Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost Tuntud on ka kullast soolatoos Prantsuse kuningale Francois'ile ,,Perseus" Kullast soolatoos kuningas Francois'ile Parmigianino Itaalia maalikunstnik ja graafik ,,Pikakaelaline Madonna" - valmis 1531 ja on üks tema võtmetöödest, mis
lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas. Merejumalat on kujutatud ka väikeformaadis. Kõige tuntumaks on Benvuto Cellini poolt Prantsusmaa kuninga Francois I jaoks valmistatud soola-ja pipratoos (vt joonis 1). Joonis 1. Soola-ja pipratoos (Cellini) (http://www.riverflash.it/wordpress/wp- content/uploads/2013/07/CELLINI-Benvenuto-Saliere-de-Francois-Ier.jpg) Kunstnik P.P Rubens on loonud Poseidonit kujutava maali (vt joonis 2). Joonis 2. Quos Ego (Rubens,1663) (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Peter_Paul_Rubens_-
Hector Berlioz 1803-1869 Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse. Oma eluajal oli ta rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Lapsepõlv Berlioz on pärit väiksest provintsi linnast Gote SaintAndrest. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik, armastas kirjandust. Õppis varakult erinevaid instrumente. 14aastaselt komponeeris oma esimese teose. 18aastaselt läks Pariisi, et õppida isa soovil arstiks, kuid ta jättis õpingud pooleli. Konflikt vanematega, jäi ilma materiaalsest toetusest Tekkis aineline puudus ja võlad. 1826. aastal astus Pariisi konservatooriumi. Isiklik elu 1833. aastal abiellus Harriet Smith...
Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga vaimustuses, mida rohkem Rastignaci Gorioti tütrega koos nähakse, seda rohkem hakatakse temast lugu pidama. Rastignaci kujutatakse inimesena , kelles on nii head , kui ka halba, mis on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Väga suur rõhk on isaarmastusel. Autor kasutab Rastignaci selleks, et näidata kuidas lihtinimene täie tahtejõuga püüdleb helgema ja parema positsiooni poole
Hector Berlioz(1803-1869)14aastaselt komponeeris oma esimese teose,1826 astus Pariisi konservatooriumi,suur ooperihuviline,1830 valmis esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestr...
Hector Berlioz (1803- 1869) Sisukord : 1.Hectori Berliozi elulugu 2. Tahtsamad teosed 3.Helilooming 4.1.Lõppsõna 4.2 Hectori Berliozi portree 5.Kasutatud informatsioon Louis Hector Berlioz (11. detsember 1803 8. märts 1869) oli prantsuse romantiline helilooja. Tihti on teda nimetatud ka suurimaks prantsuse heliloojaks üldse, ent samal ajal ei mõisteta suurt osa tema loomingust tänapäevani. Kindlasti oli Berlioz oma eluajal aga rohkem hinnatud väljaspool oma kodumaad, põhjuseks küllaltki teravad suhted Pariisi konservatooriumiga. Ta oli üks nendest paljudest heliloojatest, kellele muusikuamet tõi kaasa tõsise tüli oma vanematega. Kas Sulle meeldiks, kui vanemad keelaksid Sul kodus klaveri harjutamise? Berliozi vanemad üritasid seda, sest nende pojast pidi saama arst. Pariisi Ülikooli õppima asudes sattus ta aga ühtlasi ka Pariisi kontserdielu keskele ja sellega oli asi otsustatud... Relv käes võttis ta 1830. aastal osa revolutsi...
