Redoksreaktsioonid
Võrreldes arve näeme, et 2 0-st on suurem kui seega antud aine
puhul on tegemist redutseerijaga
Vaadates ka joonist( joonis 3) näeme, et aatomil on lihtsam 2
elektroni ära anda, kui 6 elektroni juurde võtta
II) Oksüdeerija- aine, mis liidab elektrone, oksüdatsiooniaste
Järgmiste näitede abil püüame selgeks
teha, millised ained käituvad
redutseerijatena Selgituseks kasutame
aatomite planetaarseid mudeleid
Näide 3. Fluor kui mittemetall
käitub oksüdeerijana.
Joonis 4. Fluor käitub oksüdeerija, sest liidab oma väliskihti 1 elektroni
juurde, et püsivat olekut saavutada
Selgitused:
Fluori väliskihis on 7 elektron. Energeetiliselt on soodsam 1
elektron juurde võtta, kui 7 elektroni ära anda püsiva oleku
saavutamiseks- elektronoktett(välises elektronkihis on 8 elektroni)
Elektronskeeme võrreldes me näeme, et oksüdatsiooniaste on
vähenenud
Lihtaine oksüdatsiooniaste on alati null
annaabi.ee 
