Modernism ja postmodernism Modernism Postmodernism suletud vorm avatud vorm eesmärgipärasus mäng kavatsuslikkus, plaanipärasus juhus hierarhia anarhia (kunst kui) objekt/lõpetatud töö (kunst kui) protsess/happening/performance loomine/terviklikkus taasloomine/dekonstruktsioon zanr/piir tekst/intertekst valik kombineerimine üldkeel individuaalne keel määratletus ebamäärasus rom...
Niinimetatud Heidelberg koolis (aastal 19. sajandi lõpust, Heidelberg oli semirural eeslinn kohta kulgev Melbourne), mõjutab nii kaasaegse Euroopa Impressionism ja realism, mis on loodud romantiline pilt päikeseküllane, pastoraalne maastik: töid Tom Roberts , Arthur Streeton ja Frederick McCubbin on muutunud populaarseks ikoonid. Pärast II maailmasõda, maalrid nagu Russell Drysdale ja Sidney Nolan töötati dramaatiline isolatsiooni Outback, samas Fred Williams "inspireeritud dekonstruktsioon maastiku mustrid on viinud mõned, et kiidusõnu teda Austraalia suurim maalija. Toidukultuur. Alates kõiki neid erinevaid kultuure, Austraalia on välja töötanud oma muutuva kööki, mis on valmistatud kohalike toodete õhkkond, kus nad kasvavad aasta-ringi. Iga riik tähistab oma toidu festivale koos köögis segatud Euroopas, Aasias ja Lähis-Idas. Igal riigil on ka oma erialal, kuigi see ei tähenda, et see on ainus koht, saad neid - saab proovida austreid ja mesi
Sissejuhatus üldisse kultuuriteooriasse Eksamiküsimused ja eksami toimumise kord Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks positiivsele hindele on vajalik vähemalt 6 õiget vastust. Kirjalikul eksamil esitatakse kolm küsimust, millest tuleb vastata kahele. Vastustes on soovitav osutada läbitöötatud kirjandusele ja esitada ka oma isiklik seisukoht. (1) Nime- ja terminitesti küsimused A. Kes on ja mille poolest on kultuuriteooria jaoks tähtis: Adorno, Theodor Althusser, Louis Anderson, Benedict Arendt, Hanna Barthes, Roland Baudrillard, Jean Benedict, Ruth Benjamin, Walther Boas, Franz Bourdieu, Pierre Chomsky, Noam Comte, Auguste Durkheim, Émile Eco, Umberto Eliade, Mircea Foucault, Michel Frazer, James Frege, Gottlob Freud, Sigmund Gadamer, Hans Geertz, Clifford Gramsci, Antonio Greimas, Algirdas J. Habermas, Jürgen Hobsbawm, Eric Horkheimer, Max Huntington, Samuel Jakobson, Roman James, William Jung...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused 1.Kirjanduse mõiste Kirjandus kuulub inimkeele (ehk sõnalisse) tegevusvalda. Kaks tähendust. Nii laiem kui kitsam. Laiem hõlmab erinevatelt aladelt kirja pandud tekstide kogumit. Näiteks kui lehitseda Vana- Kreeka kirjandust, siis pole see kirjandus vaid klassikalises vormis esindatud. Seal on tekste ka ajaloost, filosoofiat. Kirjandusse laias tähenduses kuulub ka ajakirjandus. Kasutatakse kirja ja väljendatakse end sõnade abil verbaalselt. Kitsam Ilukirjandus. See kuulub kunstivaldkonda. Belletristika. Inglise keelest kaks sõna: Literature ja fiction. Saksa keelest leiame sellise sõna nagu Wortkunst (sõnakunst). Eestlased on selle mõningal määral üle võtnud. Eestis mahutab see sõna kirjandus natuke rohkem kui mõnel teisel kultuuril. Nt selle all on rahvaluule, näidendid (draamakirjandus). ,,Dekameron" Renessansi ajal kirjutatud. Proosavormis. Kuulub madalamasse kirjanduszanrisse. Realistlik...
Organisatsiooniteooria PSO7106.LT/7057.LT Antek Kasemaa 2. veebruar Moodle'I password ORgTeo2018 Organisatsioon korrapärane tervik. Sotsiaalsed kooslused, ühised eesmärgid, tervik. Koos tehes ollakse efektiivsemad. Eesmärgid, mida üksi on raske ellu viia. Ühiskonna teenimine. Ühistegevus on tulemuslikum. Koostegevus aitab kaasa. Organisatsioonid võimaldavad usalduse teket. St vähendame kõike seda, millega riske maandame. Kui orgnasiatsioonid tegutsevad suhetes teiste organisatsioonidega, siis usaldatakse partnereid, kui temaga on varem koostööd tehtud. Koostegevuse efektiivsuse sünergiamoment. Organisatsioone iseloomustavad parameetrid Formaliseeritus kui palju on reegleid ja kuidas need on kirjas. Standardsed kirjapandud reeglid formaliseeritud firma. Tsentraliseeritus kes otsustab. Tippjuhtkond otsustab, siis on väga tsentraliseeritud Spetsialiseeritud kui väike on see ala, millele ta keskendunud on. Siseheitluse mõttes, ...
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused. 1) Kirjanduse mõiste. 2 tähendust: laiemalt mõeldakse igasuguseid kirjutatud tekste. kitsamalt ilukirjandus, sõnakunst, kunstikirjandus, mis jaotub 3-ks aladistsipliiniks : 1) LUULE, 2) PROOSA 3) DRAAMA (e. LÜÜRIKA, EEPIKA ja DRAMAATIKA) Eesti traditsiooni omapära- ka rahvaluule arvatakse kirjanduse hulka, samuti lastekirjandus ja draama, mis muus maailmas kuulub nt. eraldi valdkonda. KIRJANDUSE MÕISTE tekkis üldse 1,5 SAJ. tagasi, 19.saj-l. Ilukirjandusel on: 1) ESTEETILINE eesmärk, s.t. tegemist on kunstiga, mis peab tekitama emotsioone, tundeid nö. ilusasti kirjutatud kirjandus. 2) Ilukirjandus on KEELE ERILINE KASUTUS s.t., et keel on MITMETÄHENDUSLIK. 3) Oluline koht on väljamõeldisel või fiktsioonil. Faktidega võrdlemine on keeruline e. komplitseeritud. Seal on mingid faktid, mis viitavad tegelikkusele, aga oluline koht on fiktsioonil e. väljamõeldisel.Nt. ,,Poeem Putinile...
