docstxt/124376075966674.txt
HTML Hypertext Markup Language veebilehe kirjutamise keel, standardkood. Kirjutad veebilehele. CSS Cascading Style Sheets programmeerimiskeel, mis sätestab veebilehtede vormingu. Kujundad, sisustad. HTTP Hypertext Transfer Protocol veebilele edastusstandard. Tavakasutuses. HTTPS secure, turvatud/enkrüptitud veebilehe edastus (kasutatakse pankades) FTP File Transpfer Protocol kasutatakse failide edastamiseks. URI Uniform Resource Indentifier veebilehe (või muu resurssi) unikaalne aadress/asukoht internetis.
Esitlusgraafika ja koduleheküljed CSS 1 Astmelised laadilehed CSS Kodulehekülgede üheks oluliseks kujunduspõhimõtteks on hoida lehtede visuaalne väljanägemine võimalikult ühtne kogu kodulehekülje ulatuses. See tähendab ühesugust taustavärvi, sama kirjatüübi ja suuruse kasutamist ning sama paigutust. Suuremate kodulehekülgede puhul võib näiteks taustavärvi või kirjatüübi muutmine põhjustada suurt peavalu muudatused tuleb ju teha kõikidele HTML-failidele. Et selliseid probleeme vältida peaks olema sisu ja kujundust teineteisest lahus
stationary independent period by period SIPP), mille algataja on Green, L. Selle lähenemise põhimõte seisneb selles, et keskmiselt saabuv määr on saavutatud planeeringu intervalli jooksul ja seda kasutatakse statsionaarse järjekorramudeli igas intervallis ning sissetulevad kõned ja keskmine teenuse kestvus on omavahel astmeliselt hajutatud; järjestikuse personalitöö kasutamist simulatsiooniga (ingl. consecutive staffing using simulation CSS), mille eesmärgiks on arendada laiendatud võrgustik tööjõu juhtimisega kaasaegsesse kõnekeskuse keskkonda. CSS lähenemine põhineb dünaamilisel personalitööl, mille algataja on Whitt, W. 3. Metoodika CSS lähenemisega esimeses uuringus selgus, et esimeses planeeringu intervallis on optimaalne töötajate arv 15, mil keskmine ooteaeg on 0.3539 ± 0.07 minutit ning 23 klienti jäävad lõpetamata kõnede hulka
· Salve! Salvte! Vale! Valte! · Quid tibi nmen est? Mihi nmen est ... · et/atque/-que Grtis ag! Sg = singularis e. Ainsus Pl = Pluralis e mitmus Ius lex Ius et lex Ius atque lex Ius lexque -Õigus ja seadus Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (csus) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? + eessõnad Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Nimisõnade põhivormid I Culpa süü, hooletus; nom. sg. II ae gen. sg. lõpp, näitab käändkonda e deblinatsiooni
Adobe Photoshopile või -Illustratorile. Expression blend 3 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level EXPRESSION WEB Expression Web on veebidisaineritele mõeldud tööriist. Sellega on väga mugav kirjutada standarditele vastavat HTML ja CSS-i ning selles on samamoodi olemas IntelliSense. Expression web 3 Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level HEAD TAVAD VEEBIDISAINIS Veebilehe kujundamisel tuleks arvestada heade tavadega, mis on veebiajaloo vältel välja kujunenud.
Võrgurakenduste kontrolltöö
1.HTML ja CSS: 10+20+20+20=70p
A)Märgi õige variant: teksti sisendvälja tag.
1)
1
2
3
D kaabliabilarvuti DVI-I konnektoriga.
HTML (ingliskeelnelühendsõnadestHyperTextMarkup Language
'hüpertekstimärgistuskeel) on keel, millesmärgendatakseveebilehti. HTML on SGML-
irakendus. HTML-dokumentide (failide)
veebistallalaadimiseksjavaatamisekskasutatakseveebilehitsejat.
Sellineelektroonilisedokumendimärgendamisemõte on lahutadasisu,
vaadejmsobjektiomadusedüksteisest. HTML panebpaikaüksnesdokumendistruktuuri,
kuidvõimaldableheküljelekaasataskripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-
imillegakirjeldatakselehekujundus.
