Õhus on ta püsiv ega oksüdeeru, kuigi peendispersse pulbrina pürofoorne. Kuumutamisel kuni 300C-ni kattub Co pind CoO kihiga. CoO oksüdeerub õhus kõrgel temperatuuril (kuni 700C) moodustades Co304, veelgi kõrgemal temperatuuril (üle 900C) tekib taas Co. Hallogeenidega reageerib Co juba toatemperatuuril(CoBr2, CoCl2, CoI2, kuid Co3N), teiste mittemetallidega kuumutamisel( CoN, Co2N, Co3N, CoB, Co2B, Co3B, Co2P, CoP, CoP3, CoS, CoS2, CoH2, Co3C). Co reageerimisel lahjendatud H2So4, HNO3 ja HCl happega tekivad vastavad koobalt(III) soolad, mida on lahusest võimalik eraldada punase värvusega kristallhüdraatidena (CoSo47H2O, Co(NO3)26H2O, CoCl26H2O). HF hape koobaltisse ei toimi. Kasutamine 75% Co maailmatoodangust kulub sulamite ja eriteraste saamiseks. Esimeseks Co-sulamiks oli stelliit (1910.a) Co-W-Cr sulam, mis sai nimetuse poleeritud pinna heleda läike tõttu (stella lad. k. täht)
Omadused Koobalt on hõbevalge plastne raskmetall. Co on üks kolmest toatemperatuuril ferromagneetilisest lihtainest(need on Fe, Co ja Ni), Curie punkt on 1121 C. Koobalt on toatemperatuuril õhus püsiv, rauast passiivsem metal. Koobalt praktiliselt ei reageeri H2O, leeliste ega karboksüülhapetega, reageerib aeglaselt lahj mineraalhapetega. Co passiveerub konts HNO3 toimel, reageerib HF ja kuningveega. Koobalt · Absorbeerib märgatavalt vesinikku hüdriide CoH2 ja CoH saadakse kaudselt. · Ammoniaagiga moodustab nitriide Co3N ja Co2N · Süsinikuga moodustab karbiide , püsivaid karbiide saadakse kaudselt · Räniga moodustab silitsiide Co2Si, CoSi ja CoSi2 · Booriga moodustab boriide Co3B, Co2B ja CoB · Fosforiga annab fosfiide Co2P, CoP ja CoP3 · Väävliga moodustab monosulfiidi CoS, kaudselt saadakse ka teisi sulfiide Füüsikalised omadused: · Aatommass: 58,9332 · Sulamistemperatuur: 1495 °C
annaabi.ee 