iseloomult võeti omaks fantaasia ja ebamaisus kunstis Mis iseloomustab maneristlikku maali? Ruumikujutuse ähmastamine nn. mürgiste värvitoonide eelistamine Tegelased olid tihti paigutatud pildile võrdhaarse kolmnurga kujuliselt Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult Manersim skulptuuris&arhitektuuris Skulptuurkunst: taotleti virtuooslikkust kuulus skulptor oli Cellini, kes kirjutas kunstis traktaate Arhitektuur: liialdamine kaunistustega pikad anfilaadid ehk tubaderead kohakuti ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõikide tubade
Louis Hector Berlioz (1803 1869) Mari Press Kar in Kar ro 11c Kes ta oli? prantsuse romantiline helilooja silmapaistev kriitik Lapsepõlv Pärit väiksest provintsilinnast GOTE SAINT-ANDRE'st Isa oli elukutselt arst, armastas kirjandust Õppis varakult erinevaid instrumente Aastal 1821 sõitis Berlioz Pariisi, et õppida isa soovil arstiks Berlioz jättis meditsiini õpingud konflikt vanematega, materiaalsest toetusest ilmajäämine, aineline puudus, võlad 1826.a läks üle konservatooriumi Pereelu 1833.a. abiellus ta H. Smithsoniga Pärast kuus aastat kestnud suhtelist rahulolu järgnesid pidevad lahkhelid Naine jääb haigeks, halvatuks ja sureb 1854.a Abiellub taas, naine sureb Ainus poeg hukkub merel Uudse helikeele tõttu ei olnud Berlioz oma kodumaal eriti hinnatud ei helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Ko...
Lähte Ühisgümnaasium Hector Berlioz Referaat Lähte 2011 Louis Hector Berlioz'i elulugu Louis Hector Berlioz, rohkem tuntud nime all Hector Berlioz sündis 1803.aastal väikelinna La-Cote-Saint- Andre´s Grenoble´i lähedal arsti perekonda. Tema isa oli elukutselt arst, kuid armastas väga ka kirjandust, selletõttu käskis ta Hectoril pähe õppida palju salme Antiik-Rooma poeetidelt Vergilius'elt ja Horatius'elt. Hector õppis varakult mängima flööti, kitarri ja trummi, kirjutas muusikat segaansamblitele. Kuid muusikukarjääri vastu oli tema isa. Ta isa tegi kõik, et Hectorist ei saaks muusikut, et temast saaks kindlapeale arst, nagu ta isegi. Isa keelas Hectoril Joonis 1. Louis Hector Berlioz mängida isegi klaverit kui hädavajalikku ja kunstnikukutsele meelitavat pilli. Aastal 1821 sõitis Hector Pariisi, et õppida seal isa ...
• Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris • Ehitiste üksikosade lõtv seostamine • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaadid - tubaderead kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõiki tubade)
Ülevaade romantismiajastu heliloojatest Jrk Helilooja Pärit- Loomingu Muu Soololaulud Klaveri- Sümfooni- Ooperid, nr olu- iseloomustus tegevus teosed line vokaal-sümf. maa peale heli- muusika teosed loomingu 1. F.Schubert Austria * Traagilise Tähtsaim zanr. 22 klaveri- 10 19 ooperit ja üksinduse, elu ja 700 laulu. sonaati sümfooniat. laulu- surma heitluste, *,,Metshaldjas" 3 neist jäid mängu lüüriliste pihtimuste lõpetamata. ...
Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus Madalmaade kunst. 15. sajand ❖ Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks eesmärgiks. ❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid ❖ JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar, “Kantsler Rolini madonna” ❖ HIERONYMUS BOSCH - “Eedeni aed” - kolmeosaline, “Kadunud poeg”, ja igast imelik stuff
tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat • Ooperid: Benvenuto Cellini, Troojalased, Beatrice ja Benedict Mõisted • Kadents - improvisastiooniline soololõik • Sümfooniline poeem - programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane (Liszti ‘’Hamlet’’ v ‘’Prometheus’’) või mõni muu kirjanduslik süzee. • Monotemaatika - heliteose tuginemine ühele teemale ja selle töötlusele • Prelüüd - vabasvormis heliteos
Louis Hector Berloiz Louis Hector Berloiz sündis 11. detsembril 1803. aastal ühes väikeses provintsilinnas Gote Saint- Andre's. Beloizi isa töötas arstina ning oli ka suur kirjanduse austaja. Hectori isa oli pojaga karm ning sundis teda iga päev Aniitk-Rooma poeetide Horatiuse ja Vergiliuse salme. Isa andis endast kõik, et Hectorist ei saaks muusikut. Ta keelas isegi pojal klaverimängu. Poisist pidi isa arvates saama arst. Aastal 1821 alustas õpinguid Beroiz Pariisis, et ...
