tüüpide vahel. Kannavad olemasolevaid organisatsioonilisi kategooriaid (tarkvara) disaini - kui otsustatakse lisada regioonid osakondade ja divisjonide vahele, on vaja muuta mudelit. b) Organisatsiooni hierarhia - probleemide lahenduseks on supertüübile Organisatsioon vastava klassi loomine koos rekursiivse Organisatsiooni Hierarhia seosega. Kui keegi saab aru dafuk did this mean, siis lahe, öelge mulle ka pls, sest see ja järgmine diagramm on imo täiesti erinevad asjad...? Organisatsiooni hierarhia on parem, kui struktuurid käituvad üpris sarnaselt (atribuudid ja seosed kattuvad). TTÜ näites instituudid teevad tegelt suht samu asju, lihtsalt eriala erineb. Uute organisatsiooni tüüpide lisamine on ka lihtsam. Kui käitumises on väikseid erinevusi, saab omsitada need vastavate alamtüüpide klassidele. Osapoole (Party (for everybody!!
10. Kuidas erineb kose mudelist? Kose mudelis alguses defineeritakse kõik nõuded ja alles siis tehakse disain jne. Inception on pigem teostuvuse analüüs kui nõuete oma, tehakse lühike aga piisav uuring, et mõista kas on üldse mõtet edasi minna. Detailimine pole nõuete ega disaini faas vaid pigem realiseerimise faas, kus kõrvaldatakse riske 11. UP distsipliinid ja analüüsidistsipliinid Distsiblinn - arendustegevuste/ülesannete ja nendega seotud asjade hulk ühes valdkonnas (Lol, dafuk does this even mean? Roost mix?) Artifact - üldmõiste, tähistab igasugust tööprodukti: kood, graafika, dokument, diagramm etc. ● Ärimodelleerimine - Kui arendatakse üksikrakendust siis sisaldab valdkonna klassidiagrammi. Ulatuslikus ärianalüüsis sisaldab äriprotsesside dünaamika modelleerimist üle terve ettevõtte. ● Nõuded - nõuete-vajaduste analüüs rakenduse jaoks, use-case’ide
annaabi.ee 
