ühendatud mittekovalentsete sidemetega. Viiruspartiklite arv ja nende infektsioonivõime on vaid harva 1:1 vastavuses. Mitte kõik virioonid ei sisalda kogu viiruse geneetilist informatsiooni. Kapsiidi sümmeetria: 1. Helikaalne (TMV, faag M13;) TMV (Tubaka Mosaiigiviirus): 6400 nt, 2130 identset valgu subühikut pakitud helikaalselt ümber ssRNA, iga valgu subühik interakteerub 3 nt-ga. Assambleerumise ühikuks 34 subühikut. 1955. a. näitasid Fraenkel-Conrat ja Williams, et dissotseerunud valgud ja NH on võimelised spontaanselt reassambleeruma. 2. Ikosaeedriline - 12-nurkne 20 võrdkülgse kolmnurgaga hulktahukas. Näit. faag X174, adenoviirused, pikornaviirused. Kui kapsiidis on rohkem kui 60 subühikut, on kapsiid kvaasi-ekvivalentne. Viiruste ümbris ehk kest esineb peamiselt loomaviirustel. Ümbris pärineb peremeesraku membraanist; herpesviiruste puhul on ümbriseks tuumamembraan. Ümbris sisaldab lipiide ja valke
DNA-d. Vastavat protseduuri nimetatakse transfektsiooniks. Tõendid selle kohta, et mõnede viiruste geneetiline informatsioon on salvestatud RNA molekuli Tubaka mosaiigiviiruse (TMV) genoomiks on RNA molekul. TMV partiklite komponendid (valgumolekulid ja RNA) on võimelised ise assambleeruma, mille tulemusena moodustuvad infektsioonivõimelised viiruspartiklid. 1957. a. avaldas Heinz Fraenkel-Conrat kolleegidega rekonstitutsioonikatse tulemused. Ühe viirustüve RNA ja valgu molekulid segati teise viirustüve RNA ja valgu molekulidega, lasti partiklitel assambleeruda ning seejärel nakatati taimelehti. Järgmise põlvkonna viiruspartiklid olid nii oma genotüübilt kui ka fenotüübilt alati identsed selle viirustüvega, millelt pärines RNA. DNA ja RNA struktuur Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub
DNA-d. Vastavat protseduuri nimetatakse transfektsiooniks. Tõendid selle kohta, et mõnede viiruste geneetiline informatsioon on salvestatud RNA molekuli Tubaka mosaiigiviiruse (TMV) genoomiks on RNA molekul. TMV partiklite komponendid (valgumolekulid ja RNA) on võimelised ise assambleeruma, mille tulemusena moodustuvad infektsioonivõimelised viiruspartiklid. 1957. a. avaldas Heinz Fraenkel-Conrat kolleegidega rekonstitutsioonikatse tulemused. Ühe viirustüve RNA ja valgu molekulid segati teise viirustüve RNA ja valgu molekulidega, lasti partiklitel assambleeruda ning seejärel nakatati taimelehti. Järgmise põlvkonna viiruspartiklid olid nii oma genotüübilt kui ka fenotüübilt alati identsed selle viirustüvega, millelt pärines RNA. DNA ja RNA struktuur Nukleiinhape (DNA või RNA) on polümeer, mis koosneb nukleotiididest. Igas nukleotiidis sisaldub
annaabi.ee 
