SIGMUND FREUD
naljakad. (Oring 1987: 271)
Kaheldamatult pani Sigmund Freudi teooria aluse uuele meetodile rahvajutuuurimises, mis leidis rohkelt
järgijaid. Selle soosituse põhjusi on mitmeid. Räägitud on ühiskonna ja sotsiaalteaduste uurimismeetodite kriisist,
teadusalade piiride ähmastumisest. Vanad, traditsiooniliste meetodite abil otsitud nalja, aga ka kogu pärimuse
seletused ei suutnud rahuldada naljauurijaid, eriti uut "mässumeelset maailma" defineerivalt esindava anekdoodi
puhul. Neile heideti ette võimetust tungida asja sisuni, olemuseni. Uued naljainterpretatsioonid annavad
võimaluse iseenda ning oma maailma mõtestamiseks just kaasajal, kus kõik on lubatud ning suhteliseks
kuulutatud. Psühhoanalüüs sai areneda vaid uusaja ühiskonnas. Teda on nimetatud nüüdisaja kaose nähtuseks
ning katseks kõik pahupidi pöörata (Evola 1994: 41). Psühhoanalüüs ei paku võrdlusi, ei otsita mõistmist,