suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus romantism/sümbolism patafüüsika/dadaism vorm (konjuktiivne, suletud) antivorm (disjunktiivne,avatud)
Niinimetatud Heidelberg koolis (aastal 19. sajandi lõpust, Heidelberg oli semirural eeslinn kohta kulgev Melbourne), mõjutab nii kaasaegse Euroopa Impressionism ja realism, mis on loodud romantiline pilt päikeseküllane, pastoraalne maastik: töid Tom Roberts , Arthur Streeton ja Frederick McCubbin on muutunud populaarseks ikoonid. Pärast II maailmasõda, maalrid nagu Russell Drysdale ja Sidney Nolan töötati dramaatiline isolatsiooni Outback, samas Fred Williams "inspireeritud dekonstruktsioon maastiku mustrid on viinud mõned, et kiidusõnu teda Austraalia suurim maalija. Toidukultuur. Alates kõiki neid erinevaid kultuure, Austraalia on välja töötanud oma muutuva kööki, mis on valmistatud kohalike toodete õhkkond, kus nad kasvavad aasta-ringi. Iga riik tähistab oma toidu festivale koos köögis segatud Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas. Igal riigil on ka oma erialal, kuigi see ei tähenda, et see on ainus koht, saad neid - saab proovida austreid ja mesi
Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung, Carl G. Kristeva, Julia Lévi-Strauss, Claude Lotman, Juri Lyotard, Jean-François Malinowski, Bronislaw Marcuse, Herbert Marx, Karl Mead, Margaret Peirce, Charles S. Radcliffe-Brown, Alfred Sapir, Edward Saussure, Ferdinand de Spengler, Oswald Toynbee, Arnold Weber, Max Whorf, Benjamin Lee Wittgenstein, Ludwig B. Mida tähendab: antropoloogia autori surm Bedeutung Birminghami koolkond cultural studies dekonstruktsioon diskursus diskursuseanalüüs elamismaailm fonoloogia Frankfurdi koolkond hermeneutiline ring ideoloogia intertekstuaalsus kirjutatav tekst kognitiivteadused kultuurimorfoloogia kultuurisõltelisus kultuuriuniversalism märk modernsus modernism monoteism pindstruktuur postmodernsus postmodernism psühhoanalüüs semantiline kolmnurk semiootika simulaakrum Sinn strukturalism sümboolne kapital suur narratiiv süvastruktuur teisene modelleeriv süsteem (2) Kirjaliku eksami küsimused
sajandi alguses Ferdinand de Saussurei väljatöötatud keeleteooria ("Üldine lingvistikakursus", 1916). Teooria aluseks on keele (langue) ja kõne (parole) eristus. Saussurei arvates ei ole sõnad mitte asjadele vastavad sümbolid, vaid pigem kokkuleppelised märgid. Keelemärk koosned kahest osast: tähistajast ja tähistatavast. Teised s.-i edendajad 1950.-60. aastatel: Roman Jakobson, Claude Levy- Strauss, Roland Barthes, Juri Lotman. Poststrukturalism (dekonstruktsioon) Termin ,, dekonstruktsioon" tähistab lugemise viisi, mida praktiseerivad prantsuse filosoofi Jaques Derrida töödest inspiratsiooni saanud kriitikud. Dekonstruktsioon võimaldab erinevaid lugemisvõimalusi ja just sellepärast tihtipeale dekonstruktiivset meetodit ümbritseb keerulisuse ja arusaamatuse aura. Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt). Põhineb binaarsete opositsioonide kriitikal: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt
Kui valin, siis mõne lähenemise elimineerin, nii et pole võimalik valida. Nende lähtepunkt ujub, sest lähtekohad pole samad, mis meil. Keel ei ole kunagi täiuslik. Kui oleks, siis poleks juriste vaja. Järelikult pole võimalik nähtustele anda lõplikku seletust või motet, neid lõplikult kirjeldada. Nende võimalused ja vahendid, millega tegelevad. Kui me lammutame lahti selle mis on ja paneme uuesti kokku, siis saame parema organisatsiooni. Dekonstruktsioon. Nende jaoks on võimuküsimus väga oluline. Organisatsiooni liikmed ei pruugi aru saada, et mingid küsimused suruvad nad alla. Eriti kui tõde on aktsepteeritud. Siis järelikult käitun vastavalt ja ei saa aru, et oleks võimalik teha ka teisiti. Postmodernism pakub hea võimaluse seletada, kuias võimusuhted tekkivad. Nt keegi paneb ühe paberi päevaks peitu. Informaalne võim. Ajaloolised koolkonnad üritasid leida universaalseid reegleid, mis kehtiksid kõikide
Elu imiteerib kunsti, mitte vastupidi.( roheline nelk) 1920- ndatel tekkis uuskriitika- selgelt lahutatakse kirjanduslik tekst sotsiaalsest ümbrusest, ajaloolisest kontekstist, tekib väga selge tekstile keskendumine. Uuskriitika rõhutab eelkõige vormi tähtsust. Ilukirjandusliku teksti uurimine oli neile eelkõige teksti uurimine ( kuidas tekib nt. tekstis iroonia, pinge vm tonaalsus. T. S. Eliot kuulus essee ,, Hamlet"- kunstiteosena läbikukkunud, vormistus tema arvates ebatäiuslik. Dekonstruktsioon- J. Derrida Prantsuse, lähtub KELEST, keelemärkidest. Väidavad, et tegelikult polegi muud kui keel, et igasugune kogemus väljendub keele kaudu. (Äärmuslik idee.) 1960-ndatel tekivad mingid nihked, paljud muutused, varasemad hoiakud murduvad. Toimuvad radikaalsed muutused suhtumises kirjandusse, autorisse( Roland Bartes essee ,,Autori surm"s.t. et üha enam pööratakse tähelepanu TEKSTILE, keelelistele elementidele, väljenduslaadile
o Kolmandas isikus, pikem narratiiv o Välismaailma kirjeldamine o Keskmes objektiivne, väline pilt, olnud või arenev sündmus Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19
modernistlikus romaanis oluline just tegelase sisemaailm ); huvi keskmes objektiivne - väline pilt, olnud või arenev sündmus; teise ehk “tema” ja “nende” järgimine. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende fookused ja rõhuasetused. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). 1 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kirjandusteose analüüs jaguneb kolmeks: autorikeskne (autori tahe, maailmavaade, elukogemus, sõnum), teosekeskne (kui iseseisev tervik, planeerimata tähenduskihi; tegelaste, kompositsiooni jms
keel, mida saab tõlkida. Linn kui labürint ja paljutähenduslik ruum. P. Johnson- AT&T peahoone. L.Kahn- silinder, ristkülik kui teenindavad oasad. Arhitektuur algab konseptsioonist. B. Fuller- "uus kurss" geodeetilised hooned mille geomeetriast õhkab müstilist vormi- ja elutunnet. P. Johnson- Tarindi varjamine pinnaefektide taha. Kahn ja johnson- asümmeetriline arhitektuur. Pind kui valguse, ruumi ja teostuse esiletoomise vahendit. Ajalooliste vormisüsteemide taasavastmine. Dekonstruktsioon arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Arenes postmodernismist. Dekonstruktivistliku arhitektuuri märksõnad: nihestatus, vastuolulised tunded, rebestatus, ebastabiilsus, segadus. Dekonstrukivism-laiali lammutamine. Vaatab hooneid oma algsetes osades. Hoonetel puudub visuaalne loogika. Hooned on kokku pandud abstraksetest ja vastandlikest osadest, mis ei sobi kokku. Frank O. Gehry- Dancing House, Bilbao Guggenheimi muuseum; Rem
1. Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks? Nimetage poststrukturalismi olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale).
