Muinasusundi kajastused tänapäeva eestlaste elus
võõristama. Üheks taeva- ja äikesejumalaks võis olla Uku või Ukko, keda võidi
kutsuda ka Vanaisaks või Taevataadiks. Taeva asukatest mainitakse rahvaluules
veel Ilmaneitsit. Usuti ka saarlaste ülemjumalasse Taarapitasse, keda mainib
Läti Henriku Liivimaa kroonika. Eepose, koolilugemike ja laulude kaudu jõudis
Taara kuju ja nimi rahva sekka. 1920. aastatel sai alguse taarausuliste tegevus.
Nemad tõlgendasid Taarat deistlikult: "Taara ei ole määratav ega kujutatav.
Taara on see tundmata tuntud, see hingega tajutav. Taara on elusaladuse
sügavaim aine ilmaruumi liikumata liikuvuses, kosmose haaramata
haaravuses, aegade igaveses igavikus." Eelnev fakt näitas muinasusundil alguse
saanud usu jumalasse kajastust isegi lähiminevikus. 2005. aastal läbi viidud
Eurobaromeetri uurimuse kohaselt uskus 16 protsenti eestimaalastest küll
Jumala olemasolu, kuid 54 protsenti uskus «mingisuguse vaimu või elujõu»
annaabi.ee 
