Christo
rahvarikastes kohtades ning muutuvad suursündmusteks ja vaatemängudeks. Alguses maalis
portreesid hiljem hakkas mähkima väikseid objekte. 1964-1967 lõi Christo seeria
arhitektuurilisi skulptuure. Nende tööde puhul on kasutatud sise- ja välisruumi. Tänu nende
tööde müümisele saigi Christo teostada oma hilisemaid suurejoonelisi installatsioone .
Hiljem hakkas mees töötama koos oma naise Jeann-Claudega, kellega ta siis mähkis erinevaid
maastikke ja ehitisi. Tööde finantseerimiseks müüb oma varasemaid töid. Ei võta vastu
sponsorite pakkumisi ja vabatahtlikku tööjõudu. Töödes kasutatakse ära maastikku ennast aga
see on pärast installatsiooni valmimist ilusam ja huvitavam, mis ongi Christo ja Jeanne-
Claudei põhimõte.Tööd on visuaalselt väga mõjuvad ja tihti vastuolulised, kuna on toonud
kaasa isegi tööliste surmajuhtumeid