Suur Prantsuse Revolutsioon
aadelkonna osa ja uuendusmeelsete jõudude vahel. Et rahva sümpaatia oli täielikult
reformaatorite poolel, enamik saadikuist toetas uuendusi (sealhulgas ka pooled vaimulikest
ning kolmandik aadlikest) ning kuningas ei tahtnud delegaatide suhtes vägivalda rakendada,
oli ta sunnitud viimaks kolmanda seisuse saadikutele järele andma. 27. juunil käskis ta kõigil
seisustel ühineda Rahvuskoguga ning 9. juulil kuulutas see end Asutavaks Rahvuskoguks
(Assemblée nationale constitutuante) ehk Asutavaks Koguks, põhieesmärgiks sai aga
kehtestada konstitutsioon, millega Prantsusmaa näis astuvat Inglismaa eeskujul
parlamentaarse monarhia radadele. Asutava Kogu liidriteks said abbé Sieyés ja krahv Honoré
de Mirabeau, liberaalsete reformide toetajad. Oluliseks tegelaseks oli Asutava Kogu
alguspäevil ka Jean-Silvayn Bailly, kellest sai peagi Pariisi linnapea.
Bastille' vallutamine
Prantsusmaa rahva seas tekitas esialgu suurt rahulolu arusaam, et kuningas on otsustanud
annaabi.ee 
