Pühakujude asemele paigutati filosoofide ja revolutsiooni märtrite omad, põletati pühasid reliikviaid ja säilmeid. Kirikute väärtasjad riik võõrandas. Uue kultuse teenistustel peeti patriootlikke kõnesid, lauldi isamaalisi laule ja kuulati muusikat. Loodeti, et selline üleminek on usklikule kergem kui religioonist lahtiütlemine. Enamik rahvast polnud aga siiski valmis loobuma oma esiisade usust ja seetõttu hakati dekristianiseerimist läbi viima sundkorras. Novembris 1793 võttis Pariisi Kommuuni Peanõukogu vastu otsuse kõigi teiste uskude kirikute ja templite sulgemise kohta Prantsusmaa pealinnas. Notre Dame`i ehk Pariisi jumalaema kirik
Tähtsateks märksõnadeks olid võrdsus vabadus ja vendlus. 1789-1799 oli suur muudatuste aeg ka kiriku ja religiooni jaoks. Kirikult võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, õigused ning varandused. Tunnistati ainult kodanlikku abielu, kirik laulatus jäi aga igaühe enda valida. Ka sündide ja surmade registreerimine ei olnud enam vaimulike töö. Revolutsiooni käigus suleti kloostreid, vähendati vaimulike arvu ning hakati läbi viima dekristianiseerimist. Levis uus religioon- Kõrgema Olevuse kultus. 27. Juulil 1794 toimunud riigigipööre tõi muudatusi ka kirikupoliitikasse. Kirik lahutati riigist ning jäeti välja ka riigieelarvest. Nende muutustega kaotas kirik suure osa oma senistest õigustest ja võimust. Kiriku mõju ühiskonnas oli vähenenud Revolutsiooni käigus suudeti muuta palju alates inimeste õugustest ning lõpetades kiriku funktsioonidega. Muutused olid positiivsed ning tõid kaasa palju head. Majandus hakkas tänu
annaabi.ee 
