Raud, nikkel, koobalt
Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O,
leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub
konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega.
Koobalt
· Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt.
· Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N
· Süsinikuga moodustab karbiide , püsivaid karbiide saadakse kaudselt
· Räniga moodustab silitsiide Co2Si, CoSi ja CoSi2
· Booriga moodustab boriide Co3B, Co2B ja CoB
· Fosforiga annab fosfiide Co2P, CoP ja CoP3
· Väävliga moodustab monosulfiidi CoS, kaudselt saadakse ka teisi sulfiide
Füüsikalised omadused:
· Aatommass: 58,9332
· Sulamistemperatuur: 1495 °C
· Keemistemperatuur: 2927 °C
· Tihedus: 8,90 g/cm3
· Värvus: hõbevalge
· Agregaatolek toatemperatuuril: tahke
· Kõvadus Mohsi järgi: 5
Keemilised omadused: