Cyrillus Kreek
ka Tartu Kõrgemas Muusikakoolis ning Tallinna Konservatooriumis, kus ta aastatel
19401941 ja 19441950 oli teoreetiliste ainete õppejõud ning 1947. aastast
alates teooriakateedri juhataja.
Alates õpinguaastatest Peterburis tegutses Kreek ka koorijuhina. 1919. aastast
kuni surmani juhatas ta Haapsalu segakoori Heli ning alates 1913. aastast oli ta
kõikide Läänemaa laulupidude üldjuht. 1932. aastast juhatas Kreek mõnda aega
ka Haapsalu sümfoniettorkestrit.
Cyrrilus Kreegi looming on väga mitmekülgne, seal leidub teoseid peaagu igast
zanrist. Suurema osa ta loomingust moodustab a cappella koorimuusika, millest
enamik tugineb rahvalaulule. Tema kooriteoseid on nimetatud ka
koorisümfooniateks. Suur osa tema kooriloomingust tugineb ka vaimulikule
rahvaviisile. Vaimulikud viisid oli Kreek ise kokkukogunud. Sageli sidus kreek
rahvaviisi polüfoonilise kompositsioonitehnikaga, nt. erinevate kaanonitega. Tema