Tekstikesksed lähenemised (filoloogia e tekstoloogia, retoorika ja stilistika, strukturalism, uuskriitika, semiootika, dekonstruktsioon). Fookuses tekst ise Sisemised seaduspärad Materiaalsus (väljaanded, toimetamisprotsess= Keel, stiil ja struktuur Harud o Filoloogia o Retoorika ja stilistika o Strukturalism, vene formalism o Uuskriitika o dekonstruktsioon Autorikesksed lähenemised (autori biograafiaga seotud aspektid, mida peetakse nende loomingu tõlgendamisel oluliseks). Tõusis põhiliseks meetodiks 19.sajandil, otsene seos autori elu ja loomingu vahel, oluline autori ühiskondlik-kultuuriline kontekst, haridus, suhtlusringkond, lugemus Teatud kirjanike mütologiseerimine, eriti kaanonilised autorid, nt Shakespeare Fenomenoloogiline lähenemine – autori vaim on kättesaadav läbi tema loomingu
ajalis-kultuuriline periodiseering ja selle tunnusjooned) ja kirjandusteoste suhe ajaloosündmustega (kirjanduse mõjutatus eri ajastutest, sündmuste kajastatus teostes). Kirjandust saab uurida kui ajalugu. Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). 20. saj teisel poolel lagunes arusaam kirjandusest kui erilist sorti kirjutusest. Dekonstruktsioon ja uushistoritsism: ajaloo- ja filosoofiatekstide faktuaalsuse problematiseerimine näitas, et teadmine on võimatu ning võimalik on vaid tõlgendamine. Poliitiline kriitika: kirjanduse funktsionaalne olemus, kirjanduses kajastatud materialistlikud (majandussuhted, sotsiaalsed kihid jms) aspektid, kirjandus kui kultuuriloome, kirjandusajaloo olevikukesksus (uurija on olevikuga paratamatult piiratud; loomishetke eesmärgid ja
Too välja viis huvitavamat Pritzker Price esindajat Sinu jaoks, miks selline valik? Zaha Hadid-võimsad voolavad vormid väljavenitatud struktuuris. Hoonetel õhuline element. Iga hoone on väga unikaalne. Tadao Ando- Väga hea betooni ja valguse kasutus. Rem Koolhaas- Hi-tech. Ekstreemsed tehnoloogiad ja kosntruktsioonid. Jean Nouvel-valgus ja varjud, nende harmoonia ümbritsevaga Jørn Utzon-vormi, materjali ja funktsiooni süntees. Kui disain areneb ise siis arhitektuur tuleb loomulikult. Juugendarhitektuur: geomeetriline (Mackintosh, Ver Sacrum Wagner, Olbrich, Hoffmann) ja maaliline juugend (Henry van der Velde jt). (arts and crafts) Selle asemel, et võidelda tööstuslikult toodetud materjalide klaas ja raud vastu, püüdsid juugendarhitektid kasutada kõiki võimalusi, mida just need materjalid pakkusid. iga detail on allutatud üldisele ideele. juugendi üks püüdlustest ilu igaühele ja igas kohas luua. Juugendi pealinn-Viin. Geomeetril...
1. Mis on poststrukturalismi kui lähenemise aluseks? Nimetage poststrukturalismi olulisemad suunad. Põhiobjektiks on mittestruktuur, struktuuri pahupool. Kirjandusliku teksti tähendus pole struktuurist tuletatav, vaid on midagi ootamatut/ennustamatut. Struktuuri asemel kasutatakse RISOOMI mõistet vastandina struktuuri korrastatusele domineerib hargnevus, keskpunktita korrastamatus. Püüdleb subjektiivsuse poole, struktuuri võim tuleb paljastada ning sellele vastu hakata. 2. Mis on dekonstruktsioon? Nimetage dekonstruktsiooni erinevaid tüüpe ja olulisemaid teoreetikuid. Eesmärk on välja meelitada konfliktsed jõud ehk tuua välja süsteemivälised elemendid. Iga tekst elab teiste tekstide keskel ja nende mõjuväljas, see on tähtsam tekstist kui suletud süsteemist. Tuleb vabaneda logotsentrismist (keele võim), millele on omane arusaam olemisest kui täielikust ja ühtsest kohalolust, mis leiab väljenduse kuuletumises (nt jumalale).
1 FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2015, Kurvet-Käosaar KORDAMISKÜSIMUSED EKSAMIKS KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Loengumaterjalid (loengukonspektid Moodle's, ka viimane konspekt ,,Postkolonialism" ja ,,Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned" ja ,,Modernistliku proosa tunnusjooned") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135 (ÕIS). T. Hennoste, ,,Postkolonialism ja Eesti, http://www.kirikiri.ee/article.php3? id_article=201 (ÕIS) T.Hennoste. Kaanon. Kaanan. Teoses ,,Eurooplaseks saamine". TÜ kirjastus, 2003, lk 178-182 (ÕIS). KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste 'kirjandus' tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste 'ilukirjandus' eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda ni...
