Correggio Itaalia maalikunstnik Mõjutatud Michelangelost ja Raffaelist Asümmeetrilise kompositsiooni leidja. Tema teostes tulevad hästi esile manerismile omased diagonaalid. Correggio Kõige edukam tema töödest on seeria antiikmütoloogiast, mis käsitleb Jupiteri armuafääre. Nt suurteos ,,Danae" ja ,,Jupiter ja Antiope", kus Jupiteri on kujutatud ilmumas pilvena nümfi juurde ,,Danae" B. Cellini Kullasepp, kes tegeles ka skulptorina ja omas hämmastavat tehnikat Monumentaalse skulptuuri vallas on meistriteoseks tema pronksskulptuur ,,Perseus" - mõjutatud oli Michelangelost Tuntud on ka kullast soolatoos Prantsuse kuningale Francois'ile ,,Perseus" Kullast soolatoos kuningas Francois'ile Parmigianino Itaalia maalikunstnik ja graafik ,,Pikakaelaline Madonna" - valmis 1531 ja on üks tema võtmetöödest, mis
lääneviilul. Võitluses gigantidega kujutatakse teda Pergamoni altaril. Ostiast pärinenud mosaiigil on Poseidon merihobuste kaarikul sõitmas. Praegu Ateenas Rahvusmuuseumis asub üle kahe meetri kõrge Poseidoni skulptuur. Alates 17. sajandist on Poseidonit kujutatud kaevudel koos mereolenditega. Siinkohal võib tuua näite Trevi purskkaevust ja Naptunuse purskkaevust Roomas. Merejumalat on kujutatud ka väikeformaadis. Kõige tuntumaks on Benvuto Cellini poolt Prantsusmaa kuninga Francois I jaoks valmistatud soola-ja pipratoos (vt joonis 1). Joonis 1. Soola-ja pipratoos (Cellini) (http://www.riverflash.it/wordpress/wp- content/uploads/2013/07/CELLINI-Benvenuto-Saliere-de-Francois-Ier.jpg) Kunstnik P.P Rubens on loonud Poseidonit kujutava maali (vt joonis 2). Joonis 2. Quos Ego (Rubens,1663) (http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/thumb/4/47/Peter_Paul_Rubens_-
stiil, orkestratsioon kui ka vorm. Ta eksperimenteeris julgelt orkestriga, kuhjates kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjutas suuresti Liszt. Berlioz kirjutas orkestratsiooniõpiku, mis pani aluse 20. sajandi orkestrikäsitlusele. Tuntumad teosed Sümfooniad: ,,Fantastiline" ,,Harold Itaalias" ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenuto Cellini" ,,Troojalased" ,,Beatrice ja Benedict" Oratooriumid: ,,Fausti needmine" ,,Kristuse lapsepõlv" ,,Reekviem" ,,Te Deum" http://www.youtube.com/watch?v=Y5MJDd8zEOM ,,Romeo ja Julia" http://www.youtube.com/watch?v=0DWjI1uLSzw ,,Fantastiline sümfoonia" Konspekt Berlioz oli prantsuse romantiline helilooja. 1830. aastal valmis esimene suurteos ,,Fantastiline sümfoonia".