Autor mõtleb välja mingisuguse teksti, ükskõik millest lähtuvalt. Teos avaldatakse ning see jõuab lugejani Lugeja loeb antud teksti ning mõtestab selle isemoodi lahti, teda võivad mõjutada antud teose analüüsid, sõprade arvamus teosest vms. Seega hakkab teos elama omaette elu ning ei sõltu enam autorist. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Filoloogia, ka tekstoloogia: mingi teose või teksti väljaannetesse puutuv problemaatika, toimetamisega seotud aspektid (kuidas eri väljaanded mingit teksti on muutunud, kuidas see muudab selle teksti tähendust), tekstide rekonstrueerimine. Retoorika ja stilistika: keskendub tekstide vormile (narratiivne struktuur, vaatepunkt, süzeemudelid) ja stiilile (sõnavara, retoorilised võtted, toon (diction), süntaks, värsimõõt).
(suvi) eraldatud ja loeb oma toas, hämaras, vaikuses ja jaheduses. Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas, olles elemendiks grammatilises süntagmas, on ta ka iseenese eitus. Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil.
mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine.
(keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus · Uue loomise võimatus, dekonstruktsioon · situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus
” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas
Võit 4 samastatakse alati aktiivsusega, kaotus passiivsusega. Patriarhaadis on meessugu alati võitja. Cixous ründab naiselikkuse passiivsusega samastamist, kus naisele ei jäeta positiivse ruumi võimalust: "Naine on kas passiivne, või teda ei ole olemas." (Moi ) Sellega dekonstrueeris Cixous binaarsed vastandused, millel stereotüübid põhinevad. Samas oli see dekonstruktsioon Derrida erinevuse ehk differance'i käsituse tugeva mõju all. Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil kukutatakse olemasolev keel. Need ihad on suurelt osalt teadvustamata
5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, ei pea oluliselt autori kavatsusi, ega emotsionaalset lähenemist tekstile, oluline vaid tekst ise ja selest lähtuvad seosed. Põhimeetod: lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. 6. Dekonstruktsioon (1970’ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst nagu kividest laotud müür, seda võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus, tõlgendamine on teksti jätk. 7. Semiootika – uurib märgisüsteeme. Oluline ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi nt. diagramm, foto, joonis) ,indeks(tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe.
Nende vahelisest erinevusest tekibki tähendus. · Milline on teksti aluseks olev struktuuriskeem, mis aitab meil teksti mõtet välja selgitada (arhetüüp, narratoloogiline aspekt jne)? Seda tekstis olevat struktuuri käsitletakse kui teksti grammatikat, milles väljendub teatud tüüpi ,,matemaatiline valem", mis omakorda representeerib nt tegelaste või sündmuste funktsioone. c) Poststrukturalism (dekonstruktsioon) · Tekib 1970. astatel Prantsusmaal (J. Derrida, R. Barthes, J. Lacan, M. Foucault, P. de Man jt) · Binaarsete opositsioonide kriitika: keeles ei ole fikseeritud tähendusi, keel on olemuselt metafoorne ja mitmetähenduslik. Binaarsed opositsioonid (kultuur loodus, hea-kuri, kristlus judaism) allutavad inimmõtlemist ja on seega negatiivsed ja tuleks lammutada
struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi.
eepika Autor, tekst ja lugeja (proosa), kui kirjandussituatsiooni tuum. Autorist, tekstist, lugejast ja kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad, nende dramaatika fookused ja rõhuasetused. Analüüsikese võib olla nii autor, teos, lugeja kui kontekst. 3 Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). 4 Autorikesksed lähenemised (milliseid autori elu aspekte peetakse kirjandusteoste tõlgendamisel oluliseks). 5 Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad). Mida tähendab, et iga lugeja loob oma teksti? Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika).
· Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne naine ei hakka ta peale ei kultuuri-, aja- ega poliitika-hammas; teda see kõik ei muuda. Ta elutsükkel muutub, ta kuju loovad sümbolid muutuvad, aga oma sisimas tema ei muutu. Ta on see, mis ta on, ja ta on tervik. · Naise kui hundi metfoori jõuline dekonstruktsioon · Ühiskond normeerib naisi · Kuidas naine, kes keelust üleastumise, keelatud naudingute,järgnenud karistuse paratamatu kadalipule vaatamata ellu jääb, targemaks saab,lunastab patud erilisel viisil (SINIHABE) · Tõestus naise jõu ja vägevuse kohta · VAIST ON NAISE HINGEVARANDUS · Loomusunnilist elu elavates ürgnaistes, kes end ei eita, on alati natuke hunti · Tähtis on järgida nõuandeid, ,,paljude emade"kogemusi/abi
toimub pidev võitlus ,,tähistamisõiguse eest" cultural studies kultuuriuuringud, välja kasvanud kaasaja indrustriaalühiskonna analüüsist. Käsitleb pinget antropoloogia ja kitsamalt humanitaarse kultuurikontseptsiooni vahel. Väidab, et mitte üksnes kõrgkultuur, vaid iga kultuuri vorm on teisega võrreldav. Kultuur hõlmab nii sümboleid kui materiaalset maailma ja kultuuri uurimine ei saa piirduda ühega neist. Dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine (Derrida loodud raskestidefineeritav termin, mis sisuliselt sisaldab eeldusi, selleks et asuda rünnakule logotsentrismi vastu. Derrida tahab kukutada üldise arusaama, et eksisteerib otsene vastavus keele ja välise maailma vahel ning kasutab relvana just dekonstruktsiooni.) Diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milliste ütluste organiseeritud kogum, tekst kontekstis
struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi kriitika
kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon - alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt), Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine, tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka
otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia, majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. 12. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest
Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima
satub - sugulased, rituaalid, soorollid, seadus(ed), ning keel on selle struktuuri osad. 3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse kategooriasse kuuluvad näiteks hallutsinatsioonid ja psühhoosid - see on algsete traumade asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust
Pärast teose sündi ja avaldamist kaotab autor võimu teose üle. (Barthes'i ja Foucault'i järgi) Lugeja sünni hinnaks on Autori surm (Barthes 2002: 125) Bedeutung see, mida keel laseb meil haarata; tähendus. Lause ,,osutus". Birminghami koolkond Birminghami ülikooli kaasaegse kultuuri uurimiskeskus; põhisuunaks diskursuse analüüs. cultural studies ehk kultuuriuuringud, ka kultuuriteooria ing k nimetus. Dasein - ennast reflekteeriv olemine dekonstruktsioon konstruktsiooni lõhkumine, hävitamine, lammutamine determinism arusaam, et miski ei toimu ilma põhjuseta. Kõik, mis toimub on määratud ära piiratud arv põhjustega; kui põhjused teada võib sündmust ette ennustada. diskursus - sotsiaal- ja humanitaarteadustes ükskõik milline ütluste organiseeritud kogum diskursuseanalüüs - ühendab keele- ja tekstide analüüsi sotsiaalse praktika uurimisega elamismaailm meie vahetu maailm, mis konstrueerub inimestevahelistest suhetes
Ja ei tegele ainult kirjandusega, vaid paljude eri tüüpi struktuuride või märgisüsteemidega ühiskonnas. Strukturalistlike vaadete kohaselt ei ole individuaalse teksti sees eristatav sõnum iseseisvalt ja üleni oluline, vaid teda koos hoidva struktuuri väljendus. Seega esindab strukturalism mõtteviisi, mille kohaselt peame kultuurilise nähtuse mõistmiseks suutma identifitseerida teda koos hoidva struktuuri. 1960.–70. aastatel tulevad poststrukturalism, dekonstruktsioon jms üksteisest raskelt eristatavad suunad (Jacques Derrida, Roland Barthes, ameerika dekonstruktivistid). Neid võib tõlgendada strukturalismi arendusena oma loogilise lõpuni või selle ümberlükkamisena. Nad jätkavad mõtteviisi, et tekstist väljaspool ei ole midagi, kõik on vaid keelesisene lõputu mäng. Samas seavad post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla
1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele
ehk “tema” ja “nende” järgimine. 5. Autor, tekst ja lugeja kui kirjandussituatsiooni tuum. Analüüsikese võib olla nii autor, teos kui lugeja. Autor – tema tahe, maailmavaade ja elukogemus; teos – kui iseseisev tervik, kujundid, tegelased, kompositsioon, ideestik; lugeja – kirjandusteose tähendus sõltub lugejast, iga lugeja loob oma teose. Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Lugejakesksed lähenemised (retseptsiooniteooriad) lugeja tõlgendab oma teksti endast lähtuvalt, teeb ise otsuseid ja valikuid loo kohta. Kontekstikesksed lähenemised (kirjanduslugu, uushistoritsim ja uus kultuurilugu, postkolonialistlik kriitika, ökokriitika, feministlik kriitika). 6. Mis on tõlgendamine? kitsas tähendus - teksti keeleliste tähenduste määratlemine analüüsi, ümbersõnastamise ja kommentaaride kaudu, fookus eelkõige kujundlikel, ebaselge
mingid struktuurid, millest tekst on ainult manifestatsioon- see on täiesti vale. Ei ole olemas ka teksti välist lugevat subjekti- ka lugeja samamoodi nagu tähendus tekib selle tekstiga kokku puutumisel, lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb, kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Kultuurilise nähusega kokkupuutudes muutun ise ja hiljem sellest nähtusest tekib mul mingi arusaam. Mina kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt, nii nagu moodustuvad minu teadvuses tähendused. Dekonstruktsioon teksti lugemine, mis üritab meelega lahti saada nendest teksti poolt meile pealesunnitavastest interpretatsiooni reegilitest, kuidas me seda lugema peaksime. Dekonstruktsiooni eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldame enesest taandamatuid vastuolusi, et nad kõik on ruumid, et neis pole erinevaid pooluseid võimalik ühendadda. Selline lugemine vastandub struktualisimi lugemisele, kuna ei taha leida1 või mitut
liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi. Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka kultuurikirjeldust, mis
59. Kuidas muutus koori roll tragöödia arenedes? Algselt oli kooris 12, siis 15 meest, koori osatähtsus järjest kahanes. 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama). Tragöödiast u poole lühem. Naljad, lõbusad laulud ja tantsud. Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad). Mütoloogiline sisu, groteskne vorm (,,tragöödia dekonstruktsioon"). Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana(-atika) komöödia: Aristophanes, Kratinos Keskmine komöödia: Antiphanes, Alexis Uus komöödia: Menandros, Philemon 62. Iseloomusta üldistavalt nn vana atika komöödia sisu ja vormi. 24-liikmeline koor: kujutab mõnikord inimesi, aga sagedamini teisi olendeid (konnad, linnud) või isikustatud nähtusi (pilved)
Erinevus - Erinewus. Saussure erinevus on eristav tunnus, mis eraldab märki teisest ja iseloomustab just konkreetset märki kui märki ning see loob märgi väärtuse (valeur) ja ühiku. Derrida erinewus tähendab erinevust edasilükkuvas liikumises ning erinevalt Saussure erinevusest ei ole seda võimalik objektiviseerida (vrd Kristeva genoteksti määratlus). Easthope tõi välja viis erinevat dekonstruktsiooni tüüpi : kriitiline dekonstruktsioon -- eesmärgiks on teose loomisprotsessi uurimine. Esindaja C.Belsey. Foucault' dekonstruktivism -- eesmärgiks on välja tuua erinevad interdiskursiivsed sõltuvused käsitletava diskursuse sees. vasakpoolne dekonstruktivism -- projekt, mille eesmärgiks hävitada Kirjanduse kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline
saavutamatu. Poststrukturalism (Kraavi 110126, 131135). Poststrukturalismi mõiste. Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Postrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust. Ei keskenduta mitte tekstide, sõnade tähenduse tuvastamisele, vaid sellele, kuidas on need üksused pandud tähendama seda, mida nad tähendavad. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstruktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). Dekonstruktsiooni võib pidada poststrukturalistlliku kriitika alguspunktiks, defineerida kui lääne kultuurile omaste opositsioonide kriitikat. Jaques Derrida oli üks olulisemaid uuema aja prantsuse filosoofe (srn.2004). Tema postrukturalistlik seisukoht väljendub binaarsete opositsioonide kriitikas. Inimmõistusel on
Tekstide uurimine, nüüd nimetatakse ka tekstoloogiaks); retoorika (kõnekunsti reeglistik. Lahutas kõnelemisprotsessi erinevateks valdkondadeks. Olulised kaks osa: struktuur ja vorm) ja stilistika (kitsam kirjandus- ja kultuuriteaduse haru); vene formalism (mis on kirjanduslikkus, avaldub ainult keele kaudu, distantsi loomine teose lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid.
inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (19302004), Jean-Francois Lyotard (19241998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia printsiip) -> keskaeg (jumala loomingu ülistamine) -> uusaeg (,,looduse" = paratamatuse tunnetus) -> 20. sajand (looduse juhuslikkuse ja pöördumatuse reaalsuse tunnistamine; inimese eksistentsi ja vabaduse problemaatika; inimühiskonna avatuse ideaal; iseorganiseerumise ideestik, jne). 20
B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
B kk teoreetilised eeldustest neomarxism ja semiootika lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
Ligeti kasutab siin kollaažitehnikat, vanade ooperivormide nagu opera seria ja opera buffa paroodiat. 14. 1970.-1980. aastad, postmodernism ja minimalism (Louis Andriessen, Glass, Adams). Postmodernismi iseloomustavad (+1970. aastad): • Progressi, evolutsiooni eitamine • Tööstuses ja tehnilistes vahendites ka ohu nägemine (ökoloogia, sõjad jms.) • Individuaalsus universaalsuse asemel • Huvi üksikelemendi vastu • Terviku lagundamine (dekonstruktsioon) • Hierarhia eitamine ja autoriteedile mitteallumine • Huvi marginaalsete (“äärealade”) nähtuste vastu (ala Tallinn, Riia, Vilnius) • Kõik (stiilid) on lubatud, nende paljusus • Uustonaalsus ja igasugused neo-voolud • Kõike võib küsimärgi alla seada • Elektronmuusika (tänapäeval elektroakustiline) Kuna postmodernismis on kõik lubatud, ei välista see ka modernismi ilminguid – vastavalt heliloojate individuaalstiilile. Louis Andriessen (s
Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella
kujutisega fotograafiale. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis II: Meediareflektiivne kunst Propaganda (ladina propagre 'laiendama') on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks. Kunsti retoorilise potentsiaali fokusseerumine propagandas ja reklaamis. Kunstniku sõltumatus ja seotus maailmavaate (taas)tootmisega. Kriitilised kunstipraktikad ja reklaam. Reklaami dekonstruktsioon postmodrnses kunstis ja meediareflektiivne kunst. Topeltmängulisus ja metastrateegiate kasutamine 1990te kunstis. Pilet nr.13 1. Dokumentaal- ja reportaazfotograafiast enne II Maailmasõda Photojournalism levis 19nda sajandi keskel selliste otograafidega nagu J.Riis ja L.W.Hine. Nad tõid meedia tedlikuse tööjõule, mis arendas riiki, mis elas kehvades tingimustes, nn slummides. Neil oli soov muuta põhikirja inimeste heaks ja mis kõige
ehk metanarratiivide kadumine (nt 3.3 Euroopa nimevaramu alus ajaloo progress, teaduse kõiketeadmine, Ladina keele ja romaani keelte absoluutne nimetus vabadus) Latium maakond Tiberi Tagajärg: kohalikud, väikesed alamjooksult Lirise jõeni. narratiivid (petits 500-338eKr latiinide asuala récits), suurte narratiivide irooniline kattus/piirdus Roomaga. dekonstruktsioon, vastu-müüdid, Al. 338 eKr laienemine Itaalia aladel ühiskondlik ja kultuuriline pluralism Lingua latina (204 eKr) ladina keel VIIES LOENG Latinitas (1. saj eKr, Cicero) latiniteet:ladina keel üldtähenduses Ladina ja vanakreeka keele + kõrgkeele tähenduses. pärand Euroopa kultuuris Mõiste lingua Romana
