Konspekt aastast 2005
suhtes. Eriti arvukas ja
aktiivne mikroobide kooslus tekib veetaimede juurte vahetus lheduses ja juurte
pinnal.
BIOREMEDIATSIOONI TEOORIA
Naftaproduktide lagundamise mikrobioloogia
Ssivesinikke suudavad mikroorganismid lagundada ksnes vees. Kik
ssivesinikud on mingil
mral vees lahustuvad ja seetttu on vimalik nende lagundamine mikroobide
poolt. Ssivesinikke
suudavad lagundada paljud bakterid (Bacillus, Pseudomonas, Mycobacteria,
aktinomtseedid),
seened (Trichoderma, Aspergillus, Cladosponum) ja prmid. Alkaanide
biodegradatsioon toimub nii
aeroobsetes kui ka anaeroobsetes tingimustes. Igal mikroorganismil on kindel
spekter ssivesinikke,
mida nad on vimelised lagundama. n-alkaanidest lagundatakse kige paremini
molekule vahemikus
C10-C24, viksema ja suurema arvu ssiniku molekulidega n-alkaane mikroobid ei
lagunda vi
lagundavad vga aeglaselt. Mulla mikroobidest on kuni 20% vimelised lagundama
ssivesinikke.
Kllastumata ssivesinikud on raskemini lagundatavad kui kllastunud
ssivesinikud