,,Kristuse lahtiriietamine" Tintoretto Tintoretto (pärisnimega Jacopo Comin) oli Itaalia hilisrenessansi maalikunstnik. Tintoretto on saanud mõjutusi Parmigianino ja hiljem Michelangelo loomingust. Tintoretto maalide koloriidis valitsevad tumedad külmsinakad toonid; Veneetsia kunsti traditsiooni heledat koloriiti kohtab tema esimestel maalidel (näiteks "Püha Markuse ime"). "Püha õhtusöömaaeg" "Püha Markuse ime" Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini
ajalukku. Siiski on tema loomingu lähtekoht Veneetsia manerismis, mille Hispaania müstikasse kalduv usuelu aitas anda sügavama sisu. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
igapäevasest kogemusest • Kujutab keskaegset sündmust • Pildi alaosas kujutatud kaasaegsed inimesed • Määratlemata ruumi piirid • Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes
Neljas tase kahetsemas" Viies tase "Mary Magdalen in Penitence" 1578 1580 Worcesteri Kunstimuuseum, Muutke teksti laade Teine tase * Correggio "Noli Kolmas tase Neljas tase me tangere!" Viies tase u 1525 Prado Muuseum, Madrid *Skulptuur Muutke teksti laade Muutke teksti laade
Fourth level Fifth level "Ateena kool" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Sixtuse madonna" Correggio (1494-1534) Ülem-Itaalia kuulsaim maalikunstnik kolorriidi- ja valguseprobleemid Üksikkuju kaotab tähtsuse mõjutab 17. ja 18. saj. kunstnikke Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level ,,Päev" Click to edit Master text styles Second level
vastureformatsiooni vaimust, mis taotles usulise entusiasmi elustamist. Barokk-stiil valitses üldiselt XVII sajandil. Sellest arenes XVIII sajandil välja rokokookunst. Rokokookunsti iseloomustab vastandina baroki raskepärasusele suurem kergus, ilutsev graatsia ja õrnus, ühtlasi suurem kodusus ja intiimsus. Suuremat tähtsust hakkab see suund omandama XVIII sajandil. Barokk-kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Arhitektuur Barokkarhitektuur ei loo palju põhimõtteliselt uusi elemente; enamik barokkstiili motiive pärineb renessansist. Seda iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja
Äike ehk la tempesta. Tuntuim töö Kontsert vabas looduses. Kujutatakse alasti naisi ja riietatud mehi. · Tizian(u1490-1576)- Elas väga kaua ja maalis kuni surmani. Oli eluajal hästi tuntud ja nõutud ja maalis absoluutselt kõikidel teemadel. Punane toon? Nt Taevane ja Maine armastus, maksuraha, Maarja taevaminek, Floora, portreedest Mees kindaga, Karl V paljud pildid, Maarja templisse minek. · Tuntuimad kõrgrenessansi meistrid olid veel Correggio, Tintoretto, Veronese, del Sarto jt 01.11.2012 · Madalmaad:Tollel ajal moodustasid Madalmaad ühtse poliitilise terviku, algul Prantsusmaa hiljem aga Hispaania Habsburgide võimu alla. Kultuuris olid enimmõjustatud Prantsusmaast. Madalmaad olid ka majanduslikult hästi arenenud, varakult hakkas levima kapitalism. Linnlik asustus oli väga tihe. Jõukas kodanlane oli kultuuritarbija. · Tähtsal kohal oli portree, hakkas tekkima maastikumaal
