Psilocybe cubensis
Hallutsinogeenseid seeni mainiti esimest korda meditsiini kirjanduses "Medical ja Physical"
ajakirjas 1799.a: Mees serveeris Psilocybe semilanceata seeni, mis ta oli korjanud
hommikusöögiks oma perele londonis 'Green' pargis
Arst hiljem kirjeldas, et kõige noorem laps oli täielikus naeruhoos, ja isegi ema ja isa
ähvardused ei suutnud teda vaigistada.
7
Keemia
Esmane toimeainete Psilocybe cubensises on psilotsübiin ja psilotsiin, vähemal määral
baeocystin ja norbaeocystin. Suhe psilotsübiini ja psilotsiini vahel varieerub liigiti. Peamine
erinevus nende kahe vahel on, et psilotsiin on ebastabiilne ning see laguneb kui seeni on
kuivatatud, samas psilotsübiin kestab palju kauem (115-aastase seene proov näitas, et seen
sialdab mõningaid ühendeid). Need kaks on võrdselt psühhoaktiivsed, kuna üks molekul
psilotsübiini jaguneb kaheks molekuliks psilotsiiniks
annaabi.ee 
