Nikkel Peeter Kait Kallas Tagne Orav MM-14 Avastamine Nikkel oli sulamites (vase ja tsingiga) kasutusel juba Vana- Hiinas üle viie tuhande aasta tagasi. Individuaalsel kujul avastas ja eraldas nikli rootsi mineraloog Axel Fredrik Cronstedt Rootsi looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Kasutaminse muutus Esimene teadaolev kasutamine oli Hiinas, kus niklit kasutati pronksist nugades (Zhou dünastia 1046-221 eKr). Täna, niklit sisaldavaid materjale kasutatakse hoonetes,
F.Cronstedt 1751 rootsi looduslikust nikkelarseniidist NiAs. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel `vana Nick'i vask'), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel(praeguse nimetusega nikoliit või nikeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagiga koostisega Cu2O(mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765). Puhtamal kujul eraldas Ni rootsi keemik ja metallurg t. Bergman 1775, füüsikalised omadused määratleti täpsemalt alles 19. saj alguses( J. B. Richter,1804). Omadused Nikkel on lihtainena hõbevalge, kollaka läikega plastne metall. Ta on hästi töödeldav (kuid juba vähesed lisandid, eriti S ja O, halvendavad oluliselt mehhaanilisi omadusi korrosioonikindlust).
looduslikust nikkelarseeniidist NiAs 1751. aastal. Seda mineraali tunti juba palju varem saksakeelse nime Kupfernickel all ja seostati kiusliku Saksi mäevaimuga (ligikaudses tõlkes on Kupfernickel „vana Nick’i vask“), kes ei lase sellest maagist vaske sulatada. Tegelik põhjus seisnes asjaolus, et Kupfernickel (praeguse nimetusega nikoliit või nikkeliin) oli väliselt väga sarnane vasemaagi koostisega Cu2O (mõlemad mineraalid on ühesugust punast värvi). Cronstedti avastus ei leidnud kaua aega tunnustust (teadlane suri enne seda 1765. aastal). Puhtamal kujul eraldas nikli rootsi keemik ja metallurg T. Bergman 1775. aastal. Füüsikalised omadused määratles täpsemalt alles 19. sajandi alguses J. B. Richter. Saamine Nikli saamise tehnoloogia oleneb suuresti kasutatavast toormest. Rakendatakse nii püro- kui ka hüdrometallurgilisi meetmeid. Silikaadsed maagid ei ole rikastatavad (kasutada tuleb kogu
annaabi.ee 
