Sõda ja Saaremaa
kaugelaskesuurtükkide hästikindlustatud patareid, samuti oli meri tugevasti mineeritud ja
Saksa väejuhatus ei soovinud oma suuri laevu ohtu seada. Pealegi oli Balti laevastik selleks
ajaks oma suuremad laevad juba Soome lahe idasoppi viinud (BA MA, RM-45-1/137). Saksa
laevastiku üksused Läänemere idaosas väekoondis ,,Erprobungsverband Ostsee", ülem
mereväekapten Friedrich Rieve allusid mereväe juhatajale Riias kontradmiral Franz
Claassenile, Marine-Befehlshaber ,,C" (Melzer 1960, 27, 3839). ,,Eprobungsverband Ostsee"
käsutuses oli saarte hõivamise toetuseks sadakond väiksemat alust. Tallinnas asuv mereväe
juhataja kontradmiral Theodor Burchardt (Marine-Befehlshaber D, hilisem Marine-
Befehlshaber ,,Ostland") osales mõnekümne alusega.
Pilt 5
Kontradmiral Theodor Burchardt (vasakul, seljaga), korvetikapten Alexander Cellarius
(tõstetud käega) ja leitnant Leopold Loodus (paremal) enne Muhu dessanti 13. septembril
1941.