Ooperi sünnimaa on Itaalia. Ooperi teksti aluseks on tavaliselt juba valmiskirjutatud kirjandusteos. Libretist kirjutab sellest ooperi tekstiraamatu e libreto. Helilooja loob ooperi muusika ja kirjutab partituuri. Helilooja tavaliselt valib libretisti, kuid näiteks Wagner kirjutas paljude oma ooperite libretod ise. Ooperiteatris asub ooperit lavastama lavastaja. Ooper algab instrumentaalse avamänguga. Ooperi tegevus on jaotatud samuti nagu draamaeetendustes vaatusteks, stseenideks ja piltideks. Ooperit esitavad professionaalsed lauljad. See tähendab, et need lauljad on väljaõppinud. Naislauljate hääleliigid on: (5) Naishääled alates kõrgeimast: koloratuursopran, sopran, mezzosopran, alt, kontraalt. Meeslauljate hääleliigid on: (4) Meeshääled alates kõrgeimast: kontratenor (barokiajastul kastraat), tenor, bariton, bass. Primadonna on ooperi nais peaosaline. Ooperilaulu, kus peategelane väljendab oma mõtteid ja tundeid, nimetatakse aari...
Ferenc Lizst(1811-1886) oli 19 saj. väljapaistvam pianist,andekas helilooja,pedagoog ja muusikapublitsist.Tema pianisti võimed avaldusid väga varakult. 9-aastaselt esines ta suure publiku ees ja grupp Ungariaadlike oli nõus toetama tema õpinguid Viinis. Üheks oluliseks punktiks tema loomingulisel kujunemisel oli kohtumine viiulivirtuoosi Paganiniga. Liszt tahtis saavutada sama klaveril, mis Paganini viiulil.Ta muutis oma esinemised täielikuks showks.Oma talendi tõestamiseks kirj ta hulga klaveriteoseid. Tema käe ulatus oli 2 oktavit.37-aastaselt loobus oma pianisti karjäärist, asus tööle Weimari õukonna muusika juhina. 54 a asus elama Rooma. Kus temast sai Rooma-katoliku kiriku abt-elas kloostris 8 a, sel ajal midagi ei kirj.Looming Lizsti looming oli programmilise muusika pooldaja. Ta oli uuendaja harmoonias,kasutas julgeid dissonantse- need hakkasid hajutama tonaalsuse tunnuseid. Lõi uue klaverimängustiili.Pani klaveri kõlama nagu ork...
Johannes Brahms Mõjutused: Beethoven, Mendelssohn, Schumann Ta oli programmilise muusika eitaja., sest programmidel puudus idee ja kunstiline väljendusjõud. Tema helikeelt avardavad romantismi meloodilised, harmoonilised ja rütmilised vahendid. Orkestratsioonis kasutab tumedaid toone, keerulist rütmikat ning muusika on lihtsalt ilus; puudub programm. Muusikas on ühte sulanud intellekt ja emotsioonid huvitav ja kaunis. Et mõista Brahmsi teoseid on tähtis teada, kellele see on pühendatud lähedastele sõpradele (Billroth), Ungari tantsud muusikakriitik Hanslickile (keda autor väga kõrgelt ei hinnanud). Suurde muusikasse jõudis ta klaveri ja kammermuusika kaudu. Teda huvitas rahvalaul, tema muusikas on palju polüfoonsust /horisontaalsust. Teosed: 4 sümfooniat ; Uuendus sümfooniates on see, et viis kulminatsiooni lõppu(finaali). Kaotati ära ka · 1876. dmoll sümfoonia 3. osa (menuettskertsoval...
