* palakiht: järgn e b s alakihil e alat e s tei s e st el e ktronkihi st. S ell e alakihi e n erig a o n v eid k õr g e m kui s alakihil. palakihil o n 3 por bitaali. n e e d or bita ali o n piklikud ja s ar n a n e d e s m õ n e v õrra h a ntlite g a. por bitaalid p aikn ev a d o m a v a h el risti. * dalakiht: tul e b juurd e alat e s kol m a n d a st el e ktronkihi st. S e e o n v e el k õr g e m a e n e r gia g a kui e el mi s e d alakihid. dalakihis a s u b 5 dor bitaali. J a n e e d v e el k e er u ka m a kuju g a kui por bita alid. Elektronvalem kirjeldab elektronide paigutust kihtides ja alakihtides. Elektronkihti märgib number, alakihi tüüpi vastav täht. Elektronide paigutust orbitaalidel väljendatakse ruutskeemidega. 2) Keemilise sideme liigideriti tähtis on polaarne side. Keemilise sideme omadused on määratud selles osalevate tuumade omadustega ja elektronide summaarse laenguga. Sideme polaarsus ei sõltu
Üldine keemia 1. Aine ehitus Aatom koosneb aatomituumast ja elektronkattest. Aatomituuma koostisse kuuluvad prootonid ja neutronid. Aatomi elektronkate jaguneb elektronkihtideks, need omakorda alakihtideks. 1. elektronkihis on üks alakiht, igas järgmises kihis on üks alakiht rohkem. Igas alakihis on kindel arv orbitaale. Orbitaal ruumiosa, kus elektroni leidumise tõenäosus on väga suur. salakihis on 1 orbitaal, palakihis on 3 orbitaali, dalakihis on 5 orbitaali jne. Üks orbitaal mahutab kuni kaks elektroni ehk ühe elektronipaari. 2. Aatomi ehituse seos perioodilisustabeliga Aatomiraadius suureneb rühmas ülevalt alla, sest kasvab elektronkihtide arv. Aatomiraadius väheneb Arühmades perioodis vasakult paremale, sest suureneb tuumalaeng ja seega tuuma mõju elektronegatiivsuse ja mittemetallilisuse kasv elektronkattele. Keemilistes reaktsioonides on:
annaabi.ee 