Renessanss- Loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on jumala kõrval tühine. Maailmavaade, mis seab esiplaanile inimese koos tema puuduste ja voorustega ning näeb maailma inimese vaatekohast. Keskaeg- Inimesed kujunesid rahvusteks ja riikideks ilmalike valitsejate ümber. Linnakodanikel oli rohkem õigusi, kui talupoegadel. 4. Renessansiaja kunstitegelasi tunnis käsitletud ulatuses Leonardo da Vinci (Püha õhtusöömaaeg), Michelangelo (Taavet), Correggio (Neitsi Maarja taevaminek). 5. Keskaegsed eeposed pealkiri ja mis rahvuse oma ,,Ulaadi tsükkel"- Iiri ,,Beowulf"- Inglismaa ,,Vanem ja noorem Edda"- Island ,,Rolandi laul"- Prantsusmaa ,,Laul minu Cidist"- Hispaania ,,Nibelungide laul"- Saksamaa ,,Lugu Igori sõjaretkest"- Venemaa 6. Rüütlikirjandust puudutavad küsimused konspektist
Samuti vapustasid Euroopat mitu katkulainet. See väljendus ka kunstis-grotesk ja rahutus. Saksa kunstis võib manerismi alguseks pidada A.Düreri "Melanhooliat"(1500) Väljendit (maniera) manerism kasutati16 saj. Itaalias , kõneldes kunstniku isiklikust stiilist või mõnest laiemalt levinud näit.Giuseppe Arcimboldo ,,Suvi"(1585) kunstilaadist. Manerism, kui stiil erineb aga renessansist,eirates selle rangeid reegleid, esindajad Itaalia maalikunstis 1520.a Correggio, Caravaggio, Parmigianino ja Michelangelo. Arhitektuuris peetakse esimeseks maneristlikuks hooneks Giulio Romano poolt kavandatud Palazzodel Te`d (1526-1535) Mantuas. Teistest hoonetest võib nimetada Julius III kuuluvat VillaGiulia`t (Vasari ja Vignola 1558-1562) ja Caprarolas paiknevat Villa Farnese`t (Vignola 1559-1575) Prantsusmaal renoveerisid itaallased 1527 Francois I tellimusel Fontainebleau lossi. 16.saj. lõpul kujuneb manerismi keskuseks Saksa-Rooma keisri Rudolph II Praha õukond
· Verrocchio · Michelangelo · Michelangelo "Taavet" · Arent Passer Pontus De la Gardie haua-monument · Michelangelo "Mooses" Veneetsia maalikunsti erinevus Roomast ja Firenzest · Sümmeetria taotlus · Oluline kehade joonistuslik ja plastiline ilu · Õlimaalitehnika kasutuselevõtt · TIZIAN "Urbino Venus" · GIORGIONE "Lamav Veenus" · RAFFAEL "Puhkav Veenus" · TIZIAN "Maarja taevaminek" · RAFFAEL "Sixtuse madonna" · CORREGGIO "Maarja taevaminek" Giorgione "Äike" El Greco "Püha Martin ja ke Tizian "Põgenemine Egi Prantsusmaale oli iseloomulik · Palazzode rajamine · Hoogne lossiehitus · Altarimaalide maalimine · CHAMBORD`i loss · Louvre´i loss · Chenonceaux loss · CHENONCEAUX loss · FONTAINEBLEAU loss · CHAMBORD´i loss · Palazzo Medici Roomas · Pierre Lescot - LOUVRE`i lossi läänetiib · Andrea Palladio Villa Rotonda Antiikarhitektuurile vihjavad detailid
katoliiklusele; 2) 17. 18. sajand absolutistlike monarhiate tippperiood , võimsate losside periood. Barocco it. keeles eriskummaline, veider, portugali keeles ebareeglipärane, poolümar pärl. Barokile on iseloomulik illusoorsus, dünaamilisus, kobrutav, mäslev, tormlev, voogav, heroilisus. Põhivärvid on punane ja sinine. Barokk kunst tärkab Itaalias. Selle idusid leidus juba mõningate renessansi suurmeistrite (Raffaeli, Correggio, peamiselt aga Michelangelo) loomingus. Itaalias leiab uus kunstivaim esimesena kõige järjekindlama kehastuse ja Itaalia on kogu barokiajastu kestel koht, kus kõik Euroopa meistrid õppimas käivad. Barokkarhitektuuri iseloomustab üldiselt suurema mõjukuse taotlemine, mis saavutatakse sellega, et ehitise osad tehakse suuremate ja raskematena, et neid kuhjatakse, kahekordistatakse ja omavoliliselt moonutatakse
