Koobalt
põhjavees[1]. Maal puhast põlist koobaltit ei ole, sest selle tekkimist takistab atmosfääris
hapnik ning ookeanides kloor. Looduslikke koobalti ühendeid leidub maal palju, enamikkes
kivides, muldades, taimedes ja loomades on väheses koguses koobalti ühendeid. Koobalt
leidub väikese komponendina vase ja nikkli mineraalides ning põhilise metallilise
komponendina väävli ja arseeni ühendites. Peamised ühendid on CoAsS, CoAs 2, (Co,Fe)AsS,
CoAs3 mida kaevandatakse koobalti ning kõrvalproduktina arseeni saamiseks. Koobalti-
arseeni mineraale katab mõnikord sekundaarne punane-roosa kristallne kiht nimega punane
koobalt, Co3(AsO4)2 * 8H20. Tegu pole hinnalise mineraaliga, kuid ajalooliselt on
kaevandajad kasutanud seda kui näitajat, et lähedal asub koobalt ja hõbe[2].
Kõige enam koobaltit saadakse siiski vase ja nikli kaevandamise kõrvalproduktina.
annaabi.ee 