Hector Berlioz(1803-1869) on üks tähtsamaid Prantsuse heliloojaid. Tema isa oli arst ja väga lugupeetud linnakodanik. Berlioz õppis selgeks kitarri-ja flöödimängu ning 14.a komponeeris oma esimese teose. Juba noorpõlves erutas teda romantiline kirjandus, millest saadud impulsse püüdis ta muusikas edasi anda. Isa soovil läks ta Pariisi meditsiini õppima, kuid külastas teatrit sagedamini kui ülikooli. 1826.a astuski Berlioz Pariisi konservatooriumi. Ta oli suur ooperihuviline ning vaimustus Glucki ja Spontini loomingust. Ülikoolipäevil teenis ta elatist ooperikooris lauldes ja kitarritunde andes. Tema vaimustunud poolehoid kuulus Weberile ja Beethovenile, absoluutselt ei meeldinud talle Itaalia muusika. Süvenes huvi ka kirjanduse vastu, eriti inspireerisid teda Goethe, T. Moore, Byron, Scott, Hoffmann, Hugo. 1830.a valmis heliloojal esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia", mille inspireeris fanaatiline armastus Inglise näitleja H.Smith...
Narva Eesti Gümnaasium Referaat Manerism Katti Tsirkova 12.klass Narva, 2011 Manerism Mis on manerism ? Itaalia kunsti tabas langus ning 16. sajandil, mil ei jälgitud enam loodust, vaid püüti jäljendada tuntud meistrite laadi ja nende kombeid tekkis eraldi kunstivool, mis eraldus renessanssist. Tekkis manerism (tuntud kunstnike maneeride jäljendamine). Kuigi on väidetud, et peamiselt imiteerisid hilisrenessansiaja kunstnikud Michelangelot, on manerism siiski mitmekesisem kui ainult autoriteetide matkimine. Maneristlikud pildid mõjuvad kuidagi rahutult, inimesed on neil tihtipeale pikaksvenitatud ning värvid magusad. Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunneteülevoolavat kujutamist. Millised kunstnikud iseloomustavad manerismi? Manerismiaja k...
Kunstiajaloo kontrolltöö(2) 1. Mille poolest erines renessanslik maalikunst Madalmaades Itaalia maalikunstile? Itaalilikku elurõõmsat, toretsevat ja elegantset joont pole Madalmaades. Itaalia kunstnikud täitsid ilmalike ja vaimulike vürstide tellimusi, Madalmaade kunst oli aga algusest peale rohkem linnakodanike teenistuses.Madalmaade kunstnikud olid nähtava maailma kujutajatena tihti isegi kiiremad uuendajad kui itaallased. Madalmaades esiplaanil olid inimeste võrdsuse ja õiguse ideed.Inimest ei peetud maailma keskpunktiks ja kõigi asjade mõõdupuuks sel määral nagu Itaalias. 2. Kes olid Madalmaades renessansliku koolkonna loojad ja nende looming? Jan van Eyck ja Hubert van Eyck olid koolkonna rajajd. Nende mõlema suurtöö on GENTI altar. Traditsioonilised piiblistseenid on siin peenmaalitehnika abil muudetud käegakatsutavalt reaalseks ja elavaks. Nende värvide kalliskivitaolist sära ja nagu sisemist hõõguvust on peetud järelaimamatuks....
Üks tuntumaid Medusa kujutusi on kindlasti Caravaggiol. Tema Medusa kilbil on väga mehelik ja tugev ning silmadest kiirgab erilist jõudu, mille põhjuseks on ilmselt Caravaggio kontrastne stiil. Huvitava fakti kuulsin ka Uffizi galeriis jalutades, kui sattusin ühe ekskursioonigrupi lähedusse ja üks giid rääkis, et Caravaggio, nagu paljud teised kunstnikud, olevat maalinud Medusasse iseenda näo. Teine Medusa on esindatud Benvenuto Cellini skulptuuris Perseus (1545), kus ta pole küll võtmetegelane, kuid omab olulist sümboolset tähendust oma ajaloolises kontekstis. Perseus, kes on just Medusa tapnud ja hoiab võidukalt ta pead, on üks kaunimaid Itaalia pronksskulptuure. Minu meelest kauneim ka Firenzes. Piazza della Signoriale minnes paistab ta loomulikult ka kohe silma. See, paljudest Cosimo I-le pühendatud skulptuuridest, on üks võimusümboleid, tuletamaks linnaelanikele meelde Medicite perekonna võitu kõikvõimalike
Romantism 1. F.Schubert- Romantilise kammerlaulu tänapäevani enim esitatav suurkuju; kirjutas kõrvuti sümfoonilise ja kammerloominguga üle 600 laulu. Seal hulgas on lühikesi lugusid, mis oma vormi ja väljenduse lihtsuselt meenutavad 18.sajandi koduses musitseerimises levinud repertuaari ja dramaatilisi stseene (Johann Wolfgang Goethe sõnadele loodud ,,Metshaldjas'') Schuberti elusaatus oli heitlik, vireles pidevalt puuduses, tal oli õnnetu armastus ja haigused. Inimese emotsionaalseid läbielamisi ja kannatusi suutis ta kordumatu eredusega väljendada. Oli esimene, kes koondas oma laule tsüklitesse, millel oli läbiv peategelane ja tegevustik. ,,Ilus möldrineiu'' ja ,,Talvine teekond''. Tsükkel ,,Ilus möldrineiu'' meeshääle7 ja klaverile koosneb 20 laulust. ,,Talvine teekond'' koosneb 24 laulust. Schubertiaadid- Schuberti muusika õhtud ; need toimuvad tänapäeval mitmes Euroopa riigis ; muusikafestivalid, kus...
Hector Berlioz (1803 La Côte-Saint-André 1869 Pariis) Berlioz oli väljapaistev prantsuse helilooja, dirigent ja muusikakriitik. Andis 1844. aastal välja orkestratsiooniõpiku (Grand Traité d'Instrumentation et d'Orchestration Modernes). Lisaks on tal kaks kogumikku memuaare. Lapsena oli Berliozi haridus peamiselt isa kätes: õppis prantsuse ja ladina kirjandust (Berliozi suur lemmik oli Vergilius) ning geograafiat (eriti vaimustus reisikirjadest). Kui ta kohaliku muusiku juures flööti ja kitarri õppima hakkas, ilmnes kiirelt tema andekus ja huvi muusika vastu. Kuid ta ei õppinud kunagi klaverit mängima! Harmooniat õppis Rameau kuulsa traktaadi järgi. 17-aastaselt astus ta isa nõudmisel Pariisi meditsiinikooli, kuid pidas vastu vaid kolm aastat, sest õpingud olid vastumeelsed. Seevastu paelus teda Pariisi kultuurielu: B. istus vabadel õhtutel ooperiteatris ja vaimustus Glucki ooperitest ning külastas sageli konservatooriumi raamatukogu....
Liszti elulugu Märksõnad ja küsimused: 1. Kes oli, millega tegeles? (erinevad väljundid erialad) Ferenc Liszt (22. oktoober 1811 31. juuli 1886) oli muusikaajakirjanik, organisaator, dirigent, pedagoog, kunstilise tõe eest võitlev helilooja. Oli ungari rahvusliku koolkonna rajaja muusikas. Oli oma aja parimaid pianiste ning tema töid oli raskem mängida kui varasemaid. Arendas klaverimängimise tehnikat seades uued standardid tuleviku jaoks. Kasutas heliloomingutes kaasaegseid ideid. 2. Liszti õpingud. Läbitud koolid, õpetajad. Liszti esimeseks õpetajaks oli tema isa, kes ise mängis Haydni dirigeeritud orkestris. Aastal 1822 hakkas Liszt õppima Viinis Ludwig van Beethoveni õpilase Carl Czerny juhendamisel, Antonio Salieri õpetas muusikateooriat. Oma andekuse ja rahalise halva seisu tõttu õpetasid nad noort poissi tasuta. Lisaks võttis Liszt hil...