HTML-dokumentkoosnebelementidest, mille järgibrauserdokumendisisu
kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodistähistatudvastavate märgendite
abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega ,
.................................................. 11 1.6.2 JavaScript................................................................................... 11 1.6.3 jQuery......................................................................................... 11 1.6.4 MySQL........................................................................................ 12 1.6.5 HTML.......................................................................................... 12 1.6.6 CSS............................................................................................. 12 1.6.7 Veebilehitseja............................................................................. 13 1.6.8 Apache 2.2 veebiserver..............................................................13 1.6.9 Windows operatsioonisüsteem...................................................13 1.6.10 Tekstieditorid............................................................................13 2
vms? 1970 IMB player game, usually a two-player game. Valib välja kõige minimaalse ja kasulikuma 3) Mis aastal rajati Intel Corporation? Nimeta yks käigu. asutajatest ja yks firma, kus ta ennem töötas. 1968 Noyce 8) Mida tehakse CSS-iga? Cascading Style Sheets 'kaskaaduvad stiililehed') on keel, ja Moore , enne töötasid Fairchild Semiconductors milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Eelkõige kasutatakse 4) Mis aastal tehti esimene veebibrauser? Nimeta tegija. CSS-i XHTML-i ja viimase eellase HTML-i failide kujunduse loomisel.
Veebilehe analüüs Võtsin vaatluse alla Saku Õlletehase veebilehe, mis asub aadressil http://www.saku.ee/. Sihtgrupid ja struktuur Veebileht on rangelt suunatud vaid täiskasvanule, küsides veebilehele sisenedes külastajalt, et kas too on 18 täis või ei. Klikkides ,,Ei" nupule, tänab Saku Õlletehas külastajat huvi eest ning märgib, et alla 18-aastasele külastajale on Saku õlletehase kodulehele ligipääs piiratud. Saku õlletehas on tõlkinud enda kodulehe kolme keelde eesti, vene ning inglise keelde, mis annab aimu, et oodatud ei ole vaid eesti keelt kõnelevad isikud, vaid ka inimesed mujalt maailmast. Struktuur on meeldivalt lihtne ning mugav kasutada, veebilehe päises on arusaadavalt ära lahterdatud erinevad teemad, milleks on: ,,Saku joogid," ,,Saku õlletehasest," ,,Õlleeksperdiks?" ning ,,Edasimüüjale". Lehekülg on külastajale meeldivalt rahulik reklaamid ei riiva silma ning värvikirevuseg...
10.2016 Eskiisid erinevate projektsiooniliikide puhul Eskiisi valmimise järjekord. Aksonomeetria https://lineweights.com/tutorials-edu cation/quick-box-perspective-demo / 07.10.16 Eskiisi valmimise järjekord. Kaksvaade http://www.tech.plymouth.ac.uk/dmme/cad/des ign/Generaltipsforsketchingcurvesandcircleshttp://www.tpub.com/engbas/5-27.h .html Ringist ellipsiks http://sketching4ids.wordpress.com/circles/ Ellipsi konstrueerimine http://draftingmanuals.tpub.com/142 76/css/14276_203.htm Mööblijoonised http://imgkid.com/furniture-design-sk etching.shtml Mööblijoonised http://www.kyleadenau.com/work/mat rix/#.VEZvPSKUfVo Arhitektuurne eskiis http://advanirajesh.wordpress.com/20 11/07/31/architectural-sketching-and -drawing/ Eskiis arhitektuuri teenistuses. Interjöör http://www.archivisionstudio.com/Arch itectural-Rendering/pen-color/imgpage s/pen-and-ink-drawing-tutorial.html Eskiis arhitektuuri teenistuses.
poliitiliste probleemide lahendamisele, üritades lepitada tülitsevaid brauserite tegijaid. Tulemuseks oli standard HTML 3.2, mis pidi ilmuma 1997. aasta jaanuaris ja ühendama Netscape Navigator’i ja Internet Exploreri märgendite kogumeid. HTML 3.2 kiiret ilmumist soovisid ka IBM, Novell ja Sun. Netscape ei kannatanud välja Bill Gates’i tarkvara impeeriumi survet ning tegi uusi vigu. Uskudes oma mõju turul, ei pööratud piisavalt tähelepanu uuele tehnoloogiale Cascading Style Sheets (CSS, DSSSL stiilitabelite analoog HTML-keelele), realiseerides toe veidi ebamugava JASS (JavaScript Accessible Style Sheets) tehnoloogiana, mis nõudis programmeerimise oskust. Microsoft aga eraldas stsenaariumite loomise võimaluse HTML-dokumentidest, pakkudes korraga kahte skriptikeelt – JScript ja VBScript. Korporatsioon hakkas finantseerima ka W3Cd, tegelikult võttes enda peale brauserite standartiseerimise järelvalve. CSS sai kohe populaarseks
kiirus väiksem kui esimese taseme mälu, vaid eelkõige HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid põhimälu. Cache L3 vahe cache, mis on jõudluse võimaldab veebiehele kaasata skripte, eeskätt JavaScripti madalam teise astme mälu, vaid eelkõige põhimälu. Selle ja CSS-i, millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML- summa on tavaliselt üks kuni mitu megabaiti. See dokumentide ( failide ) veebist allalaadimiseks ja kasutatakse peamiselt server protsessorid. D-Cache vaatamiseks kasutatakse veebibrauserit . Vahemälu kasutatakse säilitada toote protsessor.
