Vaatlesime programmiga AppCAD 12,2 kuni 12,7 GHz sagedusvahemikus töötava digitaalse satelliidisüsteemi vastuvõtja sisendis asuva madala müratasemega vastuvõtja mudelit. See omakorda koosnes kaheastmelisest eelvõimendist (A-36), segustist ning vahesagedusvõimendist (I-54) (vt joon 1.). Joonis 1. Madala müraga eelvõimendi plokkskeem. Lähteandmed: Võimsus sisendis -60 dBm Teoreetiline temperatuur 25 oC Müra ribalaius 1 MHz Ref. Temperatuur 25 oC S/N (tundlikkuse jaoks) 10 dB 4. Ülesannete lahendamine 1. Arvutasime antud parameetrite järgi võimendi iga astme väljundsignaali võimsuse iga võimendi astme võimendusteguri, mürateguri nii logaritmiliselt kui
4.Millised raadiokanalid on kasutuses ja kus on veel vaba ruumi uute võrkude jaoks ? Kasutuses on kanalid 1,3,6,7,11,36,40,44 ja 48. 5. Individuaalülesanne Shannoni valem sidekanali läbilaske arvutamiseks: R = W log2 (1+S/N) Lähteandmed: R edastuskiirus [Mbit/s]; W sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsus; N müra võimsus; S/N signaali ja müra suhe kordades. Matrikli viimane number on 5. Seega teada on: R = 100 Mbps N = - 85 dBm S/N = 29 dB Leida tuleb: W = 20 MHz (100/log230) S = -56 dBm S = 2.51 * 10-6 mW N = 3.16 * 10-9 mW S/N S/N[dB] = S[dBm] - N[dBm] 29 = S (-85) S = -56 N[mW] = 10(N[dBm]/10) = 10(-85/10) = 101/1085 = 3.16*10-9 S[mW] = 10(S[dBm]/10) = 10(-56/10) = 101/1056 = 2.51*10-6 Matrikli viimane number on 3. Seega teada on: W = 100 MHz N = -69 dBm S = 0,0025 mW Leida tuleb: R (Mbps) = 607,47 Mbps S (dBm) = -2,6 S/N (dB) = 66,4 dB N (mW) = 1,25 * 10^(-7) mW
Leida 4:1:1 videovoo bitikiirus. Video fd= 6 MHz kvantimisnivoosid 256 => m=8 6*8=48Mbps 4:1:1 => 48Mbps 2) Sidesatelliit on kaugusel 40000 km. Signaali sumbuvus on 0,002 dB/km. Leida satelliidi võimendi minimaalne võimendustegur, kui maapealse saatja võimsus on 1 W ja maapealse vastuvõtja tundlikkus 100 pW. Signaal läbib 40000*2=80000 km Sumbuvus=80000*0,002=160 dB Prx = Ptx + Gtx – Lfs => Gtx = Ptx – Prx - Lfs Minimaalne signaali tugevus [P(dBm) = 10log10(P(mw)/1mW)]: 100 pW = 0.0000001 mW = -70 dBm (Prx) Konverdime saatja väärtuse sobivaks [P(dBm) = 10log10(1000*P(w)/1W)] 1 W = 30 dBm Gtx = 30 – (-70) – 160 = -60 dBi 3) ADSL kasutab üleslülis 8 DMT alamkanalit, mille signaal-müra suhe on 30 dB. Milline on maksimaalne üleslüli bitikiirus? (+-10%) 30=10*log10(S/N) => S/N=1000 C=4,3125*log2(1000+1) => 42983 bit/s 42,98*8=343869 bit/s 4) Sidekanalis on signaali Uef=33 V ja müra pinge 1 V
..................................... Juhendaja allkiri: .................... Töö eesmärk Tutvuda saate ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadustega. Töö käik: 1. Tutvusime töö teoreetiliste alustega. 2. Koostasime mõõteskeemi vastavalt joonisele. 3. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise (duplseksfiltri asemele) ja määrasime analüsaatorisse jõudva signaali algse võimsus P0 [dBm]. Mõõdetud võimsus P0 = -0,17 dBm 4. Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfilter vastavalt ülaltoodud joonisele. 5. Mõõtsime uuritava seadme väljundvõimsuse P1 [dBm] karakteristiku sagedusvahemikus 440-500 MHz sammuga 2 MHz. 6. Vahetasime omavahel sobitatud koormuse ja siduanalüsaatori kaabli otsa ning teostasime uued seadme väljundvõimsuse P2 [dBm] mõõtmised vastavalt punktile 5. 7
