docstxt/13960326894275.txt
Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Ultraviolettkiirgus lõhub seal freoonid radikaalideks, mis lagundavad osooni. Samuti tekitavad kasvuhooneefekti. Freoonid (CFC) on gaasilised orgaanilised ühendid, mis sisaldavad süsinikku ja fluori, paljudel juhtudel ka muud halogeeni (enamasti kloori) ja vesinikku. Madala molekulmassiga ja alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust. Sel põhjustel kasutatakse freoone külmutusmasinates, sealhulgas ka kodustes külmikutes soojust neelava ainena
FREOONID Freoonid ehk klorofluorosüsinikud on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi (tavaliselt alkaani) vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Üks levinumaid freoone on diklorodifluorometaan (CCl2F2) (Wikipedia i.a). Kloroorgaanilised (CFC) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Gaas näis paljulubav - teda võis ohutult sisse hingata, ta ei põlenud, oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama (Parts i.a). Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti
praeguseks hetkeks on olukord tunduvalt paranenud, kuid osooniaugud esinevad siiski Olukord Eestis osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam Osoonikihi hõrendajad: Lämmastikuühendid CFC-d e. freoonid Klooriühendid Broomiühendid Osoonikihtikahandavate ainete osoonihävitav eluiga jääb 100-400 aasta vahele Lämmastikuühendid Ühendid N2O, NO ja NO2 lagundavad osooni. Enamus lämmastikuühendeid atmosfääris on pärit reaktiivlennukitest, kõrge temperatuuriga kütteallikatest ja sõidukitest. Lennuliikluse mõju osoonikihile Stratosfääri paiskub lennuki ja raketikütuse põlemisel hulgaliselt
stratosfääris 10-50 km kõrgusel maapinnast. Osooni leidub atmosfääris alates maapinnast ja ulatudes kuni 90 km kõrguseni. Kuid õhus on osooni äärmiselt vähe võrreldes stratosfääriga, kus on osooni 5-10 korda rohkem kui maapinnal. Tema hulk hakkab kiiresti kasvama tropopausis (umbes 10 km kõrgusel). 2. Osoonikihi hõrenemise põhjustajad ja tagajärjed Osoonikihi hõrenemise põhjustajateks on atmosfääri paisatud saasteained, peamiselt kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid ja lämmastikoksiidid. Samuti põhjustavad osoonikihi hõrenemist veel vanemad külmutusseadmed, aerosoolid, ehitusmaterjalide tööstused ja õhukonditsioneerid. Osoonikihi hõrenemise tagajärjel toimuvad muutused meie taimede keemilises koostises ja nende kasv pidurdub ning aeglustub fotosüntees. Osoonikihi hõrenemine kahjustab inimeste immuunsüsteemi ning ning võib põhjustada nahavähki ning silmahaigusi ja tekivad mutatsioonid.
Eriti traagiline oleks meretaseme tõus madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidele. Võimalik kliima soojenemise mõju ökosüsteemidele pole täpselt ette teada, aga kindlasti saab see tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid) tootmine on suhteliselt kergesti kontrollitav, siis CO2 emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on
Eriti traagiline oleks meretaseme tõus madalatele rannikualadele ja väikestele saareriikidele. Võimalik kliima soojenemise mõju ökosüsteemidele pole täpselt ette teada, aga kindlasti saab see tugevasti mõjutama enamust ökosüsteeme, ka inimtegevust (põllumajandust, metsandust). Juba praegu täheldatakse kõrbestumise kiirenemist, kus näiteks Sahara kõrbe pindala kasvab ning järjest uusi seni viljakaid maid Saharast lõunas jääb kõrbe alla. Kui mõnede kasvuhoonegaaside, nagu CFC-d (süsiniku, fluori ja kloori ühendid) tootmine on suhteliselt kergesti kontrollitav, siis CO2 emiteerimise piiramine on seotud suurte raskustega. Autode heitgaasidest tuleva süsinikuhulga vähendamine eeldaks autode osa vähendamist transpordis, kuid seda paraku ei soovita. Sellepärast on ka rahvusvahelised lepped CO2 piiramiseks väga visad tulema. Fossiilsete kütuste vähema kasutamise alaste kokkulepete vastu on näiteks mitmed suurriigid (nagu USA ja Hiina), aga ka naftamüügist
KUIDAS FREOONID OSALEVAD OSOONIKIHI KAHJUSTAMISES? CFC (freoonid) ühendid avastati 1928. aastal Thomas Midgley poolt General Motorsi laboratooriumis. Freoonid on madala molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro-kloroderivaadid. Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesinikuaatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid veelduvad kõrgendatud rõhu all kergesti ka toatemperatuuril, rõhu alanemisel algav keemisprotsess neelab aga palju soojust
