Kontaktseire ja kaugseire mõisted plussid ja miinused
paigutati maalähedasel orbiidil tiirlevale tehiskaaslasele, pilti hakati edastama
raadiosignaaliga ning töötlema järjest enam arvuti abil. Pioneeriks oli USA-s
siiamaani arendatav projekt Landsat. Kaugseire rahuotstarbelised rakendused
kuuluvad laias laastus (elu)keskkonnaga seotud valdkondadesse:
· atmosfääris saame jälgida temperatuuri, sademeid, pilvede jaotust ja tihedust,
tuule kiirust, mitmete gaaside (veeaur, CO2, O3 jt.) kontsentratsioone;
· maapinnal saame jälgida dektoonilisi liikumisi, topograafiat, temperatuuri,
albeedot, mullaniiskust, määrata taimestiku tüüpi ja seisundit, kaardistada muu
hulgas inimtekkelisi objekte nagu linnad ja teed;
· ookeanis saame määrata pinnareljeefi (määratud Maa gravitatsioonivälja ja
loodejõududega, kuigivõrd mõjutatud hoovustest), lainekõrgust ja lainete
energiaspektrit, värvust, mis on suuresti seotud planktoni bioproduktiivsusega,
akuutsest saastest on jälgitavad näiteks õlilaigud veepinnal;