Nafta
ühest lamedast ja suurest antiklinaalist, kusjuures põhjasse on kihid läbi lõigatud
maapinnast. Kihid avanevad järelikult nii, et nafta peaks rändama põhja, maapinnani
jõudma ning sel viisil kaduma. Kuid naabermaades, mis samuti geoloogiliselt
kuuluvad Eestiga ühtede tingimustega alasse, on puurimiste abil saavutatud hoopis
erinevaid tulemusi. Alatskivi juures on samuti kindlaks tehtud lahkuminekuid
kirjeldatud oludest. Lätis tehtud puurimistes kahes puuraugus Volmaris ja
Daugavpilsis saavutati Eesti Siluri kuuluvaid kihte kuid vähemas sügavuses kui seda
võiks oodata, arvestades nende kihtide kallakust Eestis. Eriti Daugavpilsi juures oli
sinisavi, mis peaks üle 1000-1500 m sügavuses asuma, 560 m sügavuses avastatud.
Kasutatud kirjandus
Eerik, A. Maaõli (Nafta). Eesti Sügavmaardlad I. Tallinn, 1936.
Lokk, U. Looduslike bituumenite levik Lääne- Eesti saartel. Tartu Ülikooli geoloogia
instituudi diplomandi diplomitöö. Tartu, 1993
Pirrus, E
annaabi.ee 