kujuteldava ainult osoonist koosneva kihi paksust,kui kõik atmosfääris leiduvad osooni molekulid õnnestuks tuua merepinna tasandile nn normaaltingimustele. Keskmiselt üle maakera oleks selline kujuteldav osoonikiht umbes 3 mm paks. Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. Osoonikihti kahandavad ained on lenduvad ja väga püsivad, mis tähendab, et nad jõuavad stratosfääri, kus asub ka osoonikiht ja jäävad sinna olenevalt ainest väga pikaks ajaks. Näiteks CFC-12 püsib atmosfääris 102 aastat ja haloonid kuni 85 aastat. Igasugune osoonikihi kahjustamine toob
pidurdab nende kasvu. Hukutavalt mõjub osoonikihi hävimine ka mügarbakteritele ja merede pinnakihis elavatele planktonitele ning vähendab seega oluliselt vee ökosüsteemi bioproduktsiooni. Tänapäeval on arenenud riikides keskonna säästmiseks välja toodud erinevaid lahendusi, mis on leidnud ka rakendust. Näiteks on moodustatud osoonikihti kahandavate ainete kasutamise, tootmise ja kogumisega seotud asutused ja kord, millega seoses peavad riigid vähendama CFC-ühendite tootmist. Samuti vähendati CFC-ühendite kasutamist kosmeetika ja aerosooltoodetes ning ka külmutuskappides asendati freoonid butaani ja propaaniga. Ka transpordis vähendatakse kahjulike ainete paiskumist õhku ning vähendati lennukite arvu ja kõrgust. Selle kõige eest vstutab Montréali protokoll, mis loodi 1987. aastal ja on sisuliselt neljakümne riigi poolt Montréalis allakirjutatud kokkulepe, mis piirab kõikide freoonide kasutamist, et kaitsta osoonikihti
Osoonikiht toimib filtrina ning tõkestab kahjuliku UV-B kiirguse jõudmise maapinnale olulisel määral.9 7 http://www.envir.ee/et/osoon-ja-osoonikiht 8 http://staff.ttu.ee/~eessaar/osoon/osoon_sisu.html 9 http://www.klab.ee/o3/osoonikiht/ Osooni augud Osooni auk ei ole tegelikult auk kus osoon täielikult puudub, vaid pigem on sellel alal tunduvalt vähem osooni.10 Osoon osoonikihis on lõhutud kloori aatomite poolt klorofluorosüsinikust (CFC) molekulidest ja broomi aatomite poolt haloonides. CFC ja haloonid on inimeste toodetud ning neid kasutatakse paljudes erinevates toodetes, nagu külmutus vahendites, anestesioloogias, aerosoolides, tulekustutusvahendites ja materjalide nagu benoplasti valmistamises. Esialgu usuti, et need on täiesti ohutud ning tava temperatuurides need probleeme ei tekitanud, kuid kui need tekitasid probleeme atmosfääri ülemistes kihtides.
Selliste reaktsioonide haprat tasakaalu on inimene oma kontrollimatu saastamisega aga tunduvalt kõigutanud. 1.4.2 Klooriühendid M.Chanini(1993) andmeil on kloori üks looduslikke lähteaineid ookeanide klorometaan. Klooriühendeid satub ka atmosfääri ka vulkaanipursete ajal. Stratosfääri jõuab antropogeense päritoluga kloor põhiliselt klorofluorosüsinike (freoonide) koosseisus. "Freoonid (CCl2F2, CCl3F ja teised ), mida Euroopas lühendatult märgitakse CFC (chlorofluorocarbons) või FCKW (Fluorchlorkohlen Wasserstuffe) avastati 1930 aasta paiku. Thomas Midgley lõi siis General Motors'i laboratooriumis paljulubava gaasi, mida ta kohe avalikkusele demonstreeris. Ta hingas seda sisse ja suunas seda küünlaleegi kohale. Täiesti ohutu ja kahjutu . " (Veismann 1992, lk. 5). üldnimetust freoonid hakks kõigi klorofluorosüsinike kohta kasutama firma "Du Pont". "Freoonid
Katrin Aibast 12.B Osoonikiht O 2022 km kõrgusel umbes 3 mm paks ehk 300 DUd (Dobsoni ühikut) märtsisaprillis kõige paksem oktoobrisnovembris kõige õhem maailmas max 675 DUd Antarktika kohal 100 DUd 181 DU (20. dets 2007) Osoonikihti kahandavad ained kloori ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC) haloonid freoonid jt kemikaalid külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes Tagajärjed mittemelanoomne nahavähk silmakae immuunsüsteemi nõrgenemine, mistõttu hakkavad levima ka nakkushaigused toiduteravilja saagikuse langemine Kaitse 1985. a Viini konventsioon 1987. a Montreali protokoll kõigi keskkonnaalaste kokkulepete hulgast edukaim Eesti liitus 1996. aastal Aitäh!