Vere, plasma ja vaba ravimi kliirens (unbound). Maksa kliirens jaotusruumala osa, mis vabaneb ravimist maksas. Neerukliirensi tagajärjeks on ravimi või tema metaboliitide ilmumine uriini. Kliirensi arvutamine CL = Dose / AUC - Dose doos, annus - AUC kontsentratsioonikõvera alune pindala Valemid ravimite doseerimiseks Dosing rate = target Cp x CL/F Dosing rate doseering target Cp soovitav kontsentratsioon plasmas F biosaadavus Css(measured) / Css(desired)= dose (previous) / dose(new) measured mõõdetud, desired soovitud, previous eelnev, new - uus
sisaldavad juba olemasolevaid seadistusi, mis tuleb koodis lihtsalt üles kirjutada, et need veebilehel nähtaval kohal oleksid. See tähendab, et ei ole vaja otsida internetist erinevaid navigatsioone, interaktiivseid ikoone vms. Kõik on juba raamistikus olemas. Samuti on internetiavarustest võimalik palju tasuta allalaaditavaid raamistike leida. Ükski raamistik pole veebiarendaja jaoks perfektne, võib isegi öelda, et veebiarendaja, kes tunneb HTML’i, CSS’i ja Javascripti, peaks oskama ise luua koodi, mis oleks grid system’il tuginev. Kahjuks tuleb alati ise midagi juurde panna või ära võtta, et oodatav tulemus oleks selline nagu soovitud. Selleks tuleb ise aru saada raamistikus olevast koodist. 1.1 Bootstrap raamistik Bootstrap on üks populaarseimaid raamistike, mida kasutatakse tänapäeval. Seda
Gmail ja Yahoo! Mail). HTML (HyperText Markup Language ,,hüperteksti märgistuskeel") on standardkeel veebilehtede märgendamiseks. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. Riistvaralised standardid Bluetooth (sinihammas) on õigupoolest avatud juhtmeta tehnoloogia standard faili edastamiseks üle lühikese ala.(1-100m) nagu näiteks mobiilid. Sinihammas kasutab lühikese lainepikkusega raadiolaineid. Sinihamba kasutamiseks tuleb luua oma personaalne kohalik ühendus, kuhu teised saavad ühenduda. Loodud Ericssoni poolt aastal 1994. See oli algselt mõeldud alternatiivseks juhtmevabaks ühenduseks RS-232 andmekaablitele
E-kirjade organiseerimine ja otsing, kalendri kasutamine Veebitöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: Teadmine veebi konseptsioonist ja terminitest Baasteadmised Html'ist ning oskus muuta lihtsamat Html koodi. Veebiloomeprogrammides oskus kohalda disaini; kujundada teksti; töötada hüperlinkide ning tabelitega Oskus tunda ja kasutada veebis õigeid pildiformaate ja luua veebi vorme Mõista ja kasutada CSS-i (Cascading Style Sheets) Oskus publitseerida veebilehte veebiserverisse Pilditöötlus Mooduli läbimisel omandatakse järgmised teadmised: saab aru digitaalsete piltide kasutamise põhi nüanssidest; erinevatest graafikaformaatidest ja värviruumidest oskab pilte avada, salvestada, tunneb erinevaid salvestamise formaate oskab kasutada programmi töövahendeid, palette oskab luua ekraanitõmmiseid, kasutada erinevaid selekteeringutöövahendeid; pilte töödelda
) · Mihi nmen est ... (minu nimi on...) · et/atque/-que (ja) · Grtis ag! (aitäh) · Ius et lex, ius atque lex, ius lexque (õigus ja seadus) · Vel/-ve (või) · Ius vel lex, ius lexve (õigus või seadus) Käändsõnad (noomenid) · Nimisõnad ehk substantiivid (substantiva) · Omadussõnad ehk adjektiivid (adiectiva) · Arvsõnad ehk numeraalid (numeralia) · Asesõnad ehk pronoomenid (pronomina) Käänded (css) Nominatiiv (css nmintvus) - kes? mis? Genitiiv (css genitvus) - kelle? mille?, kuid ka kelle, mille seast? Daativ (css datvus) - kellele? millele? kellel? millel? Akusatiiv (css accstvus) - sihitise kääne, keda? mida? Ablatiiv (css abltvus) - määruse kääne, kellega? millega? kus? millal? mil viisil? mille pärast? Vokatiiv (css voctvus) - ütte kääne, kes? mis? Et tu, Brute! Ka sina, Brutus! Vältus (kvantiteet)