ega ole ka füüsiliselt ohus 60. Kirjelda üldistavalt kreeka saatürdraama sisu ja funktsiooni. Esitati osana tetraloogiast (3 tragöödiat + 1 saatürdraama) Tragöödiast u poole lühem Naljad, lõbusad laulud ja tantsud Koor kujutas saatüreid (mehe ülakeha, soku jalgade ning sarvedega, hobuse sabaga olendid, Dionysose saatjad) Mütoloogiline sisu, groteskne vorm (,,tragöödia dekonstruktsioon") Üks funktsioon: tragöödia rusuvuse leevendamine Säilinud: tervikuna Euripidese Kükloop (KKA), osa Sophoklese Jäljeküttidest jt katkendeid Saatärid olid suhtelised nutikad, leiutasid muusikariistu,seotud metalli töötlemisega.Õpetasid inimesi viinamarjadest veini tegema. 61. Nimeta kreeka komöödia kolm peamist perioodi ning igaühest kaks esindajat. Vana(-atika) komöödia (archaia): Aristophanes, Kratinos, Eupol is (5.4. saj)
kus kohtame nõidu, manatarku ja ravitsejaid inimesi, kes oskavad vaimujõul vormida reaalsust, umbes nii, nagu suudavad kirjanikud ja teised kunstiloojad. Vaimu vägi ja loomise jõud on Valtonil kõrgelt väärtustatud. Ajapikku kristalliseeruvad Valtoni loomingus opositsioonipaarid, mille vahel ta mõttemängud kulgevad: tsivilisatsioon-loodus, sootsium-indiviid, ajalugu-hetk/igavik, mees-naine, ratio-intuitsioon, siinpoolsus-teispoolsus, mateeria-vaim jm. Dekonstruktsioon piirdub enamasti hierarhilise suhte ümberpööramiseg, s.t väärtustatud on paaride teisena nimetatud liikmed, kuid binaarsus ise jääb püsima. Valtoni loomingu sisemine vastuolu tundub seisvat selles, et ratsionaalsust ja loogikat eitab ta mõistuslikult konstrueeritud kunstiliste struktuuride sees. Aforistlik, abstraktne, kohati piibellike paisutustega keel süvendab muljet Valtonist kui ideekirjanikust, ent ta ise rõhutab kirjanduse mängulisust
põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub ka tõlgendusi, mille kohaselt pole „postmodernism“ omaette paradigma, vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin
Lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Nad saavad tekstis kokku ja moodustuvad teineteist. Kultuurilisenähtusega kokkupuutudes ma ka ise muutub ja muutun selliseks, et mu arusaam sellest nähtusest hiljem tekib ja võtan sellega endaga kaasa edasipidi. Minu kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt nii nagu moodustuvad ka tähendused minu teadvuses, mida ma neist tekstidest loen. Meetod, mida Derrida nimega seostatakse kannab nime dekonstruktsioon. See on tekstilugemine, mis üritab meelega lahti saada teksti poolt pealesunnitavatest interpretatsiooni reeglitest, et kuidas seda lugema peaks. Eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldavad endas taandamatuid vastuolusid. Et nad kõik ruumid, milles ei ole võimalik erinavdi poolusi ühte liita või phendada. Dekonstruktiivne lugemine sellised viisil vastandub
Kuna projekteeritud majad ei tulnud hästi välja ja neid ei tahetud ehitada, siis 26 1980 aastate arhitektuur ei olnud hea, vaid pigem kehvapoolne. Postmodernismi kriitika ja kriitiline regionalism Dekonstruktsioon arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Arenes postmodernismist. Dekonstruktivistliku arhitektuuri märksõnad: nihestatus, vastuolulised tunded, rebestatus, ebastabiilsus, segadus. Dekonstrukivism-laiali lammutamine. Vaatab hooneid oma algsetes osades. Hoonetel puudub visuaalne loogika. Hooned on kokku pandud
annaabi.ee 