HECTOR BERLIOZ Muusikaajaloo referaat Tallinn 2009 Hector Berlioz oli 19. sajandi suurim prantsuse helilooja, üks romantismi rajajaid ja ka silmapaistev kriitik. Romantismiajastu muusika jaguneb järgmistesse perioodidesse vararomantism, kõrgromantism ja hilisromantism. Berlioz kuulub oma loominguga kõrgromantismi (1830- 1850) perioodi. Sellel perioodil algas romantismi laienemine kogu Euroopas. Kultuuriline keskpunkt asus Pariisis, kus töötas ka Berlioz 19.saj poliitiline üldpilt oli muutusterohke. Vana Euroopa sümboolseks lõpuks oli Suur Prantsuse Revolutsioon (1789-1794) ja vabariigi kehtestamine Prantsusmaal 1792.a. 1830. a. toimus Prantsusmaal Juulirevolutsioon, mille mõjul toimusid rahutused ka teistes riikides. Majanduses toimusid suured muutused nagu industrialiseerimine, masinaehituse areng, raudteede tekkimine jpm. Kõik see tõi progressi kõrval endaga kaasa ka palju häda j...
1. Kuulamistest sümfoonilisest muusikast 2017/2018 Schubert "Lõpetamata sümfoonia" I ja II osa Berlioz "Fantastiline sümfoonia" I ja V osa Brahms sümfoonia nr 3 (tervikuna, neli osa) Dvorak Sümfoonia "Uuest maailmast" I ja II osa Sibelius sümfoonia nr 2 (tervikuna, neli osa) Tsaikovski sümfoonia nr 6 Pateetiline (tervikuna,neli osa) Franz Schubert 1797 1828 Austria helilooja, kes jõudis oma lühikese elu jooksul luua üle poolteise tuhande teose. Sellest mahukast loomingust teadsid-tundsid ta kaasaegsed peamiselt lühiteoseid (laulud, klaveripalad). Esimene muusikaõpetaja oli kooliõpetajast isa. 1808-1813 õppis Schubert Viini õukonnalauljate koolis kus olulisem õpetaja oli Antonio Salieri, ja laulis õuekapellis. Isa soovis, et pojast saaks kooliõpetaja, kellena ta ka töötas kolm aastat, seejärel loobus õpetajatööst ja pühendus muusikale. Tal ei õnnestunud leida...
Romantism 19. Sajand Romantiline liikumine sai alguse Saksamaalt 1830.-datel aastatel ja laienes üle Euroopa. Romantis vastandas end klassitsismi mõistuse kesksusele. Ülistatakse intutsiooni, tundeid, kirge. Tekkis mina kultus, eemalduti tegelikusest (unistused, fantaasia, õudused, müstika, surm), need teemad köidsid. Sündis rahvusteadvus. Romantiline muusika. iseloomustus: 19. Sajandil olid käibel samad väljendusvahendid ja vormid, mis klassitsismi ajastul. Klassikalise ja romantilise muusika vahel pole selgid kompositsioonilisi erinevusi. Muutub helilooja mõtlemisviis. Rõhuasetus läks mõistuselt tunnetele. Uuendused muusikas: 1. Vormiline mõtlemine jäi samaks 2. Harmooniat rikastati kromantismidega 3. Rütmika muutus vaheldusrikkamaks 4. Tempode puhul armastati suuri äärmusi 5. Dünaamika on nüansside rikas 6. Huvi vanamuusika vastu 7. Suurenes ilmaliku muusika osatähtsus 8. Huvi rahvamuusika vastu 9. Tähe...
