Ta ehmatas ja ütles Nataljale et nende vahel ei saa enam midagi olla, kuna peab mõisast lahkuma. Ta purustas sellega tüdruku südame, kuna tüdruk oli valmis kodust juba põgenema. Natalja solvus ja ta hing oli haavata saanud, jooksis tagasi mõisa, kukkudes toatüdruku kätel kokku. Ta süda oli tükkideks rebitud. Toas võttis ta Puskini raamatu kätte ja hakkas suvalist luuletust lugema. Samal ajal läks Rudin Natalja ema juurde ja ütles, et peab kahjuks täna mõisast lahkuma. Darjal oli selle üle ainult hea meel. Rudin läks veel viimast korda Volõntsevi juurde ja ütles, et lahkub ja austab teda südamest. Samal ajal oli Volõntsev aga vihast nõrkemas, kuna ta ei seedinud Rudidinit pärast ülikooliaastaid silma otsaski. Rudin jättis hüvasti. Aleksandra Pavlovna hakkas venna käest pärima, miks ta Rudinit nii väga vihkab. Alguses ta ei tahtnud sellest rääkida, kuid vaikselt rääkis kõik südamelt ära. Enne mõisast lahkumist kirjutas Rudin veel kaks kirja