Raamatus saab Gorioti tütrest Delphineist Rastignaci armuke, kuid neile on takistuseks Delphinei mees. Isa Goriot on sellest väga vaimustuses, mida rohkem Rastignaci Gorioti tütrega koos nähakse, seda rohkem hakatakse temast lugu pidama. Rastignaci kujutatakse inimesena , kelles on nii head , kui ka halba, mis on samas väga inimlik. Balzac kasutab tohutus koguses andmeid, mis pärinevad reaalsest elust. Näiteks mainib Vautrin, et on läbi lugenud Benvenuto Cellini memuaarid. Cellini eksisteeris päriselt. Taolisi andmeid on raamatus väga palju välja toodud. Põhiliseks probleemiks on raha ja eetika, sõpru omasid tavaliselt need, kellel oli hea perekonnanimi ja palju raha, elus edasi sai põhimõtteliselt ainult läbi tutvuste. Samuti tuuakse väga hästi välja ülem- ja alamkihi elukombed ja erinevused. Väga suur rõhk on isaarmastusel. Autor kasutab Rastignaci selleks, et näidata kuidas lihtinimene täie tahtejõuga püüdleb helgema ja parema positsiooni poole
esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia",27 aastaselt sai Rooma preemia.Looming:läbinisti programmiline,teose läbivale ideele,mille aluseks oli kas kirjandusteos,helilooja oma elu või tema fantastilised nägemused,oli allutatud nii muusika stiil,orkestratsioon kui ka vorm,experimenteeris julgelt orkestriga,kirjutas orkestratsiooniõpiku. Teosed: programmilised sümfooniad "Fantastiline","Harold Itaalias","Romeo ja Julia",ooperid "Benevenuto Cellini" , "Troojalased", "Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid- oratooriumid "Fausti needmine","Kristuse lapsepõlv","Reekviem","Te Deum". Georges Bizet(1838-1875), 9aastaselt võeti vastu pariisi konservatooriumi,õppis klaverimängu,1857 võitis Rooma preemia,1863 esietendus Pariis Theatre-Lyrique'is "Pärlipüüdjad. Looming: kirjutas mitmes zanris (orkestriteosed, klaverimuusika, laulud) kuid pärusmaax sai ooper(u.30 tk). eeskujudex Charles Gounod,L.Delibres,C.Saint-Saens,J
Armastuses pettunud ülitundlik kunstnik tarvitab oopiumit. Järgnevad viirastused, milles armastatut esindab teose vältel eri värvingutes esinev muusikaline teema. IV osas "Teekond tapalavale" viirastub kangelasele, et ta tapab oma armastatu ja ta viiakse selle eest tapalavale. Viiendas (viimases) osas "Nõidade sabatil" antakse kunstniku hing saatana kätesse. Tähtsamad teosed Ooperid 1826 "Les francs-juges" 1837 "Benvenuto Cellini" 1858 "Les Troyens" 1862 "Béatrice ja Bénédict" Uvertüürid 1828 "Waverley" 1831 "Kuningas Lear" 1844 "Le Corsaire" 1844 "Le Carnaval romain" Tähtsamate teoste hulgas on veel: programmiline sümfoonia "Harold Itaalias"1834, mille vioola soolopartii oli mõeldud Paganini jaoks, dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia",1839, oratooriumid "Fausti needmine"1846 ja "Kristuse lapsepõli"1854
iseloomult võeti omaks fantaasia ja ebamaisus kunstis Mis iseloomustab maneristlikku maali? Ruumikujutuse ähmastamine nn. mürgiste värvitoonide eelistamine Tegelased olid tihti paigutatud pildile võrdhaarse kolmnurga kujuliselt Inimeste anatoomiat kujutatakse moonutatult Manersim skulptuuris&arhitektuuris Skulptuurkunst: taotleti virtuooslikkust kuulus skulptor oli Cellini, kes kirjutas kunstis traktaate Arhitektuur: liialdamine kaunistustega pikad anfilaadid ehk tubaderead kohakuti ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõikide tubade