Renessanssinimest iseloomustab teadmistejanu, uurimise ja avastamise vaim, mis viib suurte leiutuste ja maadeavastamisteni. Kunsti eesmärk pole mitte nähtava looduse jäljendamine, vaid ilusate teoste loomine reeglitele toetudes. Renessanss ajastus oli kolm erinevat perioodi : ( 13. ja 14.sajand) eelrenessanss, (15.sajand) vararenessanss, (16.sajand) kõrgrenessanss. EELRENESSANSS ( Giotto Predella ) VARARENESSANSS ( Botticelli, Venuse sünd. ) KÕRGRENESSANSS ( Correggio abielu ) Ars nova Tähistatakse Prantsusmaal ajavahemikku 1320-1380. Terminit Ars nova kasutasid muusikateoreetikud vastandamaks oma põlvkonna muusikat varasemale (Ars antiqua). Varasem looming oli valdavalt anonüümne (-13.saj). 14. saj tekib autori ja tema loomingu vahel väga isiklik side. Ars nova ajastul toimub oluline muudatus kunstmuusika zanrites. 1. Kirikumuusikas hakati komponeerima missa ordinaariumiosi (Kyrie, Gloria, Credo, Sanctus, Agnus Dei)
harmooniliseks. Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi. 19 ,,Sixtuse madonna" kompositsiooni täiuslikkuse vormikõne suursugususe, figuuride sügava hingestatuse ja koloriidi mõjukusega esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust. Maalinud suure hulga madonnapilte ja altarimaale. Raffaeli abilised moodustasid tema otsese koolkonna. CORREGGIO (1494-1534) Ülem-Itaalia kuulsaim maalikunstnik 16. sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus.
Hoopis erakordne armusuhe oli Zeusil Argose kuninga Akrisiose tütre DANAEga. Delfi oraakel oli kuningale ennustanud surma lapselapse käe läbi. Mees sulges tütre maa- alusesse vaskkambrisse. Zeus aga tungis kullavihmana Danae juurde ja sigitas temaga PERSEUSe. Isa lasi tütre koos pisipojaga kasti panna ja merele saata. Nad randusid Seriphose saarel, kus poiss ka täisealiseks sirgus. Hiljem täituski oraakli ennustus. Zeusi ja Danae armusuhet on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizzian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Richard Strauss on loonud selle müüdi alusel ooperi. Teeba kuninga tütar SEMELE sünnitas Zeusile DIONYSOSe - tulevase veinijumala. Järgides talle amme kujul ilmunud armukadeda Hera nõuannet, soovis Semele Zeusilt, et see näitaks end talle oma tõelisel kujul. Zeus, keda kohutas lubadus iga Semele soov täita, ilmus välgu ja müristamisena ning Semele hukkus tules. Zeus päästis Semele sündimata lapse: ta kandis
Leonardo da Vinci, Michelangelo, Raffael, Itaalia suunas. Lihtsustamine, idealiseeritud tõde. Viimase võimaluseni tasakaalustatud Correggio. kompositsioon, joonte selgus, ilu, värvide harmoonia, kooskõlastatus, hingestatus. 16. saj I kolmandik Kõrgrenessanss Koloriidiprobleemide esiletõstmine, kõigi toonide ühendamine sooja, kuldkollasega,
Suure tööhulga tõttu oli sunnitud kasutama abilisi. ● „Sixtuse madonna“ – kompositsiooni täiuslikkuse vormikõne suursugususe, figuuride sügava hingestatuse ja koloriidi mõjukusega esindab see tahvelmaal renessansi kunstiideaali klassikalist väljendust. 25 ● Maalinud suure hulga madonnapilte ja altarimaale. ● Raffaeli abilised moodustasid tema otsese koolkonna. ● CORREGGIO (1494-1534) ● Ülem-Itaalia kuulsaim maalikunstnik 16. sajandil on Parma meister Correggio, üks geniaalsematest renessanssmeistritest. ● Seadis esiplaanile koloroodi- ja valguseprobleemid, sellele on rajatud kogu tema looming. Correggiot peetakse renessansiajastu suurimaks heleda-tumeda meistriks. Hindab ilu värvilistes valgusnähtustes, mitte vormis. ● Üksikkuju kaotab Correggio kompositsioonides iseseisva tähtsuse, olles ainult osaks suures maalilises tervikus.
