Hubridisatsioon ja heteroploidsus kui bioloogilise mitmekesisuse allikad huufe moodustavatel seentel
Hübriidide tunnused ei ole mitte ainult segu vanemate tunnustest.
Hübriidid võivad omada täiesti uusi võimeid ja asustada uusi
ökoloogilisi nišše. Järjest enam tehakse kindlaks nii sugulise kui
mittesugulise päritoluga hübriide. Liikidevahelisi hübriide võib kohata
enamikus seenehõimkondades (Schardl & Craven, 2003).
Rääkides liikidevahelistest hübriididest lähtume sellest, et nende
vanemad on liigid, mis vastavad kindlatele kriteeriumitele (Clardige et
al., 1997; Taylor et al., 1999, 2000; Schardl & Craven, 2003). Kohn
(2006) tõdeb oma ülevaateartiklis, et seeneliigi tekkemehhanismid
vajavad põhjalikumat analüüsi. Seente liigikontseptsioonile on pööratud
vähe tähelepanu, kuigi seeneliike on kirjeldatud 100 000 kuni 1 500
000. Valitsevad kolm liigikontseptsiooni: morfoloogiline, bioloogiline
ja fülogeneetiline, millest viimane leiab mükoloogide hulgas järjest
enam poolehoidu
annaabi.ee 