helilooja ega ka pedagoogina pidi leppima raamatukoguhoidja ametiga Elatusraha tuli juurde teenida muusika-ajakirjanikuna Kontsertreisid Saksamaal, Austrias ja Venemaal Suri 1869.aastal haigusesse 1830.a.valmis Berlioz´i esimene suurteos "Fantastiline sümfoonia" Rooma preemia kantaadi eest "Sardanapali viimne öö" Preemia võimaldas kolmeaastast enesetäiendamist Roomas Naases Pariisi 1832.aastal Tuntumad teosed 1826 ooper "Les francs-juges" 1837 ooper "Benvenuto Cellini" 1858 ooper "Troojalased" 1837 "Reekviem" 1839 sümfoonia "ROMEO JA JULIA" Aitäh! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level
Teos on autobiograafiline nagu ka ,,Fantastiline sümfoonia". Kangelaseks on kaasaja rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. ,,Harold Itaalias" kuulas kuulus Paganini, kes oli sellest sümfooniast väga vaimustatud ja ei suutnud tagasi hoida oma pisaraid. Järgmisel päeval kinkis ta Hectorile 20 000 frangi suuruse pangatseki. Hector lõik muusikat suure sisemise kirega, kuid kaasmaalastest publik võttis tema toeseid vastu ükskõiksusega. ,,Benvenuto Cellini" oli Hectori elu parim ooper, mis vilistati ka meeletu publiku poolt välja. 3 1830.aastal toimunud revolutsioonis langenud ohvrite mälestuseks kirjutas Hector 2 sümfooniat. 1837.aastal valmis ,,Reekviem" ja 1840.aastal ,,Leina triumfi sümfoonia". Hector sai suurt inspiratsiooni ka kirjandusteostest, näiteks 1839.aastal kirjutas sümfoonia ,,Romeo ja Julia" Shakespeare ainetel ja 1846
• Maise ja taevase segunemine „Krahv Orgazi haudapanek“ CORREGGIO 1489-1534 • Rikas fantaasia • 17. saj kunstistiili, baroki, eelkäija • Illusionistlik ruumikujutlus Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutav kuplifresko • Peidab arhitektuurilise vormi • Põnev valguse ja varju kontrast Manerism skulptuuris • BENVENUTO CELLINI (1500-1571) • Kuulus kellassepp ja skulptor • Pronksskulptuur „Perseus“ • GIAMBOLOGNA (1529-1608) • Töötas Firenzes • Pronksist Apolloni kuju (liialdab kontrapostiga Manerism arhitektuuris • Ehitiste üksikosade lõtv seostamine • Kaunistustega liialdamine • Pikad anfilaadid - tubaderead kohakuti olevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõiki tubade)
6. H. Berlioz Prant- * Looming läbinisti * Pedagoog. - - Peateos: Ooperid: suse programmiline. * Andis ,,Fantastiline * ,,Benevenuto Aluseks kas välja sümfoonia" Cellini", kirjandusteos, orkestrat- ehk * helilooja oma elu või siooni ,,Episood ,,Troojalased", fantastilised õpiku. kunstniku *,,Beatrice ja nägemused. elust" Benedidict"
Kehade väljavenitamine ja mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine teenivad kirglikku usutunnete väljendust. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Gorreggiole oli iseloomulik illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile, vaid sulatab need ühte. Kõige ilmekam oli see Parma toomkiriku Maarja taevaminekut kujutavas kuplifreskos. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? Oli kuulus kullassepp ja skulptor. Tuntumad teosed on Francois I soolatoos, pronksskulptuur ,,Perseus" ja Cosimo I de' Medici büst. Ta kirjutas ka traktaate kunstist.
