Materjateaduse üldalused.
Saadakse sõltuvus koordinaatides pinge- deformatsioon.
Metalli survetugevuse määramisel loetakse jõudu negatiivseks, kuna ka deformatsioon on
negatiivne. Nihkedeformatsiooni määramisel leitakse nihkepinge, kus jõud on rakendatud
vastassuunaliselt kahele paralleelseke pinnale suurusega A0(null).
Elastne ja plastiline deformatsioon.
Metallide deformatsiooni aste sõltub rakendatud pingest. Mitte väga suurte pingete korral on
suurem osa metallide deformatsioon võrdeline pingega. Sellist deformatisooni kus
(sümbol) on võrdeline (sümbol), nim elastseks deformatsiooniks. Elastne deformatsioon on
pöörduv. Pinge kõrvaldamisel taastuvad endised mõõtmed. Mõnede metallide korral on ka
elastses piirkonnas sõltuvus veidi mittelineaarne. Sellisel juhul iseloomustatakse materjali kah
elastsusmooduliga E1 ja E2. Elastsusmoodul sõltub temperatuurist- temp tõusul E väheneb.
Elastsusmoodul on seotud osakestevaheliste sidemete tugevusega materjalis. Mida tugevam
on side, seda suurem on E
annaabi.ee 