Imre Tuvi 061968 IATB Juhendaja: Janno Pärn Töö sooritatud: 26.09.2008 Aruanne esitatud: ..............2008 Aruanne tagastatud: ...........2008 Aruanne kaitstud: .............2008 Juhendaja allkiri............................. Töö eesmärk: Tutvuda saatja ja vastuvõtukanaleid eraldava dupleksfiltri omadusetega. Töö käik: Koostasime mõõteskeemi Ühendades generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele lühise, mõõtsime võimsuse P0= -1,74 dBm Ühendasime generaatori väljundi ja analüsaatori sisendi vahele dupleksfiltri ja mõõtsime väljundvõimsused P1 (dBm) vahemikkus 440 -500 MHz, see järel vahetasime analüsaatori ja koormuse kaabli otsad ja mõõtsime uued väljundvõimsused P2 vahemikkus 440-500 MHz. Arvutasime dupleksfiltri ülekandekarakteristikud portide vahel, kasutades valemeid S21=P1-P0 ja S21=P2-P0 ja joonestasime ülekandekarakteristiku graafikud.
Kanal Channel 9 (sagedusel 2.452GHz) Signaali tugevus Signal Excellent Juurdepääsup. IP AP IP 193.40.252.145 Ping ajalimiit ping timeout 3000ms Ping intervall ping interval 250ms 3. Side kvaliteedi parameetrite hindamine Muutuja levi klient-arvuti testipartner -56 dBm -58 dBm Signaal -75 dBm -77 dBm -78 dBm -76 dBm -93 dBm -98 dBm Müra -92 dBm -94 dBm -92 dBm -99 dBm 36 dB 40 dB S/N 18 dB 16 dB
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Joonis 1 Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257071628-457 (+/-10m) (4G leviala) Kordinaadid: 59.3071150, 24.4005350 Võimsusmõõturi andmed (vasakpoolne) RSRP (Reference Signal Received): dBm -97 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. -97 RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 30.0
võimsuse nivoo; N - müra võimsuse nivoo; S/N - signaali ja müra suhe kordades Suurus Ühik Matrikli viimane nr 8 R Mbps 1,18 W MHz 1 S dBm 1 N dBm 0 S/N dB 1 S mW 1,26 N mW 1 Küsitud: R =? (Mbps) N =? (dBm) S =? (mW) N =? (mW) Antud: W = 1 MHz S = 1 dBm S/N = 1dB Leian S-i mW-des S = 10(1/10) =10(0,1) = 1,26 mW Leian N-i mW-des
kaheteistkümnes erinevas punktis, mis on märgitud majaplaanile , kusjuures ka ruuteri kõrval, kõige kaugemas punktis ruuterist ja majast väljas. Joonis 4: Mõõtmispunktid majaplaanil punaste tähtedega, ruuteri asukoht rohelise täpiga Igas punktis mõõdeti signaali tugevust ligikaudu kolme minuti jooksul, arvestades tulemusena selle aja keskmist RSSI-d. Punkt A B C D E F G H I J K L RSSI, dBm -27 -72 -68 -59 -73 -78 -76 -82 -62 -52 -42 -60 Tabel 1: Mõõtmistulemused WiFi RSSI on maja lõikes väga erinev, kuid enamikul alal on signaal ,,suurepärane". Mõõtmise tulemusena võib väita, et ruuter on majas paigutatud pigem hästi, sest ruumid, kus internetti kõige rohkem kasutatakse, on leviga hästi kaetud, ning ka kõige nõrgem signaal on ,,paraja" tugevusega . Kõige tugevam signaal oli oodatult kohe ruuteri kõrval,
Mõõtmisi teostati kaheteistkümnes erinevas punktis, mis on märgitud majaplaanile , kusjuures ka ruuteri kõrval, kõige kaugemas punktis ruuterist ja majast väljas. Igas punktis mõõdeti signaali tugevust ligikaudu kolme minuti jooksul, arvestades tulemusena selle aja keskmist RSSI-d. Punkt A B C D E F G H I J K L RSSI, -27 -72 -68 -59 -73 -78 -76 -82 -62 -52 -42 -60 dBm 8 WiFi RSSI on maja lõikes väga erinev, kuid enamikul alal on signaal ,,suurepärane". Mõõtmise tulemusena võib väita, et ruuter on majas paigutatud pigem hästi, sest ruumid, kus internetti kõige rohkem kasutatakse, on leviga hästi kaetud, ning ka kõige nõrgem signaal on ,,paraja" tugevusega . Kõige tugevam signaal oli oodatult kohe ruuteri kõrval, kõige nõrgem aga leiliruumis.