(suvi) eraldatud ja loeb oma toas, hämaras, vaikuses ja jaheduses. Kirjeldus on väga metafooriline, figuraalne ning samas metafiguraalne. Proust kirjeldab ka lugemist, metafooridesse süvenemist. Kirjeldus tõestab metafoori üleolekut metonüümiast. Suve metafoor osutub rikkamaks kui suvi õues akna taga, esteetiline konstrukt on rikkam kui reaalsus. Retoorika on kätketud klišeeritud grammatikasse, poolautomaatsetesse struktuuridesse. Toimub retoorika grammatiseerumine ja dekonstruktsioon. Metonüümilisus vastandub retoorikale. Swann võib olla Prousti metafoor, samas, olles elemendiks grammatilises süntagmas, on ta ka iseenese eitus. Grammatilisus dekonstrueerib ‘mina’ (jutustaja) metafoorsust. Arutlus sisemise ja välimise üle. Tekstis on 2 ruumi – tuba ja välisilm. Lugemise käigus sisemine ruum rikastub nende omaduste võrra, millest välisilmast isoleerudes on loobutud – metafooride abil. Hääled mis kostavad ruumi: kärbeste sumin ja juhuslikult kõrvu kostnud
mees/naine) Kõik keelelise väljenduse ja tõlgenduse protsessid lähtuvad ihast mingi kättesaamatu objekti järgi, liiguvad mittestabiilsete tähistajate jadana. Ühtne objekt ja ühtne tähendus on saavutamatu. Postmodernism. Postmodernismi üldine taust. Postmodernistliku kirjanduse tunnusjooned. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). Terminit poststrukturalism kasutatakse mitmeid erinevaid analüüsimeetodeid koondava filosoofia üldmõistena. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine.
(keskkonnakaitse ja võitlus vaesuse vähendamiseks). Tarbimine pole siiski üldhõlmav, sissetulekute tase paneb piirid peale. POSTMODERNISM Modernism: · kontseptuaalne · kirjanduslikkus · uue loomine · relativism · duaalsus Postmodernism: · rõhutatult mittekontseptuaalne · tsitaatide kataloog, eklektilisus · Uue loomise võimatus, dekonstruktsioon · situatiivsus · makro- ja mikrokosmose seoste kadu · aja kadumine (nüüd ja praegu) Postmodernismi nimetusega on ka kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. ühtsed jooned: · ajaline korrastamatus, ajaloo ja fantaasia segu (faction) · kõik on juba varem olnud, ei püütagi olla originaalsed · fragmentaarsus; on kadunud usaldus terviklikkuse vastu · ideede lõtv seotus · paranoilisus
” Hermeneutika. Kirjanduse psühholoogilise analüüsimise (Juri Lotman: Kunstilise teksti struktuur, 2006, lk 93jj) võimalused. Kirjanduse käsitlemine sotsioloogilisest aspektist. Strukturalism. Semiootika. Uuemad kirjandusteaduslikud suunad: „Inimkonda ajaloolist olemasolu on saatnud kunst. Elatist poststrukturalism, dekonstruktsioon, feministlik kirjandusteadus hankides, võideldes oma elu eest [...] on inimene ikka leidnud aega jt meetodid. kunstiloominguks, on tajunud selle vajalikkust. Ajaloo eri aegadel on korduvalt kostnud hääli, et kunst on tarbetu ja koguni Kirjanduse mõiste, selle muutumine ajas
Võit 4 samastatakse alati aktiivsusega, kaotus passiivsusega. Patriarhaadis on meessugu alati võitja. Cixous ründab naiselikkuse passiivsusega samastamist, kus naisele ei jäeta positiivse ruumi võimalust: "Naine on kas passiivne, või teda ei ole olemas." (Moi ) Sellega dekonstrueeris Cixous binaarsed vastandused, millel stereotüübid põhinevad. Samas oli see dekonstruktsioon Derrida erinevuse ehk differance'i käsituse tugeva mõju all. Feministlikus diskursuses on naiskirjutuseks hakatud nimetama tavaliselt sellist uurimuse ja kirjutuse viisi, kus keskendutakse naise seksuaalsusele ja tema kirjutusviisile ning nende vahelisele analoogiale. Lähtutakse ideest, et naiste ihad, kui need esinevad kirjutistes, võivad luua vastukeele, mille abil kukutatakse olemasolev keel. Need ihad on suurelt osalt teadvustamata
5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, ei pea oluliselt autori kavatsusi, ega emotsionaalset lähenemist tekstile, oluline vaid tekst ise ja selest lähtuvad seosed. Põhimeetod: lähilugemine (close reading), detailne ja nünssidele keskenduv teksti koostisosade analüüs, fookuses teksti mitmetähenduslikkus. Kirjandusteoste põhikomponendid on sõnad, kujundid ja sümbolid. 6. Dekonstruktsioon (1970’ndad 80ndad): teksti elemendid koosnevad märkidest, tekst nagu kividest laotud müür, seda võimalik lahti võtta (dekonstruktsioon) ja kokku panna, aga tekst ise muutub selle protsessi käigus, tõlgendamine on teksti jätk. 7. Semiootika – uurib märgisüsteeme. Oluline ikoon (sarnasus: näib, kõlab, maitseb, tundub samamoodi nt. diagramm, foto, joonis) ,indeks(tähistatava ja tähistaja vahel on alati otsene füüsiline või põhjus-tagajärg suhe.
Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
struktuuri korrastatud üleminek teiseks toimub kindlate reeglite alusel 4) süsteemis kehtib eneseregulatsioon 36. Strukturalismi klassikalisi avaldusi 20. sajandi keskpaigas (Roman Jakobson jt). 37. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 38. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 39. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 40. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris. Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Tihti eristatakse nn esimese ja teise laine feminismi.
KORDAMISKÜSIMUSED Kuidas on mõiste ’kirjandus’ tähendus ajalooliselt muutunud (mõiste ’ilukirjandus’ eristamine, selle roll kirjandusteaduse arengus? (Vt ka videolõiku, kus Terry Eagleton seda nihet selgitab). Enne 1800. → kirjandus = kirjutised, kirja pandud teadmised al 18. saj lõpust → Kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon (imaginative writing, belles lettres) Kirjanduse otstarve: Enne > head näited retooriliste vahendite kasutamisest Praegu > tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta 4 põhisuunda kirjanduse kui mõiste määratluses. Milline neist tundub Sulle endale kõige olulisem? Miks? Vt ka lõiku intervjuust Ben Okriga, kus ta kõneleb kirjanikuks olemisest. Kas Okri hinnang kattub mõne kirjandusteaduses levinud kirjanduse põhimääratlusega? Mille poolest see neist erineb? (1) poeetiline keel - Kirjandus kui teatud sorti keelekasutus, muudab igapäevast keelekasutust, on sellest intensiivsem. Erin...