. : , , () CFC ( ) HCFC () F () , . . « » « » , , . , , 4 (, ) . , . , ( ). . . . . , , . , . . : , ; ; . , , . -- , . -- . -- ,
Osooniaugud Osoonihõrenemisega kaasnev nähtus Vähenenud osooni kontsentratsioon 1985. Antarktika Arktika, Euroopa, Põhja-Ameerika Põhjused Poolustel loomulik nähtus lagunemine > tekkimine Freoonid (CFC) külmutusseadmed aerosoolipudelid kosmeetika elektroonikatööstus Heitgaasid Kütuste põlemine N-ühendid Vihmametsade põlemine Vulkaanipursked/merivesi Cl- ühendid atmosfäär Tagajärjed Ultraviolettkiirguse kahjulikkus organismidele Silmakahjustuste arvu suurenemine Nahavähk Nukleiinhapete hävimine Rakkude paljunemise pidurdumine Pärilikud haigused Taimeliikide saagikuse vähenemine Materjalide kahjustumine Lahendused
Säästva arengu põhimõte on *Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on *Sadestamine *Koagalatsioon Keskkonnaseire on *Organisatsiooni keskkonna taastamise arvestamine juhtimissüsteemide kaasamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? *Fosfor lämmastik/ osoonide hapestumine Mürgiresistentsus on *Ökosüsteemi vastupanivõime erinevatele looduslikele mõjufatrotitele Miks kahaneb osoonikiht *CFC ühendeid kasutatakse liiga palju Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega *Limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandust *Sõnnik. Ei kasutata keemilisi taimekaitse vahendeid Kuidas puhastada õhku *tsükloniga
Third level Fourth level Fifth level Osoonikihi lagunemine Neelab uv-kiirgust Osooniaugud-alad, kus O3 kontsentratsioon on langenud väga madalale (Antarktika, Austraalia). O3 hävitajad Hävitajad-flur- ja kloroorgaanilised ühendid (CFC, külmutusseadmetes). Montreali protokoll 1987 NASA materjalid Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasvuhooneefekt Õhkkond takistab Maalt lahkuvat pikalainelist kiirgust, mistõttu maapind säilitab suure osa soojusest. Normaalne nähtus, kuid liialt tugevnenud. Kasvuhoonegaasid
oli tavaelus inertne, ehk tundus lausa ideaalne külmkappide, aerosoolide ja vahtplastide täiteainena. Keemiafirmad hakkasid iga aastaga seda liiki gaase tootma ja turustama. Alles aastate pärast sai selgeks, et aastatega jõuavad freoonid stratosfääri ja lagunevad Päikese UV kiirguse toimel. Vabanev kloor suudab käituda katalüsaatorina ja lõhkuda üha uusi ja uusi osooni molekule. Üksainus kloori aatom suudab hävitada kuni 100 000 osoonimolekuli. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Tänapäeval reguleerib freoonide töönduslikku tootmist 1987. aastal sõlmitud Montréali protokoll, tehnikas asendatakse need sageli fluorosüsivesinikega, mis ei sisalda kloori ja seetõttu ei kahjusta ka osoonikihti.
muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Säästva arengu põhimõte on Keskkonnakahjustuste ennetamine ja vältimine Tööstusreovee puhastusmeetod on Sadestamine Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine · Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud kwskkonnamuutustega. Gaasiliste heitmete puhastusmeetod Graavitatsiooniga
. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid!), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Seega on CFC ühendid kerkinud esile just sel sajandil kuid juba praegu piiratakse nende kasutamist seoses nende keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.
isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
Koostöö põhisuunad on: · teaduslik uurimine ja seire; · seadusandlik, teaduslik ja tehniline koost; · informatsiooni vahetamine jne. Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärk nende kasutamisest loobumine. Protokollile alla kirjutanud riigid (majandusorganisatsioonid) kohustuvad lpetama protokolli lisades A, B ja C (II rhm) toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad vähem karmid piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile. 3.2. Õhukaitse alal on Eesti sõlminud ühe konkreetsete kohustustega kokkuleppe: · Eesti Vabariigi Valitsuse ja Soome Vabariigi Valitsuse vaheline õhukaitsealase koostöö 1993. a. leping sätestab põhieesmärgina õhusaasteainete levi vähendamise ja saasteainete kriitiliste koormuste
Haritava maa pindala suurendamisel tööstusmaades Suktsession? Ökosüsteemide pikkajaline muutumine, kus hõivatakse uut maapinda. Keskkonnaseire on Organisatsiooni keskonna saastatuse arvestamine juhtimissüsteemide koostamisel Millises valdkonnas on biosfääri planetaarsed piirid ületatud aastal 2015? Ookeanide hapestumine Mürgiresistentsus on Okosüsteemi vastupanuvõime erinevatele looduslikele mõjufaktoritele Miks kahaneb osooni kiht CFC Redutsentide poolt orgaaniliste ainete lagundamine on seotud teguritega limiteerivatega Mis iseloomustab mahepõllumajandus Kasutatakse komposti ja sõnnikut, ei kasutata keemilise taimekaitse vahendeid Maailma rahvaarv 7.79 miljardit Heterotroofid Kõik loomad, seened ja bakterid Autotroofid Taimed Tööstusmelanism Loomade a taimede pärilik kohastumine inimeste põhjustatud keskkonnamuutustega.
osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFCühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UVA
hapnikumolekulid, millest moodustus osoonikiht. Tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk osooniaugu Antarktika kohal. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid e freoonid. Freoonideks nimetatake madala molekulmassiga ehk väikese süsiniku aatomite arvuga fluoro- ja kloroalkaane. Enamasti on nendeks metaani või etaani fluoro- ja kloorühendid. Freoonid on väga püsivad, mittepõlevad, mittemürgised ning rõhu all toatemperaaturil kergesti veeldatavad gaasilised ained. Rõhu alanemisel hakkavad freoonid keema neelates seejuures rohkelt soojust. Sel omadusel hakati freoone (CCl2F2) rakendama külmikutes
Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud. Näiteks on osooniaugud Antarktika kohal loomulik nähtus, kuna seal on osooni lagunemine intensiivsem kui selle teke. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige aga atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoonid pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest. Osooni hõrenemist põhjustavad aga ka heitgaasid lennukitelt ja tehastest, kütuste ning vihmametsa põlemine. Sama efekt on ka lämmastiku- ja klooriühenditel, mis pärnivead vastavalt kas lämmastikväetistest või vulkaanidest ja mereveest.
reeglina ultraviolettkiirte, mitte freoonide toimel. Freoonid Freoonid on keemilised ühendid, milles üks või kõik orgaanilise ühendi vesiniku aatomid on asendunud kloori või fluori aatomitega. Freoonid on keemiliselt väga püsivad gaasilised ühendid, seetõttu võivad nad keskkonda sattudes jõuda kõrgematesse atmosfääri kihtidesse, kus nad päikesekiirguse toimel lagunevad ja reageerivad stratosfääris paiknevate osoonikihti moodustavate ühenditega. Osooniauke põhjustavad ained CFC- kloorfluorsüsinikud Halogeensüsivesinikud Cl(4)C-tetrakloorsüsinikud Trikloroetaanid UV-kiirguse mõjul need gaasid lagunevad ja vabastavad kloori aatomid, mis hävitavad osooni. Polaarsed stratosfääripilved Polaarsed stratosfääripilved on talvisel ajal polaaralal stratosfääris 15 25 km kõrgusel tekkivad pilved. Need pilved põhjustavad osooniauke, sest soodustavad keemilisi reaktsioone, mis vabastavad kloori, aga
• Imab hästi vett • Sissetõmbunud vesi eraldub kergesti • Roosakas värvus • Mürgine • Soojapidavus põhineb kinnises ruumis oleval liikumatul õhul Fenoplastid võivad olla: • Kuumuskindlad • Happekindlad • Elektrit mittejuhtivad materjalid Kasutusalad: • Soojendus- ja täitematerjal, mida kasutatakse ehitusel Vahtpolüetüleen • Suletud rakustruktuuriga • Füsioloogiliselt neutraalne • Ei sisalda osoonkihti kahjustavaid CFC- või HCFC- ühendeid. • On hea vee- ja aurutõke nö ujuva põranda all. • Niiskuskindel • Elastne • Kergekaaluline Lamineeritud vahtpolüetüleen • Oma pehmuse, hea soojapidavuse, heli summutavuse ja kulumiskindluse tõttu sobib mitmesuguste pindade polsterdamiseks ja pehmendamiseks. Nt: aeroobikamatid, põlvekaitsmed kui ka seinte soojustamiseks. Kasutatud kirjandus • http://www.keskkonnatehnika
fighter. Lombard is currently the middleweight champion of Cage Fighting Championship based in Australia and current middleweight champion for Bellator Fighting Championships. Hector headlined the first Cage Fighting Championship show on 28 July 2007, where he fought top Australian fighter Kyle Noke. The result was a controversial draw. On the 23rd of November 2007, Lombard defeated Jean-Francois Lenogue to be the CFC Middleweight Champion. He has since defended his title 4 times. Natalie Jane Imbruglia Natalie Jane Imbruglia (born February 4, 1975) is an Australian singer-songwriter, model and actress. In the early 1990s, Imbruglia was known to audiences as Beth Brennan Willis in the popular Australian soap Neighbours. Three years after leaving the program, Imbruglia launched a singing career with the international hit, "Torn". The subsequent debut album Left of the Middle (1997)
õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera keskmise temperatuuri tõusmine. Maakera temperatuuri mõõdetakse ookeani ja atmosfääri keskmise temperatuurina. Graafikud näitavad et maakera keskmine temperatuur on pidevas tõusus. Maa temperatuur hakkas hüppeliselt tõusma aastal 1980. pinnase saastumine;
keskmine õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi. Kuigi see on vaid 5% atmosfääri ja biosfääri
O3 takistab UV-kiirguse hulga jõudmist maapinnale Temperatuur tõuseb kiiresti 3. Mesosfäär ulatub kuni 85 km kõrgusele Temperatuur langeb järsult Lisaks Ionosfäär 4. Termosfäär 5. Eksosfäär Iga sfääri vahele jääb kuni 2km paksuse vööna -paus. Osooniaugud Tekitajateks: NH4, metüülbromiid, kloroflorosüsivesinikud, N2O, haloon, CFC Ohud – nahapõletused, vähk, kortsud, hallkae; globaalne soojenemine Päikesekiirguse spekter Nähtav kiirgus (56%) – valgus UV-kiirgus (8%) Infrapunakiirgus (36%) – soojus Õhk soojeneb päikesekiirguse neeldumisest aluspinnale Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21
kihti. Osooniauk tähistab olukorda , kus atmosfääris on osooni tavalisest oluliselt vähem. See häving leiab aset vaid mõnekilomeetrise paksusega kihis, just selles, milles paiknevad polaar-stratosfääri pilved. Ökoloogilised globaalprobleemid on kasvuhooneefekt ,osooniaugud ja happevihmad. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. Kasvuhoonegaasid on rohkem kui kahest sama elemendi aatomist või erinevate elementide aatomeist koosnevad atmosfääris esinevad gaasilised molekud. Kasvuhoonegaasid tekitavad kasvuhooneefekti. Kyto protokoll on rahvusvaheline leping, millega ca. kolmandik maailma riikidest nõustub vähendama või hoidma kasvuhoonegaaside õhkupaiskamist 1990 aasta tasemel. See on üks esimestest sammudest võitluses
merepind tõusnud umbes 15 cm ning globaalse soojenemise tagajärjel tõuseb aastaks 2030 veelgi 18 cm. Tulemuseks on üleujutatud alad saartel ning rannikualadel. Osoonikihi kahanemine · Osoon on väga tugevalt oksüdeeriv ja kiirestilagunev aine . Osoonikiht ehk osonosfäär ümbritseb Maad 10-50 km kõrgusel. · Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Bioloogilise mitmekesisuse vähenemine · Mõiste bioloogiline mitmekesisus (ka biodiversiteet) viitab eluslooduses toimuvatele erinevatele muutustele.
· Ökoloogiline defitsiit ületarbimise, keskkonnaruumi ületamise määr pindalaühikuis. Mida suurem on puudujääk (negatiivne ö.d. väärtus), seda jätkusuutmatum on riik. · inimkonna ökoloogiline jalajälg (I) = tarbijate arv (T)x keskmine kogus tooteid ja teenuseid keskmise tarbija kohta (K) x ressursitagavarade intensiivsus ja kasutamine (R) (ühik on ha/inimese kohta) · Osoonikihti lõhuvad Kloori..(CFC, broom, haloonid) · Probleemi lahendamine:Vee säästmine Vee kokkuhoid ja korduvkasutamine Abinõud vee reostuse vähendamiseks Tammide ja veehoidlate ehitamine võimaldab vett varuda kuivaperioodideks ja arvatakse, et väheneb ka üleujutusoht alamjooksul. Veehoidlate abiga toodetakse 20% maailma elektrist. · Keskkonnaauditeerimine eesmärgiks on perioodiliselt hinnata toimunud või toimuva tegevuse vastavust õigusaktide nõuetele, keskkonnapoliitikas,
Ökoloogilised globaalprobleemid Mario Kallaste 12R Keila Kool Osoonikihi vähenemine Osoonist moodustuv kiht, kaitseb Maad Päikeselt tuleva kahjuliku ultraviolett-kiirguse eest. Osooniauk Antarktika kohal avastati 1970. aastate alguses. 1986.aastal avastati osoonikihi hõrenemine ka põhjapoolkeral Arktikas. Osoonikihi vähenemine Inimtegevuse tagajärjel on atmosfääri sattunud ja stratosfääri jõudnud väga pikaealisi osooni hävitavaid aineid, eelkõige dilämmastikoksiid ja CFC-ühendid (halogeensüsivesinikud). Selle tõttu on osooni tekke ja hävingu tasakaal häiritud ning osoonikihti tekivad augud. Lõunapolusel on registreeritud maapinnale jõudva ultraviolettkiirguse tugevnemist kevadtalvisel osoonikao perioodil. Osoonikihi vähenemine Eestis Osoonikihi paksuse mõõtmise ajalugu pole Eestis kuigi pikk, kuid siiani on tulemused jäänud normi piiresse. Eestis mõjutab olukorda kõige rohkem Narva elektrijaam. Kasvuhooneefekt