❖ PAOLO VERONESE - “Pidusöök Levi majas” Manerism Itaalias ❖ Eemaldumine renessansi ideaalidest ❖ Ruumikujutuse ähmastumine, ebatavalised värvid, seletamatu päritoluga valgus ❖ PARMIGIANINO - “Pikakaelaline madonna” ❖ TINTORETTO - “Püha õhtusöömaaeg” ❖ EL GRECO - “Krah Orgazi haudapanek” ❖ CORREGIGIO - “Maarja taevaminek” Parma toomkirikus ❖ benvenuto cellini - Perseus Madalmaade kunst. 15. sajand ❖ Madalmaade kunsti iseärasused - puudusid jumalikud proportsioonid, inimesed olid võrdsed, usulised meeleolud olid siiramad kui Itaalias, hingeelu avamine oli peamiseks eesmärgiks. ❖ Tahvelmaalid ❖ Õlivärvid ❖ JAN van EYCK - “Arnolfini abielupaar”, Genti altar, “Kantsler Rolini madonna” ❖ HIERONYMUS BOSCH - “Eedeni aed” - kolmeosaline, “Kadunud poeg”, ja igast imelik stuff
tantsulisus ja laululisus. 7) Hector Beriloz (1803-1869) Pariis. • sümfoonilise programm-muusika rajaja • esimene programmilise sümfoonia autor • huvitavad kõlavärvid, osasid läbib üks siduv teema. Fantastiline sümfoonia e. Episood kunstniku elust, selle järg Lelio e. Tagasipöördumine ellu. • 1. Unelmad kired 2. Ball 3. Stseen väljadel 4. Rongkäik tapalavale 5. Nõidade sabat • Ooperid: Benvenuto Cellini, Troojalased, Beatrice ja Benedict Mõisted • Kadents - improvisastiooniline soololõik • Sümfooniline poeem - programmiline heliteos, mille keskmes on romantismi ideaalidele omaselt ilukirjandusest, ajaloost või mütoloogiast tuntud kangelane (Liszti ‘’Hamlet’’ v ‘’Prometheus’’) või mõni muu kirjanduslik süzee. • Monotemaatika - heliteose tuginemine ühele teemale ja selle töötlusele • Prelüüd - vabasvormis heliteos
Järgmine sümfoonia valmis aastal 1834 ja see kandis nime ,,Harold Itaalias". Inspiratsiooni sai ta mägilastest ja Byroni kirjandusteostest. See sümfoonia oli samuti autobiograafilise sisuga. Teos rääksid kaasajaga rahulolematust kunstikust, kes otsib tröösti metsikust loodusest. Tee teos oli neljaosaline. Tema kaasmaalastest publik ei võtnud teda enamasti vastu suure vaimustusega, kuid Berloize jätkas muusika loomist suure kirega. Tema parim ooper ,,Benvenuto Cellini" vilistati esietendusel publiku poolt välja. Ebaedu aga ei jätkunud, kui 1838. aastal tõi üks ,,Harold'i" sümfoonia ettekandeist kaasa Paganini suure poolehoiu ning rahalise kingituse Berloizele. Berloiz kirjutas ka teoseid 1830. aastal toimunud revolutsiooniohvrite mälestuseks. Nendeks teosteks olid 1837. aastal kirjutatud ,,Reekviem" ja 1840. aasta valminud ,,Leina triumfi sümfoonia." Berloize saab inspiratsiooni ka suurtest kirjandusteostest.
dirigent. Ooperis esitab tantsunumbreid tantsurühm, eriti palju on tantsunumbreid Prantsuse (riik) ooperites, sest see on ka balleti sünnimaa. Ooper jaguneb sisu järgi a) opera seria e. tõsine ooper b) opera buffa e. koomiline ooper, millest arenes 19. saj. keskpaiku välja operett. 2. Nimeta 19. sajandi ooperiheliloojaid ja nende teoseid : a) Itaalias: Giuseppe Verdi „Aida“ b) Prantsusmaal: Hector Beriloz „Benevenuto Cellini“; Georges Bizet „Carmen“ c) Saksamaal: Robert Schumann „Jenoveva“; Richard Wagner „Nibelungi sõrmus“ 3. ooper jaguneb ülesehituse järgi a) (vanem tüüp) numbriooperiteks, mis koosnevad iseseisvatest, lõpetatud muusikalistest osadest b) (uuem tüüp) läbikomponeeritud ooperiteks, kus muusika areneb katkematult koos draamaga, puuduvad lõpetatud aariad, ansamblid, koorid II Loe läbi tekstid romantismiajastu ooperiheliloojatest ja lõpeta laused õige helilooja nimega. 1
banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837.aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, kuid Berlioz ise ei mänginud korralikult mitte ühtki pilli. Tähtsamad teosed: 1)Ooperid- 1826 "Les francs-juges", 1837 "Benvenuto Cellini", 1858 "Les Troyens", 1862 "Béatrice ja Bénédict" 2) Uvertüürid - 1828 "Waverley", 1831 "Kuningas Lear", 1844 "Le Corsaire", 1844 "Le Carnaval romain", 3) sümfooniad- 1830 "Symphonie Fantastique", 1834 sümfoonia "Harold en Italie", 1839 sümfoonia "Romeo ja Julia", 1840 "Grande symphonie funèbre et triomphale"4)1837 "Reekviem" 5) 1841 laulutsükkel "Les nuits d'été" 6) 1854 oratoorium "L'enfance du Christ"
· ,,Fantastiline sümfoonia" (1830) I romantiline sümfoonia. (Loe lehelt pikemalt) · ,,Harold Itaalias" (1834) Byroni järgi. Soleeriv altviiul, kirjutatud Paganinile, kes lükkas selle vähese virtuoossuse tõttu tagasi. Sakslased ja programmilisus ainult pealkirjas, sisus tunded, ideed. Prantslased ja programmilisus neile meeldis, sisuks piltlikkus. · ,,Romeo ja Julia" (1839) · ,,Leina ja triumfi sümfoonia" (1840) 4 ooperit (,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict"); oratooriumid ,,Fausti needmine", ,,Kristuse lapsepõlv"; reekviem (1837); avamäng ,,Rooma karneval" (1844). Richard Wagner Soovis luua muusikalise draama antiikdraama eeskujul, kus oleksid harmooniliselt ühendatud luule, muusika kujutav kunst, tants, teater. Ta loobus numbriooperist, ehitades ooperi üle katkematult areneva muusikaga stseenidele. Tema ooperid sarnanevad sümfooniatega, kus inimhääl on juhtivaks instrumendiks orkestris
kokku hiigelkoosseise kooridest, solistidest ja pillimeestest. Tema orkestristiili mõjuas Liszt, kellega Berliozi sidus tihe sõprus. Berliozi kirjutatud orkestratsiooniõpik, mida hiljem täiendas Strauss, pani aluse 20.saj orkestrikäsitlusele. Berliozi tähtsamate teoste hulgas on programmilised sümfooniad ,,Fantastiline" (1830, 5osa), ,,Harold Itaalias"(Byroni-aineline, vioola soolopartii loodud Paganinile), ,,Romeo ja Julia"(koori ja vokaalsolistidega), ooperid ,,Benevenuto Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ja Benedict", vokaalsümfoonilised suurvormid-oratooriumid ,,Fausti needmine", ,, Kristuse lapsepõlv", ,,Reekviem", ,,Te Deum". Berlioz ei kirjutanud üldse kammermuusikat. Georges Bizet(1838-1875) on Prantsuse helilooja. Bizet isa, kes teenis leiba juuksuri ja parukategijana, andis ka laulutunde ning tegeles oma lõbuks komponeerimisega. Ema oli suurepärane pianist ja ema õde tunnustatud lauluõpetaja. Nii kasvas noor Bizet muusikalises
Loomingu lähtekoht Veneetsia manerism, sellele aitas anda sügavama sisu müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek" Gorreggiot (1489-1534) , kes kasutas illusionistlikut ruumikujundust, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptoritest olid silmapaistvad: Skulptor ja kullassepp, aga ka seikleja Benvenuto Cellini (1500-1571). Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius". Arhitektuuris oli tähtsal kohal: Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade Näide : Uffizi palee Firenzes Maailde iseloomustus ja kirjeldus Iseloomulik maaildele: Ruumikujutise ähmastumine
