• Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 53. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: 1. Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; 2. Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; 3. Alluva aruandekohustuse määratlemine. 54. Koordineerimise mõiste, koordineerimise vajadus Koordineerimine on organisatsiooni allüksuste tegevuste ühendamine organisatsiooni eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse.. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida.
16. Delegeerimine ( kasud, riskid). Õiguste delegeerimine toob kaasa otsustamise kohapel, mistõttu saab aega kaotamata tegutseda. Tihti on alluv kujunenud olukorras pädevam ja võib seetõttu vastu võtta õigema otsuse. Õiguste delegeerimise eelis on nii juhi kui alluva aja kokkuhoid. Juht ei pea pidevalt lahendama korduvaid pisiasju ja alluval pole vaja iga pisiasja pärast joosta ülemuse juurde. Õiguste delegeerimise tulemused sõltuvad viisist, kuidas seda tehakse. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: ülesande andmine alluvale; ülesandega seotud õiguste andmine alluvale; alluva vastutuse määratlemine. Risk-alluva teeb vigu, on paratamatu. 17. Üldine ja üksikasjalik delegeerimine Üldisel siiramisel määratakse kindlaks alluva kohustused ja õigused üldjoontes, st tehakse teatavaks tema töö põhieesmärgid, töö sisu ja nõuded tööle. Nende alusel tuleb alluval endal välja selgitada oma kohustuste ja õiguste täpsed piirid
· Tehtud õigeaegselt. · Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. · Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. · Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 89. Delegeerimise mõiste Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile 90. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; · Alluva aruandekohustuse määratlemine. 91. Delegeerimise vajadus Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 92. Koordineerimise mõiste
120. Delegeerimine on otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Org-i suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. 121. Delegeerimine on vajalik: Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita Mõnes valdkonnnas võib alluv olla juhist pädevam Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 122. Delegeerimisprotsess 123. Kolm sammu: Tegevuse/ülesande andmine alluvatele Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele Alluva aruandekohustuse määratlemine 124. Koordineerimise mõiste, koordineerimise vajadus 125. Koordineerimine on org-i allüksuste tegevuste ühendamine org-i eesmärkide saavutamiseks. Osakonnad ja töögrupid on üksteisest sõltuvad, kuna nad vajavad tegevuseks infot ja ressursse. Mida suurem on sõltuvus, seda rohkem on vaja koordineerida
edasi anda). Õiguste delegeerimine toob kaasa otsustamise kohapeal, mistõttu saab aega kaotamata tegutseda. Tihti on alluv oma olukorras pädevam ja võib seetõttu vastu võtta õigema otsuse. Eeliseks ongi aja kokkuhoid. Alati ei või alluva otsus sarnaneda juhi omaga, mis sest et see sama tulemuseni viib. Kui aga juht sekkub alati iga otsuse tegemisel vahele, on see delegeeritud õiguste äravõtmine ja alandab alluvate moraali. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: ülesande andmine alluvale, ülesandega seotud õiguste andmine alluvale, alluva vastutuse määratlemine. Väikestes ettevõtetes toimub delegeerimine suuliselt kuid kirjalik oleks parem ja ei teki arusaamatusi. Delegeerimise ulatuse mõju organisatsioonile tervikuna avaldub tema tsentraliseerituse või detsentraliseeritusse määras. Detsentraliseerituse aste on seda kõrgem, mida
• Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. • Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 89. Delegeerimise mõiste • Delegeerimine – otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. • Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. 90. Delegeerimisprotsess Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: • Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; • Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; • Alluva aruandekohustuse määratlemine. 91. Delegeerimise vajadus Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: • Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; • Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; • Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 92
* Sarnaste tegevuste dubleerimise oht Delegeerimise Eelised: 1) Saab suurendada otsustamise paindlikkust ja kiirust (kohapeal olev alluv teeb koheselt kiire otsuse) 2) Otsuse tegemine suurema kompetentsiga isiku poolt (alluv on sageli teatud küsimustes kompetentsem kui juht) Delegeerimise Puudused ja vead: 1) Allaval ei pruugi olla alati vajalikke kompetentse otsustamiseks 2) Juhi pidev sekkumine alluva otsustesse ja alluva otsuste muutmine Delegeerimisprotsess: a) Ülesande andmine alluvale b) Ülesandega seotud õiguste andmine alluvale c) Alluva vastutuse määramine 21. Üldine ja üksikasjalik delegeerimine Üldisel siiramisel määratakse kindlaks alluva kohustused ja õigused üldjoontes, st tehakse teatavaks tema töö põhieesmärgid, töö sisu ja nõuded tööle. Nende alusel tuleb alluval endal välja selgitada oma kohustuste ja õiguste täpsed piirid. Üldine siiramine
Mõjuvõimu allikad: Positsioonist tulenev võim: · Tasu · Karistus · Sundus Isiksusest tulenev võim: · Asjatundlikkus · Karismaatilisus 37 Siirmise /Delegeerimise mõiste. Siirmise /Delegeerimise sisu. + Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht tegema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; · Alluva aruandekohustuse määratlemine. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: · Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; · Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; · Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi.
467. · Tehtud õigeaegselt. 468. · Paindlik, st. kui on vaja, peab olema võimalik otsust muuta või selles korrektiivi teha. 469. · Lihtne, loogiline, täpne, asjalik. 470. · Täpselt adresseeritud, peab olema ära näidatud täitja, täitmise tähtaeg, kes mille eest vastutab, kontrollimise viis ja tähtaeg. 471. 89. Delegeerimine otsustusõiguse ja vastutuse suunamine madalamale juhtimistasandile. 472. 90. Delegeerimisprotsess koosneb 3-st sammust: 473. · Tegevuse/ülesande andmine alluvatele; 474. · Ülesandega seotud õiguste andmine alluvatele; 475. · Alluva aruandekohustuse määratlemine. 476. 91. Delegeerimise vajadus 477. ·Selleks, et juht jõuaks rohkem ülesandeid täita; 478. ·Mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; 479. ·Osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskusi. 480. 92
üheaegselt staabispetsialistile ja rivijuhile, siis tekitab see segadust ja nõrgendab alluvussuhteid. Seega õiguste delegeerimine pole tähtis mitte ainult sellest seisukohast, kes teeb otsuseid, vaid ka kellega ta suhtleb, keda juhib ja kes teda juhib ning kus ta paikneb õiguste hierarhias. 4.3.6.5. Õiguste ja võimu jaotamine ametikohtade vahel Organisatsiooni suurenemisega kaasneb võimu jaotamise vajadus. Võimu jaotamisel peab juht te-gema delegeerimis- ja detsentraliseerimisotsuseid. Delegeerimisprotsess koosneb kolmest sammust: - ülesande andmine alluvale; - ülesandega seotud õiguste andmine alluvale; - alluva aruandekohustuse määratlemine. Delegeerida on vaja järgmistel põhjustel: - selleks, et juht jõuaks täita rohkem ülesandeid; - mõnes valdkonnas võib alluv olla juhist pädevam; - osalemine otsustusprotsessis ja probleemide lahendamises arendab alluvaid ning võimaldab neil parandada juhtimisoskust. Delegeerida ei saa juhtudel, kui:
annaabi.ee 