on arendada õppijate tehnoloogilist mõtlemist ja loogikat, koostöö- ja esinemisoskust ning loomis- ja loovtööoskust. (http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/progetiigri-programm 1.05.2014) Progetiigri programmi raames viiakse läbi õpetajate koolitusi, antakse soovitusi, luuakse õppematerjale, kuidas teisi tehnoloogiaharidusega seotud teemasid integreerida, kasutades IKT võimalusi. Progetiigri e-õppekeskkond on eestikeelsena kasutatav alates 10.03.2014. Eesti keelde on tõlgitud HTML/CSS ja JavaScript´i Codecademy kursused, eesmärgiga pakkuda õpetajatele ja õppijatele iseseisvaks õppeks toetavat õppematerjali, mis hõlbustaks programmeerimise õpetamist ja õppimist. Kursused sobivad põhikooli, gümnaasiumi ja kutsekooli õpilastele, proovida võivad kindlasti ka nooremad ning täiskasvanud, kellel kooli lõpetamisest juba aega möödas. Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel on eesti keel üks esimestest Codecademy ametlikest
jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. xml ja html erinevused ja sarnasused: XML-kasutatakse andmete hoidmiseks HTML-kasutatakse andmete näitamiseks Html:Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel xml:Struktureeritud teksti esitamise formaat. Sarnasus: mõlemad SGML’i rakendused. Info pannakse “tag”-ide vahele. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. Javascript – keel, mida kasutatakse veebilehtede arendamiseks XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita TCP ja UDP =, =/, +:
Smalltalk 1972, esimene objekt-orjenteeritud progra keel Prolog 1972, esimene loogika progra keel C keel arendati 69-73, Ritchie, Kernigan C++ - 1983 Bell labs Python 1989 PHP keel 1994, Personal Homepage Tools nimelisest skriptide setist sai nime MySQL database - 1994 Borland Delphi keel 1995 , Borland International Java 1995 , SUN Apache web server - 1995 C# - 2000, Microsoft RDF Kirjelduskeel HTML - Teksti paigutamise / lehe kujundamise keel CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML-i täienduseks Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, võtavad ühendust serveriga jne jne AJAX tähistab: HTML+CSS+Javascript+async. Queries Georg Cantor - Hulgateooria rajaja CISC complex instruction set computer RISC reduced instruction set computer URL Uniform Resource Locator HTTP Hypertext Transfer Protocol
HTML (inglisekeelne lühend sõnadest HyperText Markup Language 'hüperteksti märgistuskeel'[1][2]) on keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML on SGML-i rakendus. HTML-dokumentide (failide) veebist allalaadimiseks ja vaatamiseks kasutatakse veebilehitsejat. Selline elektroonilise dokumendi märgendamise mõte on lahutada sisu, vaade jms objekti omadused üksteisest. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. HTML-dokument koosneb elementidest, mille järgi brauser dokumendi sisu kuvab. Iga element on lehekülje lähtekoodis tähistatud vastavate märgendite abil. Kõik HTML-märgendid on ümbritsetud noolsulgudega < ja >. HTML-märgendid annavad brauserile teada, mida sisuga teha, mil moel seda vormindada ja kuvada. HTML märgendid on näiteks
,
LISP XHTML: Praktiliselt seesama, mis HTML (samad tagid jne), Tagid peavad olema väikeste tähtedega, Peab olema (defun sumto (n) korrektses XML süntaksis (tagi suletud jne), Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) (if (= 0 n) CSS - Eriti täpset teksti paigutust ja kujundust võimaldav keel HTML täienduseks 0 Javascript - Brauseri programmeerimiskeel: javascripti programmid töötavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i, (+ n (sumto ( n 1))) )) võtavad ühendust serveriga jne jne