· Eluterve naine on hunditaoiline:võimas,elujõuline,eluandja,ustav,püsimatu · Ürgnaine on kõigi naisterahvaste tervis. Ilma temata pole naiste hingeelul mõtet. Ürgnaine on prototüüpne naine ei hakka ta peale ei kultuuri-, aja- ega poliitika-hammas; teda see kõik ei muuda. Ta elutsükkel muutub, ta kuju loovad sümbolid muutuvad, aga oma sisimas tema ei muutu. Ta on see, mis ta on, ja ta on tervik. · Naise kui hundi metfoori jõuline dekonstruktsioon · Ühiskond normeerib naisi · Kuidas naine, kes keelust üleastumise, keelatud naudingute,järgnenud karistuse paratamatu kadalipule vaatamata ellu jääb, targemaks saab,lunastab patud erilisel viisil (SINIHABE) · Tõestus naise jõu ja vägevuse kohta · VAIST ON NAISE HINGEVARANDUS · Loomusunnilist elu elavates ürgnaistes, kes end ei eita, on alati natuke hunti · Tähtis on järgida nõuandeid, ,,paljude emade"kogemusi/abi
Adorno, Theodor - saksa sotsioloog, marksistlik filosoof, muusikateoreetik ja helilooja. Peab massimeediat ja popkultuuri negatiivseks. Valgustatus muudab mõistuse instrumentaalseks, standardiseerituks, keskendutakse eesmärgi saavutamisele, mitte selle väärtusele, institutsioonid kontrollivad isiksuse moodustustumist ja hoiavad teda oma piires. Massikultuur lämmatab kõrgkultuuri: popkultuuris standardiseerimine ja võlts-isikupära Althusser, Louis - prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigiideoloogilised aparaadid" institutsioonid hoolitsevad selle eest, et inimestel valesid mõtteid ei tekiks, teenib juhtivat klassi taastootes hegemoonia aluseks olevat ideoloogiat läbi praktikate (koolipäev, matused), milles inimene osaleb mittevabatahtlikult, määratledes end subjektina Anderson, Benedict konstruktivistliku koolkonna teadlane, kes peab rahvust uue eliidi loodud kujuteldavaks kogukonnaks, mille abil ühiskonda ...
struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees. Pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele. (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt). Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine. Tõuseb esile logotsentrismi kriitika
kes liigub kl. struk. semiootikasse ja edasi; teiselt poolt autor, kes lähtub freudilikust psühhonalüüsist ning seob selle strukturalismiga; lisab sinna kriitika jungiaalse psühhonalaüüsi ning Michel Foucault (19261984) on - diskursiivne formatsiooni ja episteem ning võimusuhete kriitika peamees, pöörab tähelepanu ajalookäsitlusele teisti kui varem ("Hullus ja arutus") ; arheoloogiline ning arhiivilne (kehtivate reeglite kogum ühes formatsioonis) 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. Dekonstruktsioon - alates 70 aastatest; - kasvab postsrukturalistlikest pursetest, muutub iseseisvaks traditsiooniks; millel on kalduvust hermeetilisusele (Jacques Derrida); koolkond ei ole pr. keelses kultuuris, vaid in. keelses kultuuris (Paul de Man, Hillis Miller jt), Dek. on nähtus või suundumus, mille puhul on orgaaniline tõmbumine-tõukumine, tõuseb esile logotsentrismi kriitika (logotsentrism - olemine kui täielik ja ühtne kohalolu; eeldab ka
otsusi tuleb teha, võttes arvesse erasfääri problemaatikat. Seostades reproduktsiooni ja tootmist, isiklikku ja poliitilist, muutis teise laine feminism tunduvalt poliitilist mõtlemist. Just feminismi teine laine on avaldanud tunduvat mõju selliste akadeemiliste distsipliinide arengule, nagu antropoloogia, majandusteadus, ajalugu, õigusteadus, kirjandus, ajakirjandus, arstiteadus, psühhoanalüüs ning sotsioloogia. 12. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. Pandora laegas 2000. Feministlik teooria on olnud 20. Sajandi mõjukaimaid, kuid samas ka üks enim poleemikat tekitanud mõttesuundi. Olles dialoogis teiste mõttevooludega , seab feminism kahtluse alla lääne ühiskonnakorraldusese alustalasid .Feministliku teooria juured on 19.saj klassikalises liberalismis, mis kasvas välja valgustusajastu mõttest ning keskendus kõigi inimeste loomulikele õigustele ja vabadustele, mis tulenevas nende inimeseks olemisest
Strukturalismis käsitletakse uuritavaid objekte lõplike süsteemsete tervikutena. Strukturalism kujunes välja 1920.1930. aastail, toetudes paljus Ferdinand de Saussure'i lähenemisele üldises lingvistikas. Strukturalismi nimetuse võttis kasutusele Roman Jakobson. 38. Semiootika ja strukturalism (Juri Lotman jt). 39. Postrukturalistliku kirjandusteaduse erinevusi võrreldes klassikalise strukturalismiga (Roland Barthes, Michel Foucault jt). 40. Dekonstruktsioon ja kirjandusteadus. 41. Feministlik teooria kirjandusteaduses (Julia Kristeva jt). a. Feministlik teooria - kerkib esile dekonstruktsiooniga samal ajal; räägime teooriast (mõtteajalooline taust + sotspraktika taust), st naisuurimus / feminism; patriarhaalse süsteemi kriitika; sugupoolte sotsiaalne konstrueeritus (tõukumine essentsialitlikust käsitlusest). Sageli tähendab seda, et uurija peaks oma vaatepunkti eksplitseerima, markeerima
