Deegule ei tohi anda näriliste segusi, mille sees on palju maisi, päevalilleseemneid, pähkleid, küpsiseid või kuivatatuid puuvilju, kuna siis tekib deegudele raske diabeet ja loom sureb. Hea toit on kui see sisaldab: 15%, rasva kuni 4%, kiudaineid 15% või rohkem ja suhkruid vähem kui 5%. Deegudel peab olema ka midagi mida saab närida nt: õunapuu oksi, pappi. Kui ei ole midagi, võivad hambad liiga pikaks kasvada. Vahest võib anda ka kaltsiumikivi. Koduloom Deegut võib looduses leida Lõuna-Ameerikas Tsiili läänerannikult kuni Andideni välja. Deegu on olnud koduloomana väga vähe aega. Esialgu kasutati neid katseloomadena. Peamiselt diabeediga seotud katsetel. Seda tehti sellepärast, kuna deegu on looduslikult diabeetikud. Ka õunas olev suhkur võib neid tappa. Eluiga Deegude päris eluiga pole veel paika pandud. Tavaliselt elavad nad 5 aasta, harva ka 9 aastat. Emased elavad tavaliselt vähem, kuna nad on pandud kokku isastega ja tihe
Selles raamatus jutustatakse ühest tüdrukust. Kes pidi minema esimesse klassi ning teda ootas terve seikluste rikas aasta. Ta elas oma tädi Katre ja onu Andrese juures. Sellepärast, et tema vanemad olid loomauurijad, kes olid sellel hetkel Aafrikas. Ta väga igatses oma vanemaid. Juba esimesest koolipäevast tahtsid kõik Triibikuga sõbrustada, sest tema elu tundus kõikidele väga vahvana. Tal oli kodus koer Matrix, kass Pätu, liivahiired, kolm deegut, neli rotti (Tipp, Täpp, Tembu ja Vembu). Siis veel roninastik Miisu, merisead Nipsi ja Nöpsi, lontkõrv-kääbusküülik Moona ja kalad. Triibiku vanaisa oli loomaaia direktor. Triibikule meeldis veeta oma vabaaega loomaaias. Eriti meeldis tal viibida tiigri Sophia juures, keda kutsuti samuti Triibikuks. Triibiku vanaisa oli jutustanud, et tiiger Sophia oli sündinud samal päeval ja kellaajal, mil sündis Pille- Riin. Peamised seiklused ja juhtumid juhtusid Triibikuga loomaaias.
annaabi.ee 