kergelt reageerivatest kivimitest) Abinõud: Tööstuses korstnatele filtrid Vähendada fossiilsete kütuste kasutamist Transpordi ökonoomsuse tõstmine Osoonikihi hõrenemine O3 moodustab atmosfääri kaitsva osoonkihi, mille põhiline osa 90% asub stratosfääris. Osoonikiht takistab lühilainelise ultraviolettkiirguse jõudmist maapinnale Hõrenemise põhjused: Õhku satuvad osooni lagundavad ained: Freoonid ehk Cfc ühendid ehk klorofluorosüsivesikud Lämmastikoksiidid Tagajärjed: Fotosünteesi aeglustumine, muutused taimede keemilises koostises ja kasvu pidurdumine Kahjustab inimeste imuunsüsteemi Mutatsioonide teke Abinõud: Freoonide tootmise ja kasutamise vähendamine Lämmastikväetiste kasutamise vähendamine ja ajastamine Prügikäitlemise tähtsus Globaalne soojenemine Kasvuhooneefektiks nimetatakse maapinnalähedase õhukihi soojenemist, mis on
sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.(E-õpe, 2012) Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides. (E-õpe, 2012) Iga ultraviolettkiirguse maapinnale jõudev lisahulk kahjustab kõike elavat. On avastatud, et nii UV-
õhutemperatuur mitte +15 °C vaid -18°C Nn. kasvuhooneefekt atmosfäär laseb läbi lühilainelist päikesekiirgust, kuid neelab planeedi pinnalt kiirgavat pikalainelist kiirgust (nn. kasvuhoonegaasid töötavad nagu kasvuhoone klaas lasevad läbi Päikeselt tuleva kiirguse, kuid takistavad soojuse tagasipeegeldumist). Tähtsamad kasvuhoonegaasid on: veeaur (H2O), süsinikdioksiid (CO2), metaan (CH4), dilämmastikoksiid (N2O), CFC-ühendid (freoon, broom, kloor) ja troposfääri osoon. Süsinikdioksiidi peamiseks allikaks (87%) on energiatööstus, mis kasutab fossiilseid kütuseid: sütt, naftat, maagaasi. Taimkate ja ookean aga omakorda seovad CO2-te. Samas u. 11%süsinikdioksiidi globaalsest saastest pärineb hävitatud metsadest. Inimkonna tegevuse tagajärjel kandub atmosfääri 6-10 gigatonni süsihappegaasi
milj. aastat tagasi hapniku tootvate bakterite, fotosünteesi, päikese (ultraviolett) ja kosmilise (lühilainelise) kiirguse toimel. Suurim osoonisisaldus on 20-26 km kõrgusel. Osoonikihi tähtsus seisneb selles, et ta neelab Päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolettkiirgust ja infrapunast kiirgus, olles seega kasvuhoonegaas. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Praegu piiratakse CFC-ühendite kasutamist seoses keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides.“ (http://www.e- ope.ee/_download/euni_repository/file/248/Keskkonnaprobleemid.zip/osooniaugud.html) 3
vabastades niimoodi täiendava hulga lämmastikku. Inimtegevuse käigus eraldub lämmastikdioksiid kütteainete põlemisel kõrgel temperatuuril (üle 3000 kraadi) transpordivahendite mootorites, katlamajades, paljudes tööstuslikes protsessides. Umbes 10% antropogeensest lämmastikdioksiidist tuleb keemiatööstusest kus ei tarvitse olla kõrged temperatuurid. Osoonikihti on hakanud aga kahjustama ka inimtegevusest pärinevad süsiniku, fluori ja kloori ühendid (nn. CFC-d). Need (nagu paljud teisedki osoonikihti kahjustavad ühendid) pärinevad peamiselt külmutusseadmetest, aerosoolipudelitest, kosmeetikast, elektroonikatööstusest; haloonid ka tulekustutitest jne.. Osooni kahanemist põhjustab ka vulkaanipurske järgne aerosoolitulv. M.Chanini(1993) andmeil on esitatud teooria , et vulkaanipursete tulemusena atmosfääris moodustunud väävelhappe piisad kiirendavad keemilisi
· Tuule kiirus 3-11m/s · Liikumissuund suvaline Tuulispask · Keeris maismaal · Läbimõõt mõni meeter · Liikumissuund suvaline Äike 1. Sädelahendus pilvede ja maa vahel · Õhumassisisesed tekivad õhumassi sees konvektsioonivoolude tagajärjel. Peamiselt mägedes. · Frontaalsed esinevad koos frondiga, tugevamad, igal aastaajal. Osoonikihi hõrenemine Miks tekivad osooniaugud? · Polaaraladel *CFC ühendid (juukselakid jne) *halooniühendid (külmutusseadmed) *tulekustutid osoonikihi lagunemine Millised on ohud? *väärarengud loomadel ja taimedel *nahavähk inimestel Kasvuhoone efekt · Mõjutab kliimat · Kasvuhooneefekti põhjustavad enamjaolt heitgaasid · Tekib nähtamatu gaaside kiht Kasvuhoonegaasid: · Veeaur · Metaan · Süsinikdioksiid · Lämmastikoksiid · Osoon · Freoonid NEED KÕIK ON LOODUSLIKUD GAASID!!
. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat. Inimese tervisesse puutuvalt seostatakse osooniprobleeme üha sageneva nahavähiga, kuid osoonikadu võib ohustada ka silmi. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest olulisimat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid!), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm. Seega on CFC ühendid kerkinud esile just sel sajandil kuid juba praegu piiratakse nende kasutamist seoses nende keskkonnaohtlikkusega pea kõikides arenenud riikides
Õhku heidetud sasteained mõjuvad inimese tervisele, kahjustavad taimi ning muudavad elukeskkonda tervikuna. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Atmosfääri heidetud saasteained (gaasilised, tahked) tekitavad sudu, happevihmu, osoonkihi kahanemist ja kasvuhooneefekti. Näiteks süsinikdioksiidi ja metaani suurenemine atmosfääris tugevdab ajapikku globaalset kasvuhoonenähtust; halogeensüsivesinikud ehk CFC-ühendid (freoonid, haloonid) põhjustavad osoonikihi Joonis 1.1 Tehased saastavad õhku. kahanemist, vääveldioksiid ja lämmastikdioksiid muutuvad üsna kiiresti teisteks ühenditeks või eralduvad atmosfäärist sadenedes taimedele, mullale ning veele ja põhjustavad hapestumist. Lenduvad orgaanilised ühendid pääsevad õhku lahustamatul kujul värvidest, nafta toomisel, transpordist ning tööstusest. Õhuniiskusega ühinedes moodustavad väävli- ja lämmastikuühendid happeid, mis
amiini, estri ja amiidi struktuurivalem nimetuse järgi. - 26. Kirjeldage peamisi seaduspärasusi süsivesinike halogeenderivaatide füüsikalistes omadustes. Vastavate alkaanidega võrreldes on nad värvitud, omapärase lõhnaga, mürgised, narkootilise toimega, veest tihedamad, hüdrofoobsed, keemis temp kõrgem, vähem tuleohtlikud, paremad lahustid (rohkem polaarsed), reaktiivsemad, osoonilõhkuvus (CFC) suureneb sõltuvast sideme fotokeemilisest omadusest. Toatemp valdavalt vedelikud või tahked ained (madalamad gaasid), 27. Süsivesinike halogeenderivaatide keemilised omadused. Ennustage nukleofiilse asendusreaktsiooni saadusi. Selgitage nukleofiilse asendusreaktsiooni mehhanismi. Nad on laialt kasutatavad, samas paljud neist on väga mürgised (mitmed pestitsiidid) ja/või keskkonnaohtlikud (CFC). Süsivesinike halogeenderivaadid on vähepolaarsed: ei lahutu vees, küll aga rasvades
See seletab temperatuuri tõusu stratosfääri ning mesosfääri piiril kõrgustel ca 50 km. UV-B-kiirgus põhjustab nahavähki. 1970-ndate aastate algul hakkasid teadlased muret tundma osoonikihi saatuse üle. Nad avastasid, et sellised osakesed nagu Cl, Br, NO, jt reageerivad osooniga ning lagundavad seda. 1985.a. teatati ajakirjanduses, et Antarktika kohal on avastatud USA territooriumi suurune osooniauk. Osoonikihi hõrenemise süüdlasteks on klorofluorosüsinikud (CFC) ehk nn freoonid. Need on väga stabiilsed ning seega säilivad atmosfääris aastate jooksul. CFC-d dissotsieeruvad fotokeemiliselt :