satub - sugulased, rituaalid, soorollid, seadus(ed), ning keel on selle struktuuri osad. 3. Reaalne - koosneb tähistajatest, mis on sümboolsusest valjapoole jäävad. Reaalse kategooriasse kuuluvad näiteks hallutsinatsioonid ja psühhoosid - see on algsete traumade asupaik. Poststrukturalism (Kraavi 110–126, 131–135). Poststrukturalismi mõiste. Tekstiline teadmine. Keele umbusaldamine. Dekonstruktsioon. Derrida dekonstuktsiooni alusteooria (binaarsete opositsioonide ja logotsentrismi kriitika, erinewus). M. Foucault (võimu mikropoliitika, diskursus, episteem, ‚arheoloogiline meetod’ ). Deleuze & Guattari, risoomne tõlgendusmudel). • Poststrukturalism – kogum filosoofilisi ja metodoloogilisi praktikaid, mis ühel või teisel viisil seostuvad oma prantsuse esiisadega. • Poststrukturalistid ei usu ega usalda keelt, mis esindab üht pealesurutud tähendusvõimalust
Kultuuriteooria kordamine. (Nime- ja terminitestis tuleb määratleda 10 nime/terminit, eksami sooritamiseks on vajalik vähemalt 6 õiget vastust.) A. Adorno, Theodor saksa sotsioloog, filosoof, Frankfurdi koolkonna rajajaid. Uuris isiksuse muutuste seost sotsiaalsete ja poliititliste oludega. Althusser, Louis prantsuse marksistlik filosoof, essee ,,Ideoloogia ja riigi ideoloogilised aparaadid".Peamine uurimisala arenevate süsteemide tunnetusteooria. Austin, John oli inglise õigusfilosoof; tema kirjutistest pärineb moodne õiguspositivism Kõneaktiteooria looja: keeleline üksus, millel terviklik suhtluseesmärk. Lokutsioon mida öeldakse; Illokutsioon lausungi eesmärk; Perlokutsioon öeldu mõju. Barthes, Roland oli prant semiootik, kirjanduskriitik. Prant strukturalismi tähtsaim esindaja. Käsitlenud eriti kunstilise teksti tähendus ja analüüsimetoodikat; Kirjutab ,,Autori surmas", et kirjandteose autor ei ole tegelikult teksti ...
Ja ei tegele ainult kirjandusega, vaid paljude eri tüüpi struktuuride või märgisüsteemidega ühiskonnas. Strukturalistlike vaadete kohaselt ei ole individuaalse teksti sees eristatav sõnum iseseisvalt ja üleni oluline, vaid teda koos hoidva struktuuri väljendus. Seega esindab strukturalism mõtteviisi, mille kohaselt peame kultuurilise nähtuse mõistmiseks suutma identifitseerida teda koos hoidva struktuuri. 1960.–70. aastatel tulevad poststrukturalism, dekonstruktsioon jms üksteisest raskelt eristatavad suunad (Jacques Derrida, Roland Barthes, ameerika dekonstruktivistid). Neid võib tõlgendada strukturalismi arendusena oma loogilise lõpuni või selle ümberlükkamisena. Nad jätkavad mõtteviisi, et tekstist väljaspool ei ole midagi, kõik on vaid keelesisene lõputu mäng. Samas seavad post-mõtlejad objektiivset teadmist otsiva strukturalistliku mõtlemisviisi põhimõtteliselt kahtluse alla
1939 Põrgupõhja uus Vanapagan Üliõpilasnovellid: uus ainestik ajastuomane impressionism, külarealistlikust laadist ärapöördumine. Süveneb tegelaste siseelu kujutamine, huviobjektiks saavad mehe-naise suhted. Toimub arenev võitlus tolleaegsete moraalikonventsioonidega. Hilisemates üliõpilasnovellides on moraaliproblemaatika taandunud, vabameelsus on oma loomuliku koha saavutanud. Hakkab ilmnema T tulevane mõttelaad. "Juudit" kohati laialivalguv, aga siiski jõuline piiblimüüdi dekonstruktsioon. Juuditis ühinevad seksuaalkirg ja võimujanu. "Kõrboja peremees" on kõige keerukama struktuuriga, aga ka kõige poeetilisem romaan. Pöördumatult edasikulgevale tegevusele lisanduvad pidevad tagasivaated varem toimunusse. Vähehaaval, erinevate tegelaste meenutuste kaudu avanevad minevikusündmused, samas taktis kulgeb esmatasand. Katku Villu ärkab kodulakas algab tekst ja sündmuste lineaarne kulg. "Elu ja armastus" huvikese inimkonnalt hoopis kahe inimese vahelisele suhtele
1. Mõiste ´kirjandus´ tähenduse ajalooline muutumine Mõiste tänapäevases kasutamises 2 saj vana. Enne 1800 oli kirjandus kirjutised, kirja pandud teadmised. Al 18. saj kirjandus kui väljamõeldis/fiktsioon. Kirjanduse määratlemine erineb kultuuriti, nt lääne kultuur vs mittelääne kultuurid. 2. Kirjanduse kui mõiste määratlemise 4 põhisuunda a) poeetiline keel – kirjandus kui keele funktsioon; muudab igapäevast keelekasutust, fookus keelel; b) väljamõeldis/fiktsioon; c) esteetilise väärtusega objekt – kirjandusteos kannab esteetilist väärtust; d) intertekstuaalne konstruktsioon. Minu jaoks olulisim esteetiline väärtus ja poeetiline keel. 3. Kirjanduse uurimise otstarve Eesmärk täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest, kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Vajaliku teadmised ja kompetentsid: teadmised – kirjanduskaanonist; kirjandusloost ja kultuuritraditsioonist; žanritest ja kirjanduspraktikatest; kirjanduse analüüsi...
