Petra kaljulinn
Mägedest ümbritsetud linna ühendustee
muu maailmaga on kitsas ja järskude
seintega.
Linna rajasid muistsed nabatealased 6 sajandil e Kr.
Liivakivist seintest tahuti välja mitmekümne meetrikõrguseid fassaade,
hiiglaslikke hauakambreid, templeid ja ka veetrasse, mis varustaks linna veega
Petra kauneim monument kõrgete nikerdatud sammastega silmipimestav El
Khazneh templi fassaad.
Ad Deirik nabateaanlaste kuningale p[hendatud tempel, kuid 4. dal sajandil
kristlaste poolt ristitud kloostriks.
Klooster on Petra kõige suurem ehitis või skulptuur.
Legend jutustab et siin paiknes omal ajal Nabatea salajane aare.
106. aastal vallutasid nabatealaste pealinna roomlased.
Pärast 363. aasta maavärinat vajus linn vaikselt unustusehõlma, kuni Sveitsi rändur
Johann Ludwig Burckhardt selle 1812. aastal taasavastas.