Muinasaja tähtsus Eesti kultuuriloos
Samuti tegelesid inimesed
jahipidamisega, enim kütitud loomad olid põdrad ja koprad. Jahiks
kasutati vibu, nooli ja liskas odasid. Kuid samas olid olulised
loodusannid, näiteks juurikad, seened,marjad ja pähklid. Kunda
kultuurist pärinevad ilmselt näiteks sellised sõnad eestlaste sõnavaras:
eile, meri, haug, higi, Peipsi, sugu. Inimesed elasid jõgede, järvede ja
merede ääres. Peale kunda kultuuri järgnes kammkeraamika kultuur.
Aeg mil inimesed panustasid oma aega rohkem kunstile. Dekoreeti
ernevat moodi savinõude peale, töödeldi paremini tööriistaid,
lisandusid matmiskombed. Nöörkeraamika kultuuri ajal muudeti
kammkeraamika kultuuri. Muutusid matmiskombed, hakkati tegelma
maaviljelusega ja loomakasvatusega, võeti kasutusele vene kirved ja
unustati oma kätega tehtud tööriistad ning tehti erinevaid
nöörjäljendeid savinõudele. Inimesed elasid väikestes külades.
Pronksiajal olid inimestele asulad kindlustatud. Tööriistad valmistati
annaabi.ee 