2. Kas mõni HTTP sessioon oli püsiv (persistent HTTP connection)? Põhjendage oma JAH/EI vastust. NB! "Keep-alive" olemasolu ei garanteeri, et sessioon oli püsiv. Tundub, et viimane HTTP-sessioon oli püsiv. Kõikidele eelnevatele saadeti serveri poolt kohe ,,close" sõnum, viimane serveri vastus seda ei sisalda. Kuna kasutusel on HTTP 1.1, siis võib eeldada, et sessioon oli püsiv. 3.3. Defineerige filter, mis aitaks sellele küsimusele vastata: Kui mitu objekti(html/css/jpeg jne) kokku HTTP abil alla laeti? (ainult valitud leheküljega seotud objektid) Filter: http.request.method=="GET" and http.host contains "ttu.ee" Antud filtri alusel laeti alla kokku 3 objekti. Kui eemaldada filtrist http.host piirang, selgub, et laeti alla 4 objekti. Lisandunud objekt on laetud google-analytics.com ja ,,referer" on ttu.ee. Seega on siiski tegemist antud lehega seotud objektiga. Kokkuvõte, järeldused Töö tegemine osutus harivaks ja põnevaks
mõjutas edasist arvuti/tarkvara tehnoloogia arengut. DEC, oli soodsa hinnaga To välja vähemalt üks TCP põhierinevus võrreldes IP protokolliga. Too välja vähemalt üksXML põhierinevus võrreldes HTML- ga. - Xml on primitiivsem kui html. htmlil on võimalusi rohkem. Tcp kontrollib kas paketid on ka kohale jõudnud Millisel aastal loodi Mosaic Communications (pluss/miinus üks aasta on OK). Nimeta vähemalt üks selle firma asutajatest! Clark ja Andreesen, 1994 Milleks kasutatakse CSS- i? Milleks kasutatakse Javascripti? CSS i kasutatakse veebilehtede loomiseks, peamiselt HTML ja XHTML lehtede. JavaScript on Netscape'i loodud objektorienteeritud programmeerimiskeel, mida kasutatakse peamiselt veebilehtede skriptimiseks 1 2. KREEKA LOOGIKUD: Parmenides (5 sajand e.m.a.) : kasutas pikki loogilisi põhjendusi. Zenon Eleast (5 sajand e.m.a.) - apooriad/paradoksid
HTTPS –kaitstud protokoll tekstilise andmete vahetamiseks Internet võrgus. HTML - on keel, milles märgendatakse veebilehti. XML - on W3C väljatöötatud ja soovitatud standardne üldotstarbelinemärgistuskeel, mille eesmärgiks on struktureeritud info jagamine infosüsteemide vahel, eelkõige Interneti(intraneti) veebipõhistes rakendustes. XML on laiendatav: alates ülesande püstitamisest on kasutajal võimalik defineerida oma elemente DTD-s. See on XML-i tähtsaim eelis HTML-i ees. CSS - on keel, milles märgitakse üles XML ja SGML- keelsete failide kujundust. XHTML - on veebilehtede loomiseks kasutatav keel. Erinevalt HTML-ist on korrektselt vormistatud XHTML dokumendi puhul võimalik kasutada XML-i tööriistu. SMTP- protokoll kirjade vahetamiseks(e-mail) FTP- protokoll failide vahetamiseks. UDP- protokoll andmete vahetamiseks, kus ühenduse olekut ei kontrollita Token Ring, Token Bus, Field Bus – protkollid füüsilise andmete vahetuseks
mis HTML (samad tagid jne), Tagid peavad olema vaikeste tahtedega, peab otffa algoritrnid (if (= O n) kdrektses XML sUntaksis (tagl suletud jne), Paar XML-i lisaknihvi ka (namespaced jne) CSS - Eriti tapset teksti paigutu6t ja kujundust v6imaldav keel HTML teienduseks I 93 9- I 9.12 Atanxvtf. esinrene elektronanuti? Javascript - Brauseri programmeerim-Ekeeli iavascripli programmid t66tavad otse brauseris: muudavad htmli, css-i.
png . Teiseks kohustuslikuks väljaks pildi juures on toosama alternatiivtekst, mis sisestusaknast küsituna vastavasse kohta kirjutati. Kes veebilehte koodina kirjutab, mõistab selle sobivasse alt-kohta ka ise paigutada. Ning võibki pilti vaadata.
Septembri viimasel reedel kell 19 kooli saalis rebastega tutvumise ning nende ristimise pidu. Kogu koolirahvas oodatud!
Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees), socket. Päiste detailide kohta ei küsita. 9. Nädal Eksamiks: kohustuslik lugemine siin all, mis on teek ja mis raamistik, nende näited, arusaamine põhilistest litsentsitüüpidest (vabavaralised (gpl vs mit ja bsd) ja mitte-vabavaralised), gpl-i põhipoindid. OSadmini kohta küsimusi ei tule. 10. Nädal Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Robootika kohta ainus küsimusetüüp: kas mingit sorti ülesannet praegused robotid suudavad täita või ei. 11. Nädal Eksamiks: rekursiooni äratundmine, baasjuht ja rekursiivne juht, rekursiooni ekvivalentsus tsükliga, arusaamine funktsionaalse keele näitejuppidest loengus: mida mingi näitekood teeb / mis on rehkendamise tulemus
esinevaid stringe vastavalt grammatikareeglitele jit Eksam– Eksaminterpretaator interpreerib vahekoodi Y, kuid kompileerib töö ajal osa Y-st masinkoodiks, mida seejärel täidab (nt Java, C#, Firefoxi JS) – Just-In-Time Eksamcompilation vahekood – nö pseudo-assembler, milleks teisendatakse interpreteerimisel kood, et rida-realt täita programmeerimiskeeled kirjelduskeeled Eksam– text lay - html, html lay - css, database query - sql, data representation - Eksamxml, Eksamjson, csv json Eksam- Eksam{“name”: “John Smith”, “age”: 35, “address”: {“city”:”Tallinn”, “street”: “Mere”}} html Eksam- Eksam
üks bold sõna
sql Eksam- Eksamselect name, age from persons where age>18; keelte Eksamäratundmine Eksam(assembler, Eksamfortran, Eksamcobol, Eksamlisp, EksamC, Eksammodula/pascal, Eksampython). 6 Eksamiks:väljastada ja vastu võtta helisignaale, järgides arvutiprogrammide juhiseid. 19. hiir- arvuti riistvaraline osutusseade. Hiirt kasutades saab paljud käsud arvutile edastada ilma täiendavate tööriistadeta, väheneb sõrmistiku kasutamise vajadus, kuid see ei kao täielikult. 20. HTML- keel, milles märgendatakse veebilehti. HTML paneb paika üksnes dokumendi struktuuri, kuid võimaldab leheküljele kaasata skripte, eeskätt JavaScript, ning CSS-i millega kirjeldatakse lehe kujundus. 21. hübriidarvuti- seade, mis võimaldab vastu võtta andmeid, töödelda andmeid nii analoog-kui ka digitaalkujul ning esitada töödeldud andmeid. 22. iMac- kodudele, koolidele ja väikefirmadele mõeldud Apple'i arvuti. 23. installeerija- rakendus, mis kopeerib tarkvara kasutaja arvutisse, seab selle üles ja kohandab konkreetse kasutaja vajadustele. 24. integraallülitus- pisike vooluahel, mida toodetakse õhukesest pooljuhtmaterjalist
litsents, n-ö kleepub järgmistele) - Arendaja saab näiteks GPLga anda tarkvara välja, kuid kui keegi tahab seda kasutada ilma GPL-ita, siis peab ta ostma arendajalt selle tüki kasutamiseks kommertslitsentsi Taustaks: GPL kaitseb arendajat ning samas julgustab open source arendust, näiteks Linux kernel on GPLi all 9. nädal • Eksamiks: mis on http, https, html, css, javascript, ajax, json, xml, kuidas üldjoontes töötab klassikaline veebirakendus ja kuidas single-page app (koodinäiteid / nende detaile ei küsita). Arvutivõrgud: mac aadress, ip aadress, port, ethernet, ip, tcp, udp, kapseldamine (mis mille sees). Päiste detailide kohta ei küsita. Http – protokoll teabe edastamiseks arvutivõrkudes, on andmete edastamise aluseks veebis.
Keemiliselt omaduselt sarnane punase fosforiga. 8 Pvalge Ppunane Pmust Tihedus mg/m³ 1,83 2,22,4 2,69 Sulamistemp °C 44,1 585610 Keemistemp °C 280 Helendumine pimedas + Lahustuvus CSs + Keemilise aktiivsuse vähenemissuund Kristallvõre tüüp Kuubiline Monokliinne Rombiline Mürgisus Väga mürgine, sest juba Mittemürgine Mittemürgine 0,1 g on täiskasvanud inimesele surmav Valem P Pn (polümeer) P
|| ') ' || sql_lause; EXECUTE IMMEDIATE 'select ''
··· ··· ··· ··· ··· ··· CS PJP ··· VJP ··· CSS RR PÕHIRELVAD: Soomustransportöör ~ 30 tk 155 mm suurtükk ~ 20 tk 120 mm miinipilduja ~ 40 tk 81 mm miinipilduja ~ 30 tk TT raketikompleks ~ 50 tk 23 mm ÕT kahur ~ 20 tk ÕT raketikompleks ~ 25 tk Vastavalt püstitatud eesmärgile kasutab JVBr ühte alljärgnevatest lahingutegevuse viisidest: - pealetungioperatsioonid; - kaitseoperatsioone; - viivitusoperatsioone.