Õppida tundma heterodüünanalüsaatori HP8590L omadusi ja kasutamist mitmesuguste signaalide spektri mõõtmisel. Kasutatud seadmed 1) spektrianalüsaator HP8590L, 2) signaaligeneraator HP33120A, 3) kõrgsagedusgeneraator HP8648B. Vastused kontrollküsimustele a) Kuidas seatakse analüsaatori põhiparameetrid SPAN, CENTER FREQUENCY, REFERENCE LEVEL ja RBW? nupu tähistus: [pealkiri] SPAN: [SPAN] 3 [MHz] CENTER FREQUENCY: [FREQ] 200 [MHz] REFERENCE LEVEL: [AMPLITUDE] REF LEVEL 0 dBm RBW: [BW] 300 [kHz] b) Kui suur on analüsaatori lahutusvõime? Lahutusvõime oleneb ribalaiusest fRBW ning on fL = (2 ... 3)*fRBW. c) Mis on analüsaatori dünaamiline ulatus? Dünaamiline ulatus (dünaamika diapasoon) on üheaegselt jälgitav maksimaalse ja minimaalse signaali erinevus detsibellides. Minimaalne signaali tase oleneb analüsaatori omamürast, maksimaalne tase aga analüsaatori lineaarsusest ja moonutuste tekkimisest suure sisendsignaali korral.
heaks, millist rahuldavaks ja millest allapoole ei mõõdeta? Roheline vahemik hea signaalitugevus Kollane vahemik rahuldav signaalitugevus Oranz ning punane vahemik ei mõõdeta Küsimus 4.GAUGE: Arvutada teenindava tugijaama ja parima naabertugijaama signaali võimsus (RSSI). Kas GAUGE aknas näidatud parima naabri signaalitugevus võimaldaks kasutada seda mobiilvõrgu tugijaama? 3G võrgus on RSSI väärtus näidiku pealt näha: -61 dBm 4G võrgus RSSI-d ei õnnestunud leida kuna LTE võrgus ei mõõdeta seda väärtust. Kummaski võrgus ei näidanud Network Cell Info Lite äpp naabertugijaama signaalitugevust GAUGE aknast. 3.2. RAW (4G ülevalt, 3G all) Küsimus 5. RAW: Mitut naabertugijaama mõõdetakse? Millist tehnilist infot kogutakse teenindava tugijaama kohta, millist naabertugijaamade kohta? Leida võimalikud erinevused kasutatud mobiilside tehnoloogiate vahel.
kõigisse hostidesse. Võrk tundub nagu üks süsteem -- samad kasutajakontod kõigis hostides. Samamoodi saate NIS-i kasutada faili /etc/hosts hostinimeteabe levitamiseks võrgu kõigisse arvutitesse. Mis on NIS? NIS hoiab andmebaaside informatsiooni skeemides, mis sisaldavad võtmeväärtuste paare. Skeemid on salvestatud NIS-serveriga varustatud keskses hostis, millest kliendid omakorda võivad saada teavet mitmesuguste RPC-kutsete kaudu. Sageli säilitatakse skeeme DBM-failides*. Skeemid ise on tavaliselt loodud esialgsetest tekstifailidest nagu /etc/hosts või /etc/passwd. Mõne faili jaoks luuakse mitu skeemi, üks iga otsinguvõtme tüübi jaoks. Näide 1 Failist hosts võime otsida hostinime ja ka IP-aadressi. Järelikult tuletatakse sellest failist kaks NIS-skeemi: vastavalt nimedega hosts.byname ja hosts.byaddr. "Tabel 1" esitab üldskeemide ja lähtefailide loendi.