Kirjaliku eksami küsimused 1. Millised on üldise kultuuriteooria eesmärgid ja ülesanded? Kultuuriteooria eesmärgiks on uurida kultuuri teoreetiliste meetoditega. Et midagi uurima hakata, peab olemas olema: Objekt- mida ta uurib. Probleemi asetused- millele ta vastust otsib. Meetod- kuidas ülesandeid üritab lahendada, millised argumendid on lubatud. Tulemused- mis laadi tulemusi soovib saada. 2. Millised kultuuri määratlused on ühiskonnas käibel ning millised on nende probleemid? Kõrgkultuur- kirjandus, kontserdid,filmid- mida vähesed käivad vaatamas. Rahvakultuur- ületab otseseid ja vahetuid vajadusi. ühendab meid ajaloolise traditsiooniga. Nt. rahvalaulud ja tantsud. Olmekultuur- on igapäevaelu iseloomustav. Näiteks kas me sööme kahvli ja noaga, või pulkadega. Ja selle põhjal saab ka öelda, kas inimene on kultuurne- käitub korralikult. Või on ta kultuuritu- et käitu vastavalt meie normidele. Tegelikult kultuuritut inime...
KIRJANDUS- JA TEATRITEADUSE ALUSED. SISSEJUHATUS KIRJANDUSTEADUSESSE - MART VESKE 1 SLAIDSHOW Mis on kirjandus? On kaks põhilist mõistemahtu : igasugune kirjandus (nt ajalehartiklid, teadustööd etc) ja ilukirjandus. Kirjandus on alati seotud keelega, tavaliselt kirjalik ning (ilu)kirjandus kuulub kunstisfääri. On kaks võimalust kas a) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid on ette antud (nt tanka; haiku; kuldlõige, etc) vt Vincent van Gogh b) kunsti (sh kirjanduse) printsiibid sünnivad tinglike kokkulepete tulemusena (nt vabavärss) vt Marcel Duchamp Kirjandus on seotud kunstilise fenomeniga (teosel on esteetilised, poeetilised vm funktsioonid), see aga tekib kommunikatsioonisituatsioonis AUTOR - TEKST - LUGEJA (seejuures tekst teos) Kunstilised objektid on tehtud (techné), omavad teatavad struktuuri ; kirjandusteosele on iseloomulik fiktsionaalsus ning tema spetsiifika sõltub keelelisest olemusest. Mis on kirjandusteadus? (criticism, ...
1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. Vana-Kreeka ja Rooma (kultuuriruumi järgi), vanakreeka ja ladina (keelte järgi), ajalooperioodide järgi (8. saj eKr 5. saj eKr). 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk: 8.6. sajandil eKr; Klassikaline periood: 5.4. sajandil eKr, mida nimetatakse ka atika perioodiks, sest domineeris atika dialekt ning kirjanduslikuks pealinnaks oli Ateena; juhtiv kirjandusliik oli draama. Sophokles, Euripides. Hellenismi ajajärk: 3.1. sajandil eKr, mis sai alguse Aleksander Suure (356-323 eKr) vallutusretkedega ja mida iseloomustab kreeklastele tollal tuntud asustatud maa helleniseerumine e kreekastumine, kreeka keele ja kultuuri laialdane levik eelkõige ida suunas Rooma impeeriumi periood 1.4. sajandil pKr. 3. Milliste takistavate teguritega tuleb arvestada tervikpildi loomisel antiikkirjandusest? keeled (...
Erinevus - Erinewus. Saussure erinevus on eristav tunnus, mis eraldab märki teisest ja iseloomustab just konkreetset märki kui märki ning see loob märgi väärtuse (valeur) ja ühiku. Derrida erinewus tähendab erinevust edasilükkuvas liikumises ning erinevalt Saussure erinevusest ei ole seda võimalik objektiviseerida (vrd Kristeva genoteksti määratlus). Easthope tõi välja viis erinevat dekonstruktsiooni tüüpi : kriitiline dekonstruktsioon -- eesmärgiks on teose loomisprotsessi uurimine. Esindaja C.Belsey. Foucault' dekonstruktivism -- eesmärgiks on välja tuua erinevad interdiskursiivsed sõltuvused käsitletava diskursuse sees. vasakpoolne dekonstruktivism -- projekt, mille eesmärgiks hävitada Kirjanduse kategooria ja selle teostamise vahendiks oleks välja tuua diskursiivsed (üldkultuuriline
Millised on kirjandusteadlase/kriitiku kompetentsid? kirjanduskaanoni tundmine süvateadmised kaanoni autorite loomingust, bio- ja kultuuritaustast keelteoskus (lugeda teoseid originaalkeeles) süvateadmised erinevatest kirjandustraditsioonidest, -praktikatest ja -zanritest võime tajuda intertekstuaalsust analüüsimeetodite tundmine võime tajuda tekstide süntaktilisi ja semantilisi eripärasid Mis on kirjandusteooria? Kirjanduskriitika ja teooria erinevus. Päripäeva ja vastukarva lugemine. Kirjandusteooria on analüüsipraktika, mis on teadlik enesest kui metodoloogiast ning on võimeline selle üle reflekteerima ning problematiseerima. Kirjanduskriitika on kirjandusteooria rakendamine tekstile. Päripäeva - tõlgendus, mis lähtub sellest, mida tekst pakub. Vastukarva - tõlgendus, mis ei ole kooskõlas teksti poolt pakutavate väärtuste ja ideedega. Millised küsimused võivad kerkida kirjandusteooriate rakendamisel ja tõlgendamisprotsessis? Kuidas t...