.... 52 index.yaml.......................................................................................................................... 52 main.py............................................................................................................................... 52 index.html........................................................................................................................... 54 leht.css............................................................................................................................... 55 Näidisrakenduse demo........................................................................................................... 55 3 / 55
CATK Counterattack CCP Casualty Collection Point CCP Communication Check Point CFA Covering Force Area CFL Co-ordination Fire Line CINC Commander in Chief CIV Civilian Collection Point COLT Combat Observation and Lasing Team COMMZ Communication Zone COORD Co-ordinate/Co-ordination COS Chief of Staff CP Check Point CPX Command Post Exercise CSAR Combat Search and Rescue CSS Combat Service Support CSSA Combat Service Support Area CTL Control DET Detainee Collection Point D DGZ Desired Ground Zero DIA Defence Intelligence Agency DISA Defence Information Systems Agency DTG Date-Time-Group EA Electronic Attack E ENY Enemy EPW Enemy Prisoner of War Collection Point ERP Engineer Regulating Point ESM Electronic Warfare Support Measures
To the compiler, which has to make it run. Explanations require language. To state clearly what is going on. To communicate ideas over space and time. Programming and description languages Programming languages, in the familiar sense: Fortran, C, Java, C#, Python, Javascript etc. Description languages (i.e. not for programming): Text layout: html Html layout nuances: css Database query tasks: SQL Data representation: XML, json, csv ... etc Kõrgkeeled Automatiseerivad ja lihtsustavad hulga “harilikke” protseduure, mida assembleris programmeerides vaja Ei anna assembleriga analoogilist kontrolli masina üle Kõrgkeeled on erineva abstraktsusastmega: Masinalähedane ja ebamugav: Fortran, C (portaabel assembler)
$x; var_export (is_null($x)); // valjund: true $y = NULL; var_export (!is_null($y)); // valjund: false $z = 1234; var_export (is_null($z)); // valjund: false ?> gettype() Tagastab muutuja väärtuse tüübi Näide
Customer training Assisting employees from outside the IT department Intern at the IT department: Minor debugging Minor uncritical ICT-related tasks Remaining employees financial manager and marketing assistant are well familiar with ICT and both have university degrees in Computer Science. Therefore their IT competence is quite high for the IT-related tasks they are to perform: obtaining domain names dealing with registrars web redirecting tweaking css and html handling minor rework of php code to get the website up properly on a foreign CMS cms-based management of organization websites documentation of products usability testing Employees frequent various conferences, workshops and conventions aimed at improving their skills and broaden the knowledge of state of the art technologies and approaches. The IT related events and workshops visited this year include (but are not limited to) Agile Saturdays, monthly
täida keskmine tulp järeldussümboli all kogu valemi väärtusega antud väärtustusel . A B C (A v B) (B & C) VV T v T VVT TV VT TVV TV TV TT 6 Esita elektroonikaskeem, mis liidab kahte bitti: sisendiks kaks juhet, väljundiks samuti kaks juhet. 7 Mis on Oracle põhitoode? Mis aastal loodi Oracle firma (esialgu teise nimega)? Pluss miinus kolm aastat on OK. Andmebaasid loodi 1980 relative software? 8 Milleks kasutatakse CSS- i? Saab teha võrgulehekülgi Milleks kasutatakse Javascripti? 9 On antud järgmine programm: foo(0) = 1 foo(1) = 1 foo(x) = foo(x1)+foo(x2) map(f,[]) = [] map(f,[h|t]) = [f(h) | map(f,t)] Mis on avaldise map(foo,[4,2,1]) arvutamise tulemuseks? Mis tüüpi keeles on programm kirjutatud? 10 Greenspun toob ühe manageerimise artikli alguses välja viis erinevat põhjust, miks “software engineering” on teistsugune kui muu “engineering”. Loetle üks - kaks
Lisa ka tagasisuunas toimivad viited. 210. Võimaluse korral pane loodud lehestik üles avalikult kättesaadavasse veebiserverisse. Veendu, et kõik on ilusti nähtav. Serveri puudumisel püüa lehestik nähtavaks saada sõbra arvutis või oma arvuti teises kataloogis. 211. Tee oma lehestikus mõni täiendus (näiteks lisa üks korvpallimeeskond). Hoolitse, et uus versioon oleks nähtav ka ülespanekukohas. Astmelised laadilehed (CSS) cascading style sheets Lehestiku kujundamisel on mitmesuguseid mooduseid. Üksiku väikese lehe puhul on tõenäoliselt lihtsaim variant graafilise redaktori abil sobivasse kohta suurused ja värvid määrata ning ongi valmis. Kui aga soovitakse, et mitmes kohas oleks sarnane kujundus näiteks pealkirjad kindla suuruse ja paigutusega, viited üle kogu dokumendi ühtlased, siis pikema dokumendi või lehtede