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väik...
FERENC LISZT (1811-1886 ) Ta oli ajastu suurimaid pianiste, kelle sensatsioonilist menu võis samastada ainult Paganini omaga. Lisaks sellele oli ta viljakas helilooja, pedagoog, muusikakirjanik, dirigent, organisaator ja kunstilise tõe eest võitleja mitte ühe maa kitsastes piirides, vaid kogu Euroopa ulatuses. Ta oli pikk ja kõhetu, kahvatu näo ja suurte merevee värvi rohekate silmadega. Kõnnak oli tal ebakindel. Intiimses seltskonnas oli ta näoilme hajameelselt rahutu, kontserdilaval aga kuninglik. Rääkis ta kiiresti ja katkendlikult, arvamust väljendas kindlalt, kirglikult arendas oma mõtteid. 1819. aasta ühel varahommikul sisenes tuntud Viini klaveripedagoogi Czerni juurde viletsalt riietatud mees väikese, kõhna ja kahvatu 8-aastase poisiga käekõrval. Külaline palus anda hinnang nooruki klaverimängu oskusele. Leides poisi pianismis küll palju puudusi, ei saanud Czerni varjata oma hämmastust. Noor Liszt mäng...
Renessanss Ajastu isel.: 14-16.saj (kõige varem Itaalias); kiriku osatähtus endiselt suur; reform. seotud uued ideed > inimene peab saamaga Jumalaga otse suhelda; piiblit peab lugema (rahva harimise algus, piibli tõlkimine)> kirjaoskus muutus üldiseks (Lääne-Eur.); maadevastused; inimeste maailmapilt muutus, elurõõmsam maailmavaade; oluliseks mõjuteguriks said eri kultuuritaustad; suured sõjad: Pr-It sõjad, Rooside sõjad, Saksa väikeriikidevahelised sõjad; linnakutluur arenes edasi linnakodanik muutus eraldi seisuseks; teaduse ja tehnika kiire areng ARHITEKTUUR: juhtpos. tõusis Itaalia; hooned väiksemad kadus püüd kõrgustesse; sammas ja kuppel; hinnati harmooniat, proportsioone; kaarjad jooned Itaalia: tähtis Firenze; juhtpos. kuulus Medici dünastiale; esimene arhitekt Brunelleschi ja tema töö: Firenze katedraali kuppel;lastekodud Capella Pazzi Firenzes; eriti hoogne palazzode ehitamine (2-3 korrust, alumine rustikaalses stiilis...
saj skulptuur arenes realismi vaimus, mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes'i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590)
"Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2
Ka selle Rembrandti teose tunneb muuseumikülastaja juba eemalt ära pruunikast üldtoonist ning heleda-tumeda salapärasest käsitlusest. Perseus ise figureerib väga paljudel vanakreeka vaasimaalidel, kuid ka reljeefidel. Ikka kujutatakse teda kas Medusal pead maha raiumas või siis ühe käega maharaiutud pead hoidmas. Kui aga saatus teid Firenzesse viib ja te seisate linna peaväljakul Vana Palee (Palazzo Vecchio) ees, vaadake paremale ja te näete lodzas imelist Benvenuto Cellini (1500-1571) skulptuuri Perseusest. Ühes käes hoiab ta Medusa pead, teises mõõka. Perseuse jalge all lebab Medusa peata keha. Selle kuulsa skulptuuri originaal on Palazzo Vecchiost 100 meetri kaugusel paiknevas Bargello muuseumis. Medusa pea on ka ilma Perseuseta paljusid kunstnikke ja skulptoreid inspireerinud. Kõige sagedamini kohtame seda jumalanna Athena aigisel. Uffizi galeriis Firenzes on Caravaggio kuulus maal "Medusa pea"
tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid. ,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad. Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini. Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist. Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst. Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei
Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon
TARTU ÜLIKOOL AJALOO JA ARHEOLOOGIA INSTITUUT KUNSTIAJALOO ÕPPETOOL MADALMAADE KUNSTI LÄTTED. BURGUNDIA, PARIIS, WESTFAAL, REINIMAA, TŠEHHIMAA Referaat Juhendaja: Juhan Maiste Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus 3 Madalmaade kunst 5 Prantsusmaa kunst 7 Saksamaa kunst 10 Böömimaa kunst 12 Kokkuvõte 15 Kirjanduse loetelu 16 2 SISSEJUHATUS Nii Itaalias kui ka riikides põhja pool Alpe taandub XV sajandil gooti kunstilaad realismi ees. Ometigi võib öelda, et realism arenes Euroopa põhjapoolsetes riikides välja hoopis teistsuguses suunas ja Itaaliast täiesti iseseisvalt. Kui renessansina võtta antiigist mõjustatud kunstilaa...
müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade N: Uffizi palee Firenzes 8. peatükk BAROKK arhidektuur ITAALIAS · 17-18 saj.
Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansis
Referaat Miguel de Saavedra Cervantes Heilo Altin Elva Gümnaasium 10a 2001 Sisukord Sissejuhatus.....................................................................3 Cervantese elulugu.............................................................4 Cervantese looming............................................................7 Näidendid........................................................................9 Novellid.........................................................................12 Romaanid."Galatea"..........................................................14 "Persilise ja Sigismunda kannatused"......................................15 "Don Quijote"........................................................
kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg
(klassikalised Rooma vormid). 1434 Firenze toomkiriku kuppel, millest sai Peetruse katedraali eeskuju. Lihtsad geomeetrilised vormid - N: ruut, ring. Perspektiivi kasutuselevõtt. LEONE BATTISTA ALBERTI (1404-1472): esitas esimese teadusliku perspektiiviteooria - see teooria asetab inimese ruumi keskmesse. Inimese perspektiiv seostub ka matemaatiliste printsiipidega, mis lähtuvad inimese enda mõistusest. Autorid muutusid tähtsateks. Cellini kirjutab juba autobiograafia. Väljendab mõtet, et üldine moraal pole temasugustele geeniustele kohustuslik. Portreemaal kujuneb populaarseks. Renessansi ajal olid inimesed universaalsed, tegelesid igasuguste asjadega. MASACCIO (1401-1428): loetakse renessansi maali isaks. Eriline suhe karmeliitide orduga, töötab karmeliitide kirikus Pisas. Meister Masolino õpetas loodust ja truudust puudutavat. Paljud näod on lihtsalt portreed. Hakkab järjekindlalt kasutama perspektiivi
Kui siis ühel ööl kõik valmis on, antakse voodijalale kerge hoop, nii et see ümber .lendab, ja ketiots ongi vaba. Siis pole enam muud teha kui köisredel kindlusemüürilt alla lasta, seda mööda alla ronida, vallikraavis jalaluu murda -- sest redel on üheksateist jalga lühem kui müürf tead -- all on hobused ja ustavad vasallid, need 1 Trenck, preisi parun, Casanova, itaalia seikleja, -- XVIII saj. aferistid. Cellini, itaalia kujur, seikleja, Henri IV, Navaifa kuningas, hiljem Prantsuse kuningas. Suri XVII saj. algul. 444 korjavad su üles, heidavad su põiki sadulasse ja kihutavad sinuga minema su sünnimaale Languedoc'ki1 või Navarrasse või ükskõik kuhu. Tore, Huck! Tahaksin, et selle onni küljes oleksid kindlusevallid. Kui meil põgenemisööl aega on, siis kaevame paar vallikest.» Ma ütlesin: «Milleks meil valle vaja, kui me ta onni seina alt välja kougime?» Aga ta ei kuulnud mind
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