· Paljud selle aja kunstnikud olid kireva elukäiguga · Maneristide maalidele on omane ruumikujutuse ähmastumine, ebatavaliste, thihti nn mürgiste värvitoonide eelistamine ja seletamatu päritoluga valguse kujutamine · Manateristlikus kompositsioonis võib kolmnurk seista teravikul · Parmigianino ,,Pikakaelaline Madonna" · Tintoretto maalis tundeküllaseid usulise sisuga maale · El Greco on tänapäeval kuulsaim manerist · Correggio maalid on julge fantaasialennuga · Benvenuto Cellini kirjutas trajtaate kunstist.
teedrajavaks tööks: Maksuraha punast värvi kasutatakse heleda värvina tumedal taustal; religioossed: Maarja taevaminek e. Assunta Frahri kiriku jaoks, portreist: mees kindaga, Flora, mees linnuga, autoportreed, Paavst Paulus III nepootidega; alastimaalidest: Urbino Venus (Giorgione eeskujul); Danae; lõpus isel. kontuuride kadumine, kuldpruun toon, värvimaali asemel toonmaal, üleminek õlimaalile; kunstnike kõrg-renessanssist: Del Sarto, Bartolommeo, Correggio, Sansorino, Tintoretto. Manerism: Itaalias, väljendati kõrg-reness. kunstnike stiili, oluliseks tehniline virtuooslikus, sümmeertia ja harmoonia polnud olulised; omapärase stiili otsimine; värvid tumedad, mürgised, ebamaised; kehad pikaks venitatud; poosid ebaloomulikud; kuulsaim: El Greco sündis Kreeta saarel, õppis ja tegutses Veneetsias; pikaksvenitatud figuurid, ebamaised värvid; tööd: Krahv
Maal ja skulptuur: ideaalne suurejoonelisus, Michelangelo Buonarotti (1475-1564) ühtsus, idealiseeritud tõde, tasakaalustatud Raffael (1483-1520) kompositsioon, joontel on võrratu selgus ja ilu, Correggio ( 1494-1534) värvide harmoonia, üksikasjade täielik kooskõla Giorgione (1478-1510) tervikuga, üllas hingestatus, kolmnurkne Tizian (ca 1480-1576) kompositsioon Tintoretto (1518-1594)
Õppinud kunsti veneetsias. Pärast õpingute lõppemist, suundus Toledosse, hispaaniasse. Elas seal elu lõpuni. Sellepärast peetakase teda ka hispaania kunstnikuks. Loomingu lähtekohaks on veneetsia manerism. Tema kehad on ka venitatud, huitavad vormivõtted, seletamatu valgus. Ta muutub ise ka kirglikuks katoliiklikuks. Oma värvivalikult püüab tõusta kõrgemale igapäevasest. Tuntuimaid maale on ,,krahv orgazi hauda panek". Kus on ta kujutanud keskaegset sündmust. Correggio tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid. ,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad.
kaalutletud kuid loomulikuna. 8. Mida tead El Greco elukäigust? Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma
tabanud ta laupa. Perseus valas kibedaid pisaraid ja mattis vanaisa nii, kuis Kreekas tol ajal kombeks oli. Aga Medusa pea kinkis Perseus oma kaitsejumalannale Athenale, kes selle igaveseks oma aigisele (kilbile) kinnitas. Perseusest sai Argose valitseja ja neil oli Andromedaga palju lapsi. Nende elu oli pikk ja õnnelik. Nad on ikka veel olemas, aga väga kõrgel taevas, sest Zeus muutis mõlemad tähtkujudeks. Zeusi ja Danaed on oma maalidel kujutanud Correggio, Tizian, Tintoretto, van Dyck, Rembrandt jt. Eriti paeluv on Rembrandti (1606-1669) "Danae", mille originaal asub Peterburi Ermitaazis. Kuigi kunstnik elas barokiajastul, puudub selles töös pealiskaudne efektitaotlus. Välise lihtsusega kaasneb sügav hingestatus. Ka selle Rembrandti teose tunneb muuseumikülastaja juba eemalt ära pruunikast üldtoonist ning heleda-tumeda salapärasest käsitlusest. Perseus ise figureerib väga paljudel vanakreeka vaasimaalidel, kuid ka reljeefidel
annaabi.ee 