SSID: Liverpool Hinnang TCP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja endiselt hüppelised Hinnang UDP katsetulemustele: kiirused on suuremad ja stabiilsemad kuna puudub kontroll Milline oli mõlema võrgu (802.11g ja 802.11n) korral maksimaalne saavutatud kiirus mõlema protokolli (TCP ja UDP) korral? 802.11g TCP ja UDP puhul maksimaalne oli maksimaalne kiirus 28Mbps ja 802.11n puhul TCP puhul 245Mbps ning UDP puhul 235Mbps 5. Individuaalülesanne Antud: R = 10 Mbps, N = -91 dBm, S = 10^(-6) mW S = 10 * log10(0.001) = -30 dBm S/N = S - N = -30 + 91 = 61 dBm N = 10^(-9.1) mW S/N = 1259 mW W=R/log2(1+S/N)= 10/log2(1+1259)=0,97 MHz Kokkuvõte ja järeldused Labori katsed näitasid millised erinevused on 2,4GHz ja 5GHz WiFi võrkude vahel. UDP võrgus puudub kontroll ja seega kesmine kiirus on suurem kui TCP puhul. Visuaalne pilt digitaalsest maailmast annab parema ülevaate ja aitab aru saada erinevustest. http://web.zone
U=17V - Seadsime generaatori sageduseks f =6MHz ja väljundsignaali nivooks -30dBm. Mõõtsime väljundpinge nivoo ja arvutasime võimendi võimenduse G=30,16dBm. Korpusel olev võimendus oli G=30dBm-i. - Suurendasime võimendi sisendsignaali nivood 3dBm kaupa kuni 0dBm-ini. Iga sisendnivoo juures mõõtsime spektrianalüsaatoriga väljundpinge nivoo. Mõõdetud sisendsignaali ja väljundsignaali nivood. Tabel 3. Sisendsignaali ja väljundsignaalide nivood Sisendsignaali nivoo [dBm] Väljundpinge nivoo [dBm] -30 0,05 -27 3,08 -24 5,97 -21 8,97 -18 12,00 -15 14,69 -12 16,82 -9 17,60 -6 17,64 -3 17,50
Valemi selgitus: R - edastuskiirus [Mb/s]; W - sagedusriba laius [MHz]; S signaali võimsus; N - müra võimsus; S/N - signaali ja müra suhe kordades _______________________________________________________________________ _________________________________________ Tabel 5: (tumedad numbrid on väljaarvutatud suurused) Matrikli viimane number Suurus Ühik 7 R Mbps 1.3 W MHz 0,1 S dBm -40 N dBm -80 SNR dB 40 S mW 0.0001 N mW 10-8 Algandmed: W = 0,1 MHz S = -40 dBm SNR=40 dB - signal to noise ratio 1)Arvutan signaali müra suhte kordades (S/N): SNR(dB) = 10log10(S/N) 40 = 10log10104 S/N = 10 000 2)Arvutan edastuskiiruse R: R=0.1*log2(1+10 000)=log(10 001)0.1/log2=1.3 Mb/s 3)Leian S (mW): S=10-40/10 = 0.0001 mW 4)Leian N (mW): 10 000 = 0.0001/N N=0.0001/10000=10-8 mW 5)Leian N (dBm) N=10log(10-8 )=-80
Jaama enda sisetakistus ~= 0. Standardpinge on 48 V. I = U/R =48/(2000+400)=0.02A P = U * I = 48*0.02 = 0.96 W (telefonijaama kohta) 6. Leida signaali võimsus GSM terminali sisendis, kui tugijaama väljundvõimsus on 10 W, tugijaama antenni võimendus 10 dB, telefoni antenni võimendus 6dB ja telefoni kauguse parandustegur (parameeter TA) on 6. Signaali sumbuvus on 30dB/km. P = 10(x/10)/1000, x dBm, P watt , TA=6 , (1TA=550m) kaugus ~= TA * 0.55 = 3km, 3 * (-30) = -90 P = 10w x = 40dBm P2=40 dBm + 10 dB – 90 db + 6dB = -34 dBm x-dBm, P-W 7. Leida mürapinge efektiivväärtus, kui sidekanalis, mille ribalaius on 100Hz, tagatakse signaali ülekandekiirus 1000bit/s. Infosignaali (siinuseline) amplituud on 44.5V. (+- 10%) c = B * log2(1 + S/N) c- signaali bitikiirus B-ribalaius S/N- mürapinge efektiivväärtus S/N = 2c/B – 1
Side 6 labor – Mobiilside kärgvõrk aruanne Töötegija nimi: ************ Töö tegemise kuupäev: Wed Det 14.12.2016 Andmete analüüs mobiilterminalis Tugijaama kuvatud informatsioon LTE: 2031-257135115--1 Kordiinaadid: 59.3369290, 24.6282260 Võimsusmõõturi andmed RSRP (Reference Signal Received): dBm -87 Viide signaalile vastava jõu jaoks. RSRP on RSSI tüübi mõõtmine, sellele on teatavaid definitsioone ja detaile. Teisisõnu RSRP defineeritakse kui tagavara elementide kaasabi lineaarset keskmist, mis kannab toiteelemendile omast võrde signaali arvestatud signaali laineala mõõtmise sees, seega RSRP mõõdetakse ainult sümbolites mis kannavad RS'i. RSRP (dBm) näitab signaali keskmist laineala. RSSNR (Signal-To-Noise Ratio): dB 0.9
kõikides avalikes kohtades nagu haiglad, raamatukogud, koolid, lennujaamad jne. Kokkuvõte Wifit edasi kandvad raadiolained on nagu valguskiiredki (mõjutab just levi) ehk siis otsenähtavuse korral on levi parem, aga mida rohkem takistusi seda kehvemaks muutub levi. Nagu valguskiired muutuvad läbi märja aknaklaasi paistes muutuvad ka wifi lained läbi märja klaasi tulles. Seega on ka ilm suureks mõjuteguriks levikvaliteedis. Wifi levi tugevust mõõdetakse dBm'ides ehk siis dBm näitab ära voolu tarbe lühemalt. Samas näitavad dB la signaali ja mürasuhet. Mida kõrgem dBm näitaja seda kaugemale ja kiiremini levib wifi. Samas tähendab see ka suuremat voolukulu, mis on eriti oluline just mobiilsetel akudelt töötavatel seadmetel. Kasutatud materjalid http://et.wikipedia.org/wiki/WiFi http://en.wikipedia.org/wiki/Electromagnetic_interference_at_2.4_GHz http://en.wikipedia.org/wiki/Wifi
Punktis 1 mõõdetud ja arvutatud pingevõimendustegurid: Ku = Uv / Us Ku1 = 1043 mV / 10 mV = 104,3 Ku2 = 1031 mV / 10 mV = 103,1 Joonis 2 : Väljundsignaalide graafikud ühes teljestikus. Võimendi väljundsignaalide faasinihe on 180 kraadi. Punktis 2 mõõdetud diferentsiaalne pingevõimendustegur: Uvdif = 2,153 V Us = 10 mV Kdif = 215,3 Teoreetiline: kdif1=2ku=2104,3=208,6 kdif2=2ku=2103,1=206,2 Punktis 3 mõõdetud logaritmiline ASK: sagedus[khz] amplituud k 20log*(k) [dBm] 1 2,158 215,8 46,68102881 3 2,141 214,1 46,61233335 10 2,144 214,4 46,62449562 30 2,123 212,3 46,53899988 100 1,874 187,4 45,45539173 Tabel 1 : Diferentspinge väärtus väljundis erinevatel sagedustel Joonis 3. Võimendi logaritmiline ASK. Punkti 4 tulemused ja järeldused: Sisendsignaali kujuks on valitud kolmnurk. Joonis 4
Uplink 33,5/2=16,75MHz. 3G puhul jagatakse 5MHz kaupa, seega 16,75/5=3 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5150.5350 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 150 MHz? 5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on samuti 1000 baiti. Võrgu ulatus on 2,5 km
Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 5750-5475=275MHz (275-120)/2/5= max 15 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti? Terminaalid lähestikku
