Klorella (Chlorella) Klorella on üherakuline rohevetikas, võib elada väga erinevates kasvupaikades nii veekogudes kui ka maismaal. Veekogudest esineb ta sagedamini väikestes tiikides ja loikudes, maismaal võib teda leiduda nii maapinnal kui ka mulla pindmises kihis, kus on veidigi valgust. Klorellat võib kohata puude mahlaniredes, kuid seal ei ole ta nii tavaline kui üks teine rohevetiktaim pleurokokk. Klorella omapäraks on veel sagedane sümbioosis elamine mitmesuguste selgrootute loomadega
kbp pikkune tsirkulaarne DNA ja see viirus tekitab peamiselt persistentset ja latentset infektsiooni, mida iseloomustab viiruse DNA stabiilne integreerumine peremeesraku kromosoomi. Vetikate viirused Vetikaid nakatavad väga mitmed erinevad viirused, sh. ssRNA, dsRNA, ssDNA ja dsDNA genoomiga viirused. Enim on uuritud suured dsDNA genoomiga viirused. Need viirused kuuluvad sugukonda Phycodnaviridae ja jagunevad mitmesse perekonda: - Chlorovirus (Paramecium bursaria chlorella virus 1 – PBCV1) - Coccolithovirus (Emiliania huxleyi virus 86 – EhV-86) - Prasinovirus (Micromonas pusilla virus SP1 – MpV-SP1) - Prymnesiovirus (Chrysochromulina brevifilum virus PW1, CbV-PW1) - Phaeovirus (Ectocarpus siliculosus virus 1 – EsV-1; Feldmannia species virus 1- FsV) - Raphidovirus ( Heterosigma akashiwo virus 01 – HaV-01) Palju liike on veel perekondadesse süstematiseerimata. Enim uuritud üherakuliste vetikate, eriti Chlorella viiruseid
GMtaimed meditsiinis Taimed on võimelised sünteesima väga laia molekulide hulka ja seetõttu üritatakse geenitehnoloogia abil panna taimi tootma ka ravemeid Võõrvalke on proovitud GMtaimedes toota väga mitmel viisil, näiteks: * Taime lehtedes ja vartes müürlook, tubakas, lutsern, spinat, kartul * Veetaimedes väike lemmel * Seemnetes riis, sojauba, mais, tubakas * Viljades tomat, vaarikas * Juurtes(juurviljades) porgand * Üherakulistes vetikates Chlorella ja Chlamydomonas * Viirusvektorite abil sel juhul nakatatakse taime GMtaimeviirusega ja viiruse paljunedes toodetakse taimes ka võõrvalku GMtaimede kasutamise võimalikud riskid v GMpõllukultuuri omadused kanduvad ristumise teel muundamata kultuuridele või nende looduslikele sugulastele v HRresidentsed taimed ohustavad bioloogilist mitmekesisust (erinevate taimeliikide või mulla või putukate jm elustikurühmade kooslust pritsitava põllu ümber)
Rhadinovirus HHV-8 (Inimese herp.v8) Ehk KSHV Suurte dsDNA genoomidega viirused Ph. Poxviridae SubPh: Chordopoxvirinae rõuge (variola) viirus Vaktsiinia viirus Hiirte rõugeviirus SubPh: Entomopoxvirinae Ph. Phycodnaviridae Paramaecium bursaria Chlorella ehk PBCV-1 MpV, CbV EsV, FsV SsRNA genoomiga viirused Ph. Retroviridae G. Alpharetrovirus RSV (Rous sarcoma v) G. Betaretrovirus MMTV (mouse mammary tumor v) G. gamaretrovirus MLV (murine leukemia virus) G
Cryptomonas Rhodomonas - Cryptophyceae e krüptomonaadid eneelvetikad Peridinium Dinophysis Prorocentrum Scrippsiella Peridiniella Alexandrium - Dinophyta e dinoflagellaadid e vaguviburvetikad 8 Euglena Eutreptiella Eutreptia Phacus Trachelomonas - Euglenophyta e eugleniidid e silmviburlased Clamydomonas Volvox Chlorella Scenedesmus Pediastrum Monoraphidium Coelastrum Cladophora - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Oedogonium Cosmarium Closterium Staurastrum Micrasterias - Chlorophyta e klorofüüdid e rohevetikad Ökoloogia Abüssaal on: () Järve anaeroobne põhjakiht; () õõnsus eugleniidede rakupinnal, kust väljuvad viburid; () ookeani kaldaäärne piirkond; (x) ookeani põhi sügavamal kui 4000 m; () ränivetikate spetsiifiline koloonia tüüp
kogumassi muutus ajas 21. Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust.väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada maa-pealse kasvu osakaalu tõusu? 23. Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid.Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane paljunemine/pooldumine,süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks nt:footontroofne ainurakne Chlorella 5 24. Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik nt:riis 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset
ja vähenenud katabolismi arvel suureneb ressurss õite/viljade arenguks. 19 Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Sordiaretusega võib veidi tõsta kogu taime produktiivsust, väetamine, kastmine 20 Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane paljunemine/pooldumine, süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella) 21 Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes,kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed(ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju .Viljumise ajal lehtedes vähem varusid kui säilitamiseks vajalik (nt riis)
Kuidas saab tõsta kultuuride saagikust Väetamine, taimekaitse, niisutamine 22. Miks piisava vee ja lämmastiku kättesaadavuse korral võib oletada maapealse kasvu osakaalu tõusu? Seda saab ennustada lähtudes FS produktide suunamise pingereast. 23. Kirjelda FS produktide allokatsiooni ekstensiivset strateegiat. Too näiteid Suuruse maksimum saavutatakse varakult, varajane paljunemine/pooldumine, süsinikuvarud kasutatakse peamiselt isendite arvu suurendamiseks (nt fototroofne ainurakne Chlorella) 24. Kirjelda FS produktide allokatsiooni intensiivset strateegiat. Too näiteid Kõrge fotosünteesivõime ja suur füsioloogiliselt aktiivsete rakkude suhtarv, lühike kasvuperiood. Varud lehtedes, kõik koed füsioloogiliselt aktiivsed (ligniini harva) Õitsemise ajaks toitainete allokatsioon viljaalgetesse. Vilju palju. Viljumise ajal lehtedes vähem varusid, kui säilitamiseks vajalik (nt riis) 25. Kirjelda FS produktide allokatsiooni konservatiivset strateegiat. Too näiteid
2.2 Venelaste katsed Venelaste mõte oli luua Maa habras aineringlus kontrollitavas suletud süsteemis. Seejärel tahtsid nad mudeli üle viia kosmoselaevadesse ja jaamadesse. See oli teadus, mida tehti täieliku saladuskatte all. Ja see oli katse, mis väidetavalt maksis vähemalt sama palju kui mitu korda tuntum Kuu programm. Ärasõiduni viivate katsetuste pioneer oli teadlane Jevgeni Sepelev, kes 1961. aastal elas esimesena 24 tundi suletud bioloogilises süsteemis, kus vetikas Chlorella muutis tema hingeõhust tuleva lämmastiku hapnikuks. Sepelev oli välja arvestanud, et kaheksa ruutmeetrit Chlorella't peaks vastama ühe inimese sisse- ja väljahingamisele. Ta jäi ellu, aga kui uks ööpäeva möödudes lahti tehti, oli õhk teraskastis inimese ebameeldivaid lõhnu raskelt täis. 1960ndate aastate jooksul viimistlesid Vene teadlased Marsi simulaatorit Bios-3 nii, et lõpuks suutis see toota ja taaskasutada 85% kolme inimese jaoks vajaminevast veest. Ringlusesse
cell division / reproduction, no longer occurring; ref to addition of, glucose / lactose, at intervals (to avoid death of culture); max 2 (b) 1 air pressure will push the medium into the culture vessel; 2 medium / nutrients, added to the culture at a constant rate / AW; 3 algae / cells / Chlorella, removed / harvested, from the sample port; 4 at the same rate as / to match, the nutrients added; 5 so volume in fermenter remains constant; 6 removal of, waste / toxic products; 7 that could affect, growth / reproduction; 8 (cells kept in) exponential / log / rapid / main, growth phase; 9 algae are photosynthetic; 10 light energy required;
Tsütokroomi c oksüdaas. Tema funktsiooniks on hapniku redutserimine tsütokroom c arvel. Elektronide pumpamine maatriksist membraanidevahelisse ruumi toimub kompleksides I,III ja IV. Olulised on ka NADH ja suktsinaat, CoQ elektronide kandja, mis vahendab elektrone primaarsete dehüdrogenaaside ja kompleks III tsütokroomi b vahel. Tsütokroom c. 3. Kirjeldage Calvini eksperimente, mida ta viis läbi kasutades Corella kultuuri ja 14CO2. Chlorella kultuuri märgiti 14CO2 abil lühikeste pulssidega ja analüüsiti esimesi CO 2 fikseerimise produkte paberkromatograafia ja autoradiograafia abil. Avastas calvini tsükli. 4. Kirjeldage 3-fosfoglütseraadi moodustamise protsessi ribuloos 1,5-bisfosfaadi karboksülaasi reaktsioonis. Ribuloos bisfosfaadi karboksülaas katalüüsib CO2 fikseerimist: Ribuloos-1,5-bisfosfaat + CO2 2 3-fosfoglütseraati.
annaabi.ee 
