6-nda sajandi
algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal
496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna
ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel.
Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid
ning see oli hea ettekääne paganlike hõimude alade vallutamiseks. Sellest hoolimata oli
Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4
6. sajandist muutis eelpool mainitud valitseja võimu päritavaks ja riigist hakati mõtlema, kui
kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga
Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist.
Hiljem, kui kaks poega olid surnud, ühendas ainsana ellu jäänud poeg Chlotar valdused jälle
ühtseks riigiks.