Kõvakettad
andmed salvestatud on. Platternid on tehtud mittemagneetilisest materjalist,
tavaliselt alumiiniumi sulamist või klaasist ja on kaetud õhukese kihi
magneetilise materjaliga, tavaliselt 10-20 nm paksusega võrdlusega, et
tavaline koopiapaber on kusagil 0,07 mm (70 000nm) ja 0,18 mm(180 000
nm) paksune ja väliskiht süsinikust kaitseks. Teised kettad võivad kasutada
raud(III)oksiidi magneetilise materjalina aga tänapäevased kasutavad coobalti
põhilist sulamit.
Kettad pööratakse väga
suurtel kiirustel. Informatsioon kirjutatakse plaadile, kui see möödub sellisest seadmest, mida kutsutakse
read-and-write head-iks(ehk seadmest mis loeb ja kirjutab), mis on kettast väga lähedal magneetilisele
kihile plaadil (uuematel seadmetel võib see vahemaa olla vaid kümneid nanomeetreid). See read-and-
write-i pea kasutatakse, et ära tunda ja muuta
magneetilist ala otsekohe tema all olevat materjali. Iga plaadi jaoks on eraldi