4. Lasti kinnitamine, vajalikud arvutused Kettide arv = lasti kaal / keti SWL-iga (Safe Working Load). Igasugusele raskele laadungile pannakse libisemise vältimiseks alla puuprussid või lauad (dunnage). Kui vaja, siis keevitatakse tekile laadungi libisemise vältimiseks ajutised terasest piirajad (tavaliselt kolmnurksed). Kui on võimalik, võib raske laadungi ka teki külge keevitada. Lühiandmed kaubakinnitamise nõuetest: rusikareegel, saadud CSS Code lisast – (MSL maximum securing load) maksimum kinnituskoormus purunemiskoormusest on näit: ketile 50% purunemiskoormusest. Tagamaks lisakindlust, et kinnitused vastu peavad, kasutatakse kolmekordset rusikareeglit, s.o. MSL x 3 – three times rule. Üldine purustav jõud kauba massi suhtes on 3, kui GM pole suur ja kõikumisperiood on rohkem kui 13 sek. Võib kirjutada valemi: Laadungi mass x Reegli number = Kinnituse Üldine Katkemistugevus
Piisab, kui dokumendi päisesse lisada järgmine tag: See määrab Brauseris kasutatavaks keeleks eesti keele. ### 7. Pealkirjade suurus 1. tase 16, 2. tase 14, 3. tase 12 punkti. 8. Lõikude vahele üks tühi rida, pealkirja ette 2 tühja rida. Järgides W3C (World Wide Web Consortium) HTML spetsifikatsiooni, tuleb HTML sisu ja kujundus hoida lahus. Kujundus panna kirja stiililehes. HTML failis viidata css-failile ja dokumendi tüübi definitsioonile. See teeb sisulise töö oluliselt lihtsamaks ja tagab lehekülgede sarnase kujunduse. (W3C HTML 4.01 Specification 1999) 50 Eelpool püstitatud kujunduskriteeriumid on realiseeritud järgmise css failina: BODY { font-family: Arial, Verdana, Helvetica, Helv; font-size: 12px; background-color: #FFFFEE; text-align: justify; } H3 {font-size: 16px}
CSMS Customer Support Management System CSN Card-Select Number CSNET Computer Science Network CSO Central Services Organization CSP Certified Systems Professional + Chip-Scale Packaging + Commercial Service Provider + Commercial Subroutine Package + CompuCom Speed Protocol [CompuCom] + Communicating Sequential Processes + Cross System Product [IBM] CSPDN Circuit Switched Public Data Network CSRAM Custom Static RAM CSS * Continuous System Simulator (Language) CSS Cascading Style Sheet [Microsoft] + Contact Start-Stop + Content Scrambling System CSSM Client-Server Systems Management [IBM] CS/SS Card Service/Socket Service CSTA Computer-Supported Telephony Applications CSU Channel Service/Switching Unit CSV Circuit-Switched Voice + Comma-Separated Value/Variable + Common Services Verbs (interface) [Microsoft] C2T Cable Changing Technology C&T Chips and Technologies
} 18 19 20
21Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Mauris lacinia feug 26 28 29 30 31 32 Ja kui meil lehti oleks rohkem ning kui soovid muudatusi teha, siis peaksid kõik lehed läbi käima (koodis olev CSS võiks ka olla omaette failis). Seega võtan hoopis kogu koodi, mis on sisust üleval ja all ning kopeerin eraldi faili. Dokumenti toomiseks kasutan siis include() funktsiooni. ? 1 2
Lorem ipsum dolor sit amet, consectetur adipiscing elit. Mauris lacinia feugi
Selle algne mõte oli testida HTTP/1.1 visualiseerimisjooni. Töötab UNIX'i ja Windows'i peal. http://www.w3.org/Robot WDG HTML Validator Veebidisainerite rühma (Web Design Group; WDG) valideerimisvahend, mis kasutab sama mootorit kui W3C HTML Validator, kuid väljastab hõlpsamini mõistetavaid veateateid ning toetab suuremal arvul tähemärkide kooditabeleid. Kasutatav kohtarvutis või sidusalt. http://www.htmlhelp.com/tools/validator/ W3C CSS Validator Valideerib veebidokumentides kasutatud kaskaadlaadistikke. Seda saab kasutada W3C serveri liidese või allalaadituna Java käsurealiidese kaudu. http://jigsaw.w3.org/css-validator/README.html W3C HTML validation service HTML-dokumentide valideerimisteenus, mis põhineb standardse üldistatud märgistuskeele (SGML) parseril. See kontrollib, et HTML-dokumendid on vastavuses W3C HTML-dokumente käsitlevate soovituste ja teiste sellealaste nõuetega. Teenust
Lühend Ingliskeelne vaste Eestikeelne vaste AA Assembly Area Koondumis-/paiknemisala ASLT POS Assault Position Kallaletungipositsioon ATK POS Attack Position Rünnakupositsioon ASP Ammunition Supply Point Lahingumoona varustuspunkt BP Battle Position Lahingupositsioon CCP Casualty Collection Point Kannatanute kogumispunkt CSS Combat Service Support Lahinguteenindus CP Check Point Kontrollpunkt DTG Date-Time-Group Ajagrupp ENY Enemy Vastane EPW Enemy Prisoner of War Vastase sõjavangid FCA Forward Control Area Luuraja julgestusala Viimane koordineerimisjoon,
annaabi.ee 
