Kemoautotroof: ammutavad energiat teisi (peale hapniku) vaba elektronpaari omavate ühendite oksüdeerimisest. Kogu vajalik orgaaniline aine sünteesitakse CO2. Fotoautotroof: energia saamiseks viivad läbi fotosünteesi. Selle energiaga muudavad CO2 ja H2O orgaaniliseks aineks. Kemoheterotroof: kasutavad orgaanilist ainet keskkonnast. 2. Katabolism on lagundav ainevahetus, keerulisematest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. degradatiivsed metabolismirajad. Anabolism toimub biosünteesi radadel. Lihtsamatest keemilistest ühenditest sünteesitakse keerulisemad ühendid. Protsessi käigus vajatakse energiat. Katabolismiga (toitainete lõhustamisega) toodetakse keemiline energia, millega viiakse läbi anabolism (raku makromolekulide tootmine). Metabolismiradade organisatsioon: rajad koosnevad järjestikustest ensüümireaktsioonidest. Ensüümid võivad esineda
Plasmiidid on need, kes kõige esmalt kantakse ühest rakust teise ja nii vahetatakse pärilikku materjali. See on vajalik selleks, et prokarüoodide populatsioon peaks vastu valikulisele survele. Plasmiidide funktsioonid 1. R-plasmiidid ehk resistentsust määravad plasmiidid 2. Virulntsusfaktoreid kodeerivad plasmiidid (virusvastased toksiinid) 3. Bakteriotsiide kodeerivad plasmiidid (muudavad teise bakteri kesta läbilaskvaks. 4. Antibiootikume produtseeerivad plasmiidid 5. Degradatiivsed plasmiidid (lagundavad süsinikuallikaks näit. Fenoole) 6. Ti plasmiidid (indutseerivad taimedel kasvajaid) Funktsioonid võivad olla väga erinevad. Plasmiidides on ekstrafunktsioonid (vähem elutähtsad). Võivad olla erinevad funktsioonid, see vajalik populatsiooni säilitamiseks. Antibiootikumide funktsiooniks on hoida prokarüootide populatsioonid tasakaalus. Virulentsusfaktorid toodavad vaksiine näiteks bakterofaagide vastu. 3. selle toimel teised
metallide kontsentratsiooniga pinnases. Kahjuks on aga nii, et vga suurte metalli kontsentratsioonide juures jvad ka need taimed vga vikesekasvuliseks st, et suur metallide kogus on kasvuinhibiitoriks. Ftostimulatsioon e. risosfri bioremediatsioon Taimejuured soodustavad bioremediatsiooni pinnases jrgnevalt: 1. juurte lheduses on (biodegradatiivsete) bakterite arvukus suur 2. tnu suuremale energiakogusele juure eritiste nol on degradatiivsed ensmid ekspreseeritud ja toimivad paremini 3. tenoline on assotsiatsioon degradatiivsete bakterite ja juure smbiontsete mkoriisa seente vahel 4. teatud juhtudel vivad juured toota hendeid, mis toimivad looduslike ko- substraatidena, indutseerides degradatiivseid geene ka juhul, kui saasteaine kontsentratsioon on madal 5. mitmeaastased taimed tagavad nendega assotsieerunud bakterite pikaajalise ellujmise keskkonnas Keskkonnamikrobioloogia konspekt 2005; Tri Kolledz 6.
annaabi.ee 
