Ernest Rutherford
Ta tegi koostööd Hans
Geigeri, Ernest Marsdeni, Niels Bohri ja James Chadwickiga. Seal viis
Rutherford läbi ka oma kõige kuulsama katse, kus tõestas aatomi tuuma
olemasolu. Eksperimenti tuntakse Rutherfordi katse, Geiger-Marsdeni
katse ja Kuldlehe katse nime all, kuid just Rutherfordi tõlgendus sellele
viis uue aatomimudeli tekkeni.
Mitmed Rutherfordi õpilased ja kolleegid tegid samuti suuri avastusi ning
mõned neist said isegi Nobeli preemia, näiteks Chadwick, Blackett,
Cockcroft, Walton. Rutherfordi töökaaslased on öelnud, et enamik
teadustöid ning eksperimente, mis tõid läbimurde, algatati Rutherfordi
eestvedamisel.
Rutherford avaldas ka mitmeid raamatud: "Radioaktiivsus" (1904),
"Radioaktiivsed transformatsioonid" (1906), "Aine elektriline struktuur"
(1926), "Elementide kunstlik transmutatsioon" (1933), "Uuem alkeemia"
(1937).
1914. aastal löödi Rutherford rüütliks ning kaks aastat hiljem pärjati ta
Hectori mälestusmedaliga
annaabi.ee 