Et osa signaale pääseb läbi filtri, osa mitte. 4. Millised filtrite tüübid on näidatud juhendi esimesel joonisel? Madalpääsfilter ja kõrgpääsfilter 5. Milleks ja kuidas vältida kasutatavate kaablite ja üleminekute sumbuvusest tingitud vigu uuritava seadme mõõtmistel? 6. Leida lainepikkus sagedustel 440 ja 500 MHz =c/f 1) 0,68m 2) 0,6 m 7. Järgmiste ühikute teisendamine: dBmmW 10log(mW) ja 10(dBm/10) dBP1/ P2 ,U1/ U2 2 ANTENNI SISENDTAKISTUSE MÄÄRAMINE 1 Mis on antenni sisendtakistus? Milleks on vaja seda määrata? Antenni sisendtakistus Z on takistus, mida antenn avaldab oma sisendahelale. See on kompleksne suurus, sest koosneb nii aktiiv- kui ka reaktiivosast ning sõltub sagedusest. 2 Kuidas mõõta koormuse komplekstakistust liini abil? 3 Seisulaine mõiste. Kui suur on seisulaine naabermiinimumide (maksimumide) vaheline kaugus? Veerand lainepikkust
Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 120 MHz? 57505475=275MHz (275120)/2/5= max 15 operaatorit * Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 57505475=275MHz (27560)/2/5= max 21 operaatorit * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn * Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB * Kirjeldage Ethernet protokolle (IEEE 802.xx protokollipere) kasutavate kohtvõrkude ehitust, põhipiiranguid ja saadud sidekanalite parameetreid. * Kirjeldage meetodeid ja võtteid, mida kasutatakse mobiilse sideterminali ja teda ühendava sidekanali identifitseerimiseks
Heli on filmis õigeaegselt käimas. · 1928 alustati USA-s esimeste regulaarsete teleülekannetega, aasta lõpus oli olemas juba 15 litsentseeritud telejaama BBC, NBC, CBC ja sain http://en.wikipedia.org/wiki/Television_network. Berliini raadionäitusel (Berlin Radio Show) demonstreeriti 30 reaga mehaanilist telesüsteemi "Telehor", mis edastas 10 kaadrit sekundis. http://www.google.ee/url? sa=i&rct=j&q=&esrc=s&source=images&cd=&cad=rja&docid=ujU0sDOSZz3bKM&tbn id=XM678js1Xg-DBM:&ved=0CAMQjhw&url=http%3A%2F%2Fwww.tvhistory.tv %2FReplicas.htm&ei=u_iRUZfrNonYPeDngbAC&bvm=bv.46471029,d.ZWU&psig=A [TÄIDA LÜNGAD JA VÄRVI OMA VASTUSTE TAUST KOLLASEKS (KASUTADES TEKSTI ESILETÕSTU VÄRVI)!] FQjCNFkJxa3dR7HJKSfg5QcqKXH05N4og&ust=1368607287001756 · 1929. aasta 27ndal juunil demonstreeris Herbert E. Ives Washingtonis mehaanilist 50 reaga värvitelevisiooni süsteemi. 18
Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Periood f = 1/T on sagedus (Hz) Amplituud w = 2*Pii*f on ringsagedus s(t) = A * sin (2*Pii*f * t) Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. p - elektriline võimsus p(t) = |s(t)|2 - ajaühikus ülekantud energia spekter, parameetriks on sagedus f = 1/T Hz-des B = fmax - fmin (riba laius) Logaritmilisi mõõtühikuid kasutatakse väga suurte ja väikeste suuruste esitamisel nii, et nad nii palju ei erineks. Suhtelised dB nt SNR mõõtmisel Absoluutsed dBm detsibelle milliwati kohta (absoluutse võimsuse mõõtmine)
1 byte = 8 bit 1 = 1024 1 =1024 1 symbol=11bitti Eestis kehtiv Pv=100mW C=Wld(S/N + 1) W- ribalaius; ld - kahenddiagramm diskreetimissamm=1/(2Fmax) Bitikiirus=bitiarv/ (1/(2Fmax)) EU standard t2hendab jaamas 48V pinge Ethernet v]rgu standartne kiirus 10Mbit/s dBm=10log(Pv/10mW) Võimendustegur ( k = Uvälj/Usis; k=Ivälj/Isis; k= Pvälj/Psis) 1dB=10log(Pv/Ps) (kogu)sumbuvus = sumbuvus1*distants R = W log2 (1+S/N) S/N=Signaal/Myra=P1/P2=U12/U22 x dB = 10 ^ x mW ATM 5BYTE PÄIS ETHERNET 18 BYTE PÄIS C = 3 * 10^8 M/S PROMEZHUTOK DLJA KANALOV 25 MHz RAZMER ODNOGO KANALA 200 kHz 1 TA = 550 MEETRIT 1 kbps = 1024 bps 1. ATM võrgus kantakse üle sõnumit pikkusega 9600 baiti, leida minimaalne
kauguse logaritmi koeffitsent jagatud kümnega: kirjeldav astendaja, siis saab keskväärtuse dBm-s kirja panna kujul: r n = 4.49 - 0.655 log hBS . x = - 10n log Euroopa teaduse ja tehnoloogia koopereerumise organisatsioon
digitaalsignaal - Digitaalsignaal ehk arvsignaal, on diskreetne ehk lõplike vahemikega eraldatud üksikväärtusi omav signaal, millel on lõplik hulk võimalikke väärtusi. See erineb analoogsignaalist, mille väärtused on pidevad. Signaal on mistahes ajas muutuv füüsikaline suurus, müra on juhusliku iseloomuga signaal. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit, saame koostada ka ajalise kuju (sinusoidi) Sagedus – mitu korda signaal ennast (aja)ühikus kordab.
5350-5150=200MHz 200-150=50MHz up+down 50/2/5=max 5 operaatorit Katsekorras otsustati kasutada WCDMA võrgu tarvis HIPERLAN sagedusi (5475.5750 MHz). Mitu 3G operaatorit maksimaalselt saab tegutseda, kui FDD dupleksvahe on 60 MHz? 5750-5475=275MHz (275-60)/2/5= max 21 operaatorit Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=1 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. dB=10log(Pv/eirp) P=10astmes(x/10)/1000 10dBm=10mW. 1W/10mW=100 korda, seega 20dB antenn Katsepiirkonnas lubatakse kasutada WLAN ülekandel e.i.r.p=2 W, leida antenni võimendustegur, kui raadiokaardi väljundvõimsus on 10 dBm. 2/0,01=200 korda => 23dB Koaksiaalkaabli Ethernet võrgus, mis töötab standardse kiirusega kanti üle 1000 paketti pikkusega 1000 baiti. Milline on infoülekande aeg, kui kasutati peatu ja oota meetodit ning kinnituspaketi pikkus on 100 baiti
]] Feeding e vaibumine on vastuvõetava raadiosignaali tugevuse juhuslik või perioodiline muutus. Eriti tugev on ta lühilainel, kus seda põhjustavad ionosfäärimuutused. Suuremail sagedustel tekib teda ka atmosfääri ebaühtlustel toimuva hajumise muutumine. Põhjus signaalid jõuavad vv antenni erinevat teed pidi, kord liitudes, kord neutraliseerides. 10. Selgitada, mis ühik on detsibell; võimsus ja pinge dB-es: mis on dBm, dBV, dBmV. Detsibelli kasutatakse helirõhu väljendamiseks/heli intensiivsuse mõõtmiseks, kusjuures nullnivooks on võetud inimese kuuldelävi, mille juures heli võimsus on 10-12 W/m2,võimsuse suurendamine kümme korda kasvatab heli võnkeenergiat 10 korda ja see toob kaasa helirõhu kasvu 10 dB, suurendades sada korda, suureneb helirõhk 20 dB jne. Võimsuste suhe dB: Pingete suhe dB: dBm võimsuse 1mW suhtes
, m(t), faasilukk , - -96 dBm. - . . FHSS .
