Vahepeal ei toimu reaktsioon lõpuni, vaid ainult teatud tasakaaluolekuni. Kui kahe reaktsiooniga juhtub nii, et nende kontsentratsioonide suhe on selline,et kiirused on samad, siis nimetatakse seda asja keemiliseks tasakaaluks. Kui reaktsiooni suund muutub vastupidiseks, siis tasakaalukonstant võrdub vastaselementide pöördarvuga. Koefitsendid on tasakaalikonstantivõrrandis vastavate molaarsete kontsentratsioonide astmeteks. Reaktsiooni tasakaalu on võimalik nihutada. Kehtib le Chatelieri printsiip. Termodünaamika I seadus- Isoleeritud süsteemi siseenergia on konstantne suurus ja ei saa muutuda süsteemis kulgevate protsesside tagajärjel. Termidünaamika II seadus- Igas spontaanses protsessis peab süsteemi ja ümbritseva keskkonna entroopia kasvama. Termodünaamika III seadus- Kui temperatuur läheneb absoluutsele nullile, läheneb süsteemi entroopia konstantile. 3
Konspektis toodud valemi alusel lnK = ΔG0/RT, siit –33x103/8,31x298 = 13,3 siit K = 6x105 , see suur positiivne väärtus näitab, et reaktsiooni tasakaal reagentide standardsete kontsentratsioonide (1M ) puhul on tublisti paremal, s.t. reaktsioon võib põhimõtteliselt kulgeda, konkreetne kiirus aga sõltub valitud katsetingimusist. Meenutame, gaasikonstandi R väärtus on 8,31 J/mol K (1.99 kal/K mol). 4) Ennustame Le Chatelieri printsiibi alusel kuidas muutub ammoniaagi tekke reaktsiooni tasakaal temperatuuri ja reaktantide kontsentratsiooni muutuste korral: rõhk suureneb – tasakaal nihkub paremale, temperatuur tõuseb – tasakaal läheb vasakule, ammoniaagi kontsentratsioon väheneb – tasakaal paremale. Seleta miks? Süsteem püüab mõjuva teguri eest “ära minna”. 5) Millised on esimest ja teist järku reaktsioonide kiiruskonstantide dimensioonid? 1.järk: k = v/c, mol/L s jagatud mol/L saame s –1; 2
annaabi.ee 
