kuldnokk (Sturnus vulgaris) kuldnokk (Sturnus) kuldnoklased (Sturnidae) puukoristaja (Sitta europeae) puukoristaja (Sitta) puukoristajalised (Sittidae) rasvatihane (Parus major) tihane (Parus) tihaslased (Paridae) must-kärbsenäpp (Ficedula must-kärbsenäpp kärbsenäplased (Muscicapidae) hypoleuca) (Ficedula) väike-lehelind, silksolk lehelind põõsaslindlased (Sylviidae) (Phylloscopus collybita) (Phylloscopus) ööbik (Luscinia luscinia) ööbik (Luscinia) rästaslased (Turdidae) linavästrik (Motacilla alba) västrik (Motacilla) västriklased (Moticillidae) suitsupääsuke (Hirundo suitsupääsuke pääsulased (Hirundinidae) rustica) (Hirundo) suur-kirjurähn (Dendrocopos kirjurähn rähnlased (Picidae) major) (Dendrocopos)
okaspuudel: sarapuud, kuused, kännud. Ehitavad kas madalate puude otsa, põõsastesse, haohunnikutesse või mõnikord maapinnale, 0...3 m kõrgusele (enamasti 1 m). Materjaliks kuluhein, puulehed, harva ka sammal, maapinnal olev ehitis tunduvalt lihtsam, harilikult vaid lohu vooderdus. Umbes kaks nädalat peale saabumist ehitavad pesa ja kohe ka munevad. Mune on 3...6, tavaliselt 5. Haudumine algab peale viimase muna munemist ja kestab 11 päeva. 17Väike-lehelind Phylloscopus collybita Väikese-lehelinnu tunneb ära tema erilise laulu järgi. Tema laul on monotoonselt tiksuv "tsilp-tsalp-tsilp-tsalp". Laul võib kõlada kord heledamalt, kord tumedamalt. Sellise iseloomuliku laulu tõttu on väike-lehelind rahva hulgas silksolgi nime all hästi tuntud. Lauldes peatub väike-lehelind tihti kõrgel puuvõras või kuuse ladvas, nõksutades pead laulu rütmis kord ühele, kord teisele poole. Elupaik ja -viis
annaabi.ee 