N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ; AC,S 800 10 · malmplaadi ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC, M = DbM = 20 100 = 2000 mm 2 , kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10
N 10.6 10 3 C,S = = -6 = 13.25 10 6 Pa 14MPa ; AC,S 800 10 · malmplaadi ja sõrme kontaktis: summaarse tingliku muljumispinna pindala saab arvutada: AC, M = DbM = 20 100 = 2000 mm 2 , kus: bM malmplaadi laius, [m] (bM = 100mm); keskmise mulujmispinge väärtuse saab arvutada: N 10.6 10 3 C,M = = -6 = 5.3 10 6 Pa 6MPa ; AC,M 2000 10
elemente. Oluline erinevus LED- ja laserelemendi vahel on laseri suurem saatjavõimsus, kitsam spekter ja väiksem inerts. LED-saatjad sobivad lührematele siirdekaugustele ja väiksematele siirdekiirustele ja viiniisi neid kasutatakse enamasti mitme laine kiudude rakendustes. Pindade kaugustele ja suurtele kiirustele ühe laine kiusse sobib rakenduseks laser-saatja oma suurema võimsuse ja lihtsama spektri tõttu. Eriti kitsas spekter on DFB-laseril. LED-saateelementide võimsused on 20...-5 dBm ja laseri omad 10...+10 dBm. Saatja elemendi saatevõimsuse seisukohalt peab teadma nimelt teatud kiu tüüpi rakendatud võimsust (joonis 6.9). LED- saatjat kasutades kiudu saadetud võimsus sõltub palju saatja ja kiu pinna-lainest ja numbrilise augu suhtest. Kui LED-elemendi kiirgusala ja numbriline auk on palju suuremad kui kiu tuuma pindala ja numbriline auk, siis suurem osa LED- energiast ei saabu kiudu. LED-saatjat
avaldada elektrilaengute liikumisele takistavat mõju. U Oomi seadus: I= R 5. Siinussignaal, amplituud, sagedus ja periood. Amplituud – maksimaalne kõrvalekalle tasakaaluasendist. Sagedus – võngete/impulsside arv ajaühikus. Periood – millegi korduva muutuse tsükli kestus. 6. Peamised signaali parameetrid: võimsus, sagedus ja spekter. Logaritmilised mõõtühikud, suhtelised dB ja absoluutsed dBm. Tehted logaritmiliste mõõtühikutega. Võimsus – ajaühikus üle kantud energia. Erinevad signaalid koosnevad erinevatest spektrikomponentidest. Värv on kindla sagedusega elektromagnetkiirgus. 5 Spekter – näitab kus sagedusvahemikus miski asi asub. (kahemõõtmeline diagramm, mis kujutab sageduskomponente teiste mõõtmete järgi.) Teades spektrit,
Distributed Authoring and Versioning DAVIC Digital Audio-Visual Council dB Decibel DB Data Base + Data Buffer + Device Bay dBA Adjusted Decibel .dba Date Book Archive (file name extension) [Palm] DBBS Dynamic Bass Boot System DBC Device Bay Controller DBCS Delivery Bar Code Sorter + Double-Byte Character Set .DBF Database Format (file name extension) DBIS Dun & Bradstreet Information Services .DBK Docbook (format) (file name extension) dBm Decibels to a Milliwatt DBM Data Base Manager DBMS Data Base Management System DBR DOS Boot Record DBS Data Base Server + Direct (to home) Broadcast (satellite) System DBV Digital Broadcast Video DBWR Database Writer [Oracle] DB2 Database 2 DC Data Collection + Data Communication + Data Control + Device Control + Direct Current D2C Decimal To Character [REXX] DCA Digital Communications Associates + Document Content Architecture [IBM]
annaabi.ee 