Tekstide uurimine, nüüd nimetatakse ka tekstoloogiaks); retoorika (kõnekunsti reeglistik. Lahutas kõnelemisprotsessi erinevateks valdkondadeks. Olulised kaks osa: struktuur ja vorm) ja stilistika (kitsam kirjandus- ja kultuuriteaduse haru); vene formalism (mis on kirjanduslikkus, avaldub ainult keele kaudu, distantsi loomine teose lugeja ja keele vahel) ja strukturalism; müüdikriitika, arhetüübikriitika; uuskriitika (põhimõiste on lähilugemine. Oluline on objekt, tõlgendamine); dekonstruktsioon (tekstikeskne tekst on nagu telliskivimüür, lammutus ja ülesehitamine on teksti protsess) ;semiootika. Lugejast lähtuvad kirjandusteooriad: retseptsiooniteooria. Kontekstist lähtuvad kirjandusteooriad: kirjanduslugu; uushistoritsism, feministlikud kirjandusteooriad, sooteooriad; kultuuriuuringud; postkolonialistlik teooria; ökokriitika. 5.Mis on tõlgendamine? Tõlgendamine on üks kirjanduse uurimise põhipraktikaid.
inimese asemel on subjekt kui reeglite täitja, maailma asemel on subjekti poolt isoleeritud süsteem ning loomuliku keele paljutähenduslik sõna ,,ON" on asendatud loogilise konstandiga, mida nimetatakse koopulaks (koopulast oli juttu eespool seoses Kantiga). Tänapäeva Lääne peamine filosoofiline suundumus on postmodernism. Esindajad Jacques Derrida (19302004), Jean-Francois Lyotard (19241998). Keskus Prantsusmaal. Postmodernismi iseloomulikuks mõisteks on dekonstruktsioon: kõigi seniste mõttestruktuuride lõhkumine. *** Seega, Lääne filosoofia on läbi teinud järgmised arenguetapid: antiikaeg (ilu ja harmoonia printsiip) -> keskaeg (jumala loomingu ülistamine) -> uusaeg (,,looduse" = paratamatuse tunnetus) -> 20. sajand (looduse juhuslikkuse ja pöördumatuse reaalsuse tunnistamine; inimese eksistentsi ja vabaduse problemaatika; inimühiskonna avatuse ideaal; iseorganiseerumise ideestik, jne). 20
B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
B kk teoreetilised eeldustest neomarxism ja semiootika lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
B kk teoreetilised eeldustest – neomarxism ja semiootika – lähtumine paigutaski töölisklassi noored klassivõitluses osalejateks, kuid mitte mingite töölismässude vaid silmapaistva stiili läbi. Ja just see rõhuasetus stiilil oli põhiline, mis eristas Ameerika ja Briti traditisooni subkultuuriuurimuses. Nii nagu semiootik, kes dekonstrueerib iseenesestmõistetavad tähendused, mida subkultuurilistele objektidele omistatakse, tegid seda ka B kk esindajad. See dekonstruktsioon oleks semiootikult nõudnud ka seda, kuidas neid teadmisi luuakse, levitatakse ja tarbitakse. Mida aga B kk uurijad kippusid leidma, ükskõik kuhu nad vaatasid, oli see, et subkultuurid haarasid endale tähendused, pöörasid need ümber, tehes seda peamiselt läbi riietuse, muusika jm vaba-aja kaupade tarbimise läbi. 26. Millised on kaks põhimõtteliselt erinevat vaadet sotsiaalsetele probleemidele? Objektivistlik vaade: sotsiaalsed probleemid kui objektiivne termin. Nt
MTX 335. Modernism ja muusikateater Eksamiteemad 1. Modernismi mõiste ja tunnusjooned 19. sajandi lõpul (seostage ka muusikateatriga). Varased modernismi ilmingud. Wagner. Modernismi kujunemine oli 1883 – 1914 (Wagneri surmaasta – I MS algus). (ld. k. modo – just praegu; uudne; moodne) 1900. aasta paiku mõistetakse sõna „modern“ all esmajoones midagi (radikaalselt, kompromissitult) uut. Viini kunstnikerühmitus „Secession“ (lahkulöömine, eraldumine) loosung: „Ajastule anda oma kunst, kunstile oma vabadus“ Wagner oli esimene, kes kasutas muusika kohta mõistet modernne ja seda negatiivses tähenduses. Ta kritiseeris selle sõnaga 1840-del Prantsuse Suurt Ooperit ja eelkõige Meyerbeeri (et see jälgib liiga publiku maitset). 1860.-e algul kanti Pariisis ette Wagneri ooper „Tannhäuser“. Sellest vaimustus väga luuletaja Charles Baudelaire. Tema omakorda kasutas nüüd mõistet „Modernne“ positiivses tähenduses, ilmestamaks Wagneri muusikat. Wagne...
Freud, Oidipus, unenäod. Teadvuse struktuur, kultuuriuuringud 33. Kierkegaard, Jung, Fromm, Marcuse. Eksistentsifilosoofia. Võõrandumiskontsptsiooni arendusi 20. sajandil. Antipsühhiaatriline liikumine. 34. Deleuze ja Guattari, Lacan ja Zizek. 1 35. Feminism. Esteetika kui poliitika. 36. Feminism ja teooriad. Feminism ja dekonstruktsioon. Feminism ja psühhoanalüüs. 37. Karl Marx 38. Marksistlik esteetika. Ideoloogia ja kunsti vahekorrad. Adorno esteetika individuaalsuse kaitsel. Foucault. Bourdieu. 39. Eagleton ja Jameson. Postmodernism kui hilise kapitalismi kultuuriline pealisehitus. Frankfurdi koolkonna uusimad teoreetikud. 40. Individualism ja kapitalismi kultuurilised vastuolud. Daniel Bell. Charles Taylor 41. Utopism ja visionäärid. Morus ja Campanella
kujutisega fotograafiale. 2. Fotograafia Postmodernses kunstis II: Meediareflektiivne kunst Propaganda (ladina propagre 'laiendama') on sihipärane kihutustöö inimeste meelsuse ja ühiskondliku arvamuse mõjustamiseks. Kunsti retoorilise potentsiaali fokusseerumine propagandas ja reklaamis. Kunstniku sõltumatus ja seotus maailmavaate (taas)tootmisega. Kriitilised kunstipraktikad ja reklaam. Reklaami dekonstruktsioon postmodrnses kunstis ja meediareflektiivne kunst. Topeltmängulisus ja metastrateegiate kasutamine 1990te kunstis. Pilet nr.13 1. Dokumentaal- ja reportaazfotograafiast enne II Maailmasõda Photojournalism levis 19nda sajandi keskel selliste otograafidega nagu J.Riis ja L.W.Hine. Nad tõid meedia tedlikuse tööjõule, mis arendas riiki, mis elas kehvades tingimustes, nn slummides. Neil oli soov muuta põhikirja inimeste heaks ja mis kõige
TEINE LOENG Hilisantiigi kirjandus: paganlik Antiikaja pärand eri (kr.) kultuuriperioodidel: hilisantiik, Libanios (314u 393), samal ajal Bütsants, keskaeg, keskaegsed kristlaste ,,renessansid" ringkonnas ja kristlaste nt Ioannes Chrysostomose õpetaja Iustinianuse Ida-Rooma 527565 Nonnos (4. 5. saj.) Valitsusaja algus (punane) ja lõpp Prokopios (6. saj.) (+oranz) Hilisantiigi erialakirjandus (lad.) Hilisantiik Servius (4. saj.): Vergiliuse Ida ja LääneRooma lõhenemine: kommentaar erinevad keeled, erinev Aelius Donatus (4. saj.): ,,Ars antiigiretseptsioon grammatica" -> donaadid Kristluse ja antiigi vahekord; Priscianus (5. s...
Kordamisküsimused eksamiks 1. Nimeta ja kirjelda erinevaid võimalusi antiikkirjanduse piiritlemiseks. 1. Kultuuriruum: Vana-Kreeka ja Rooma 2. Keeled: vanakreeka, ladina 3. Ajalooperiood: antiikaeg (8. saj eKr 5. saj pKr) peale seda algab keskaeg 2. Millised on kreeka kirjanduse peamised perioodid? Arhailine ajajärk (kuni 5. saj alguseni eKr): kangelaseepika (Homeros), didaktiline eepika (Hesiodos); lüürika (eleegia, jamb, monoodiline ja koorilüürika) Nn klassikaline ajajärk (vahel ka ,,Atika ajajärk", 5.4. saj eKr): tragöödia (Aischylos, Sophokles, Euripides), komöödia (Aristophanes), ajalooproosa (Herodotos, Thukydides, Xenophon), retoorika (10 kõnemeest, neist tuntumad Isokrates, Demosthenes, Aischines, Lysias), filosoofiline proosa (Platon, Aristoteles) Hellenismi ajajärk (4. saj lõpp 1. saj lõpp eKr): uus komöödia (Menandros), Aleksandria l...
ARVO VALTON 1935- ALLIKAD: Väike eesti kirjanduslugu Eesti kirjanduslugu a.kull kulli pilk j.talvet tõrjumatu äär r.veidemann olla kriitik... väike eesti kirjanike leksikon v.vahing vaimuhaiguse müüt ,,Väike Eesti kirjanduslugu" Märt Hennoste, lk 390-392 Arvo Valton on viljelnud eri kirjanduszanre (novell, jutustus, romaan, aforism, luuletus, muinasjutt, näidend, filmistsenaarium), kuid enim on ta mõjutanud eesti novelli arengut.valton on ennekõike novellikirjanik, kelle loomingut iseloomstab kirjanduse uute võimaluste otsimine. Ta on leidnud tunnustust iseseisva juurdlejana. Saanud noorukina tunda ülekohut(perekond küüditati 1949. a. ja tulevase kirjaniku kooliaastad möödusid Novosibirski oblastis), on Valton kujunenud järjekindlaks vägivalla vastu võitlejaks. Tema protest dogmatismi, ametkondlikkuse, bürokraatia, kõige inimvääritu suhtes avaldus juba 60. aastatel, tuues kaasa valitsusringkondade poliitilisi ja id...
põhisõnast „modernism“. Seetõttu leidub ka tõlgendusi, mille kohaselt pole „postmodernism“ omaette paradigma, vaid lihtsalt „modernismi“ teatud faas. Termin on sõnastatud negatiivselt. Ajastu toobki kaasa terve kobara sarnaseid negatiivseid termineid: poststrukturalism (Annus, 2009), postkolonialism (Annus, 2009), dekonstruktsioon, detsentralisatsioon, demüstifikatsioon jms (näiteks Destudio rühmitus 1990ndate eesti kunstis), kuni naljaga pooleks loodud terminini „postperekond“, nagu kõlas ühe näituse pealkirjas. DeStuudio dekonstruktivistlik autoportree – Peeter Laurits ja Herkki-Erich Merila 1990ndate I pool 1979 Jean-François Lyotard – termin
Lugemise akt loob nii selle subjekti, kes loeb kui ka selle tähenduse, mida ta loeb. Nad saavad tekstis kokku ja moodustuvad teineteist. Kultuurilisenähtusega kokkupuutudes ma ka ise muutub ja muutun selliseks, et mu arusaam sellest nähtusest hiljem tekib ja võtan sellega endaga kaasa edasipidi. Minu kui kultuuriline subjekt moodustun pidevalt nii nagu moodustuvad ka tähendused minu teadvuses, mida ma neist tekstidest loen. Meetod, mida Derrida nimega seostatakse kannab nime dekonstruktsioon. See on tekstilugemine, mis üritab meelega lahti saada teksti poolt pealesunnitavatest interpretatsiooni reeglitest, et kuidas seda lugema peaks. Eesmärk on näidata, et kõik tekstid sisaldavad endas taandamatuid vastuolusid. Et nad kõik ruumid, milles ei ole võimalik erinavdi poolusi ühte liita või phendada. Dekonstruktiivne lugemine sellised viisil vastandub
Kuna projekteeritud majad ei tulnud hästi välja ja neid ei tahetud ehitada, siis 26 1980 aastate arhitektuur ei olnud hea, vaid pigem kehvapoolne. Postmodernismi kriitika ja kriitiline regionalism Dekonstruktsioon arhitektuuris, näited ja esindajad, objektid (5 näidet) Arenes postmodernismist. Dekonstruktivistliku arhitektuuri märksõnad: nihestatus, vastuolulised tunded, rebestatus, ebastabiilsus, segadus. Dekonstrukivism-laiali lammutamine. Vaatab hooneid oma algsetes osades. Hoonetel puudub visuaalne loogika. Hooned on kokku pandud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
