPA eelis KPA ees YlKHVWH DUYXMlUNXGH DELO VDDE HVLWDGD YlJD VXXUL MD YlJD YlLNVHLG OOLOlKHGDVL DUYH 2Q DQWXG 83$ IRUPDDW DOXVHO Sama eespool olnud UPA formaat mtk-s: A = m × p = mantiss × 2 astendaja mantiss: 10 kahendjärku astendaja: 7 kahendjärku. mõlemad PWN-s. mantiss: 10 kahendjärku astendaja: 7 kahendjärku. Arvutada sellises formaadis UPA-dega A = -- 0
²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²²² .DDVDHJVHWHV SURWVHVVRULWHV KRLWDNVH XMXSXQNWDUYH V Y}L QHV EDLGLV P}OHPDOH 83$ NRPSRQHQGLOH NRNNX Y}L NDKHQGMlUNX UPA eelis KPA ees YlKHVWH DUYXMlUNXGH DELO VDDE HVLWDGD YlJD VXXUL MD YlJD YlLNVHLG OOLOlKHGDVL DUYH 2Q DQWXG 83$ IRUPDDW DOXVHO Sama eespool olnud UPA formaat mtk-s: A = m × p = mantiss × 2 astendaja mantiss: 10 kahendjärku astendaja: 7 kahendjärku. mõlemad PWN-s. mantiss: 10 kahendjärku astendaja: 7 kahendjärku
Üliõpilase valik : 8,5 - 56 AP majandusainetest profileerib teda kas konstruktori suunas või ehitusjuhi suunas Kirjandus mikroökonoomikas: K. Kerem, M. Randveer, V. Vensel. Mikroökonoomika alusteooriad. Tallinn: Külim. !996. 186 lk. G. Briscoe. The Economics of Construction Industry. London: B.T. Batsford Ltd. 1993. 307 p. J. Raftery. Principles of Building Economics. Oxford. Blackwell Scientific Publications.1991. 212 p. R. Jemtsov, M. Lukin. Mikroekonomika. Utsebnik MGU. Moskva: Delo i servis. 1999. 317 s. ( vene keeles ) L. Drõkina, M.Ennok, S.Otsmaa, Ü.Rooma.Ehitusökonoomika küsimusi. Tallinn: TTÜ. 1996. 88lk. T.Palm, A. Qayum. Investeeringute analüüs. Tallinn: BIT. 1996. 228 lk. P. Stoun. Ekonomika i organizatsija stroitelstva. Moskva: Ekonomika. 1979. 215 s. (vene keeles ) Tinglikult võime teadmised ehitusalas jagada kahte valdkonda: ehitustehnika ja ehitusmajandus. Kahtlemata on selline jaotus
1) enda ja alluvate tööde planeerimine ja jaotamine päeva, nädala jne peale, töö efektiivsuse tõstmise kavad väljatöötamine, 2) alluvate üksuste jooksva töö ning päeva, nädala, kuu jne peale kavandatu täitmise kontrollimine ja hindamine, 3 Alas, R. Juhtimise alused. Tallinn: Külim. 2008, lk. 18 4 Mescon, M.H., Albert, M., Khedouri, F. Management. Third Edition. (vene keeles). Moskva: Delo, 2002, lk. 39 3) kontaktide pidamine, info vahetamine kõrgemate ja madalamate juhtidega, töötajatega, välisorganisatsioonidega, hankijatega ja toodangu või teenuse tarbijatega ja reklaamijatega, 4) saabuva või väljastatava info kogumine, tundmaõppimine, ettevalmistamine, töötlemine ja analüüsimine, kirjade, vastuste ja muu dokumentatsiooni koostamine, 5) tööde organiseerimine, alluvate tegevuse kooskõlastamine, nõupidamiste läbiviimine,
annaabi.ee 