Kompositsioonis paigutatakse S-tähe kujuliselt.Taheti et laed annaks kõrgust juurde. Teemaks peamiselt mütoloogia.Värvid sinakad ja tuhmad. Palju maaliti aktimaale, haarava pilguga . 8.Võrdle Tintoretto teost "Püha õhtu söömaaeg" da Vinci teosega. Da Vinci teos on fresko tehnikas ehk otse krohvile ja soojades toonides ja reeglipärane. Tintoretto teos aga on tahvelmaal ja näeb välja nagu põrgu , tumedad värvid. Seega erinevused on jõulised. 9.Maneristlik skulptuur? Benvenuto Cellini- "Perseus".Üks tema tippteoseid.Täheldas Michelangelo mõjutusi. Teemadeks mütoloogia. Teos oli ilmekas ja kõnekas ja muidugi jõuline."Kullast soolatoos"( valmistatud Prantsuse kuningale-väga dekoratiivne). 10.Maneristlik arhitektuur? Arhitektuuriga ei tegeletud väga palju.Enamasti tehti siseviimistlusi.Firenzes paikneb Uffizi palee. Kahetiivaline hoone, ühendab portiussammassissepääs, mille kohal on galerii.Jõuline ja sümmeetriline.Vaade siseõuest on ilus.Villa d'Este
Üks tuntumaid Medusa kujutusi on kindlasti Caravaggiol. Tema Medusa kilbil on väga mehelik ja tugev ning silmadest kiirgab erilist jõudu, mille põhjuseks on ilmselt Caravaggio kontrastne stiil. Huvitava fakti kuulsin ka Uffizi galeriis jalutades, kui sattusin ühe ekskursioonigrupi lähedusse ja üks giid rääkis, et Caravaggio, nagu paljud teised kunstnikud, olevat maalinud Medusasse iseenda näo. Teine Medusa on esindatud Benvenuto Cellini skulptuuris Perseus (1545), kus ta pole küll võtmetegelane, kuid omab olulist sümboolset tähendust oma ajaloolises kontekstis. Perseus, kes on just Medusa tapnud ja hoiab võidukalt ta pead, on üks kaunimaid Itaalia pronksskulptuure. Minu meelest kauneim ka Firenzes. Piazza della Signoriale minnes paistab ta loomulikult ka kohe silma. See, paljudest Cosimo I-le pühendatud skulptuuridest, on üks võimusümboleid, tuletamaks linnaelanikele meelde Medicite perekonna võitu kõikvõimalike
Esimene, kes suurendas Viini klassikute väikese sümfooniaorkestri suure sümfooniaorkestrini, võttis kasutusele löökpille, pööras suurt tähelepanu vaskpillidele. Berliozi 4 sümfooniat on programmilised. ,,Fantastiline sümfoonia'' -viieosaline : I osa - ,,Unelmad ja kired'' , II osa - ,,Ball'' , III osa - ,,Stseen väljadel'' , IV osa- ,,Rongkäik tapalavale'' , V osa- ,,Öine nägemus nõiasabatil'' ; Ooperid ,,Les francs -juges'' , ,,Benvenuto Cellini'', ,,Les Troyens'' , ,,Beatrice ja Benedict''. Ubertüüdid : ,,Waverly'', ,,Kuningas Lear'' , ,,Le Corsaine'' , ,,Le Carnaval romain'', ,,Symhonie Fantastique''. Sümfoonia ,,Harold en Italie'' , ,,Reekviem'' , sümfoonia ,,Romeo ja Julia'' , ,,Grande symphonie funebre et triomphale''. Laulutsükkel ,,Les nuits d'ete'' , ,, Te Deum'' Oraatium ,,L'enfance du Christ''. R.Schumann- (1810-1856) , Saksa pianist, helilooja ja muusikakriitik, romantik ja 19.sajandi kuulsamaid pianiste
sümfoonilist ja lavamuusikat. Kammermuusikat kirjutas vaid nooruses (käsikirjad kadunud). Tähtsamad teosed: Sümfooniad: "Fantastiline sümfoonia" (1830), "Harold Itaalias" (1834, Byroni järgi, ulatuslik vioolapartii on kirjutatud Paganinile, kes seda siiski ei mänginud) ja "Romeo ja Julia" (1839, Shakespeare'i järgi, solistide ja kooriga); 5 avamängu: tuntumad "Kuningas Lear", "Rooma karneval"; Ooperid: "Benvenuto Cellini", "Troojalased" (lõpetamata). Teoseid koorile ja orkestrile: "Reekviem" (lisatud 4 puhkpilliorkestrit ja 16 timpanit), "Te Deum", dramaatiline legend "Fausti needmine", vaimulik triloogia "Kristuse lapsepõlv" jm. Laulud orkestri saatel: tsükkel "Le Nuits d'été" ("Suveööd" Gautier' järgi). Helikeel: - ta oli 19. sajandi muusikas üks uuendusmeelsemaid loojaid ning jäi ilmselt just seetõttu oma eluajal väärilise tunnustuