, c, tDJ""d =O , *A * p(.)dl f o I x=-o .- , .- * :) ' lpoa f,r - Ceiect'* l- "rl' tr-t"t""e ;L. L'.roo,^-lq r^-: +,t- 0o*^cgta-,*- DV tar^1,,*r-b^,{ ^Dl"!"d 'A*' Ctr) u-[tc')a' C G) - t',*.1"^"1,* ::.,-^*c , a5tl-! x-i h;d.u^ir-r- s- {.-suJo]^l,:clt vr"-ni tl,r^ ";t^i- a,Ll- Ld?.c,'qe'i !^-edod - ,r ot^- v6 r'rro-l,.d^: t t b.i.!-'"i[,.- {al^o".d = t u ' o p(^)i1* cL(") fcc"rahr'rj"1'*?(,.)c(,
reversioon. Tekkinud mutante nimetatakse siis revertantideks. Reeglina toimub selle protsessi tulemusena esialgse fenotüübi taastumine. 1. Mutatsioonide teke. Seega põhjustavad mutatsioone nii aluspaari muutus DNA ahelas kui ka suuremad muutused deletsioonid, insertsioonid ja inversioonid. 1.1. Aluspaaride muutusest põhjustatud mutatsioonid. Aluspaaride muutusi saab klassifitseerida kui: transitsioonid puriin asendub puriiniga, pürimidiin pürimidiiniga (AG; CT) ATGC; CGTA transversioonid puriin asendub pürimidiiniga ja vastupidi; GCTA; CGAT Sellised vead võivad tekkida DNA replikatsioonil ning sageli DNA polümeraas mingil põhjusel neid ei kõrvalda. 2.2. Vale paardumine. N-aluste tautomeeria 1. N-aluste deamineerimine selle tulemusena vastav N-alus kaotab aminorühma. See võib toimuda spontaanselt: Tsütosiin muutub uratsiiliks 5-Metüültsütosiin muutub tümiiniks Mutageenide toimel: hüdroksüülamiinide toimel Tsütosiin muutub uratsiiliks