tekitama ja seda just kodusel jäätmepõletusel. Kui patareid lõpetavad oma tee prügilates, võivad metallid sattuda prügilanõrgvette Üle 90% elektri- ja elektroonikaseadmete jäätmetest ladestatakse praegu prügilatesse, põletatakse või taaskasutatakse ilma igasuguse eeltöötluseta, mis tähendab, et saasteained võivad sattuda keskkonda ning saastada õhku, vett ja pinnast. Raskmetallid (elavhõbe, plii, kaadmium ja kroom) ja halogeenitud ained (CFC, PCB, PVCühendid ja broomitud leegiaeglustid) mitmed neist võivad olla mürgised ja vabanemise korral ohustada inimeste tervist. Näiteks plii võib kahjustada närvisüsteemi ja ebasoodsalt mõjutada kardiovaskulaarsüsteemi ja neerusid. Kaadmium mõjutab samuti neerude tööd ja võib põhjustada ajukahjustust. Kuidas jäätmetega toime tulla? Sordi jäätmeid juba tekke kohal ning kasuta jäätmete taaskasutussüsteeme (jäätmejaamad, jäätmekogumispunktid)
220 nm) toimel. Vabaneb kloor, mis on ülimalt efektiivne osooni lagundaja. CFCl3 + h = CFCl2 + Cl Cl + O3 = ClO + O2 ClO + O = Cl + O2 Analoogselt klooriga toimib broom, mille katalüütiline toime on kloori omast tugevamgi. Kuna seda leidub atmosfääris oluliselt vähem, kantakse broomi arvele 10 -20 % katalüütilisest lagunemisest. Freoonid ja haloonid Freoonid-1 ehk klorofluorosüsivesinikud (CFC) -- ei lahustu vees, ei ole mürgised ega põle, on kergesti veeldatavad ja tavaelus inertsed (ei reageeri ühegi ainega). Avastati 1930. aastatel. Neid kasutati külmutusagendina külmutus- ja kliimaseadmetes, lahustina elektroonikatööstuses, vahtplasti, värvi ja laki tootmisel, tulekustutusvahendites ning parfümeeria- ja ravimitööstuses. Atmosfääri sattunud freoonid jäävad sinna ringlema 10200 aastaks. Freoonid-2 ehk osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinikud (HCFC)
koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R-134a. See on asendanud varem kasutatud, loodusele eriti ohtliku ja praeguseks keelatud külmutusaine R-12. (R-134a võeti mõnedel automarkidel kasutusele juba 90. aastate alguses, aastast 1996 aga on see kasutusel juba kõikide autode kliimaseadmetes.) Külmutusainete keemistemperatuur avatud anumas on u (-- 25...--30) o C. 2.26 Keskkonnamõjud Koostiselt võib külmutusained jagada nn CFC- ja HFC-gaasideks. CFC-ga (kloor, fluor ja süsinik) tähistatakse klorofluoroalkaane e freoone (üks neist oli ka R-12), mis võeti kasutusele 1930. aastatel. Külmutusseadmetes töötasid freoonid suurepäraselt, kuid kahjuks olid nad väga ohtlikud loodusele (hoolimata oma suurest keemilisest püsivusest eraldavad nad osoonikihti lagundavat atomaarset kloori). HFC-gaasid, fluorosüsivesinikud, nagu R-134a, ei sisalda kloori üldse ja on loodusele palju ohutumad. Külmutusainete kasutamine on
koostist. Tänapäeval kasutatakse üldiselt külmutusainet R-134a. See on asendanud varem kasutatud, loodusele eriti ohtliku ja praeguseks keelatud külmutusaine R-12. (R-134a võeti mõnedel automarkidel kasutusele juba 90. aastate alguses, aastast 1996 aga on see kasutusel juba kõikide autode kliimaseadmetes.) Külmutusainete keemistemperatuur avatud anumas on u (-- 25...--30) o C. 2.26 Keskkonnamõjud Koostiselt võib külmutusained jagada nn CFC- ja HFC-gaasideks. CFC-ga (kloor, fluor ja süsinik) tähistatakse klorofluoroalkaane e freoone (üks neist oli ka R-12), mis võeti kasutusele 1930. aastatel. Külmutusseadmetes töötasid freoonid suurepäraselt, kuid kahjuks olid nad väga ohtlikud loodusele (hoolimata oma suurest keemilisest püsivusest eraldavad nad osoonikihti lagundavat atomaarset kloori). HFC-gaasid, fluorosüsivesinikud, nagu R-134a, ei sisalda kloori üldse ja on loodusele palju ohutumad. Külmutusainete kasutamine on
annaabi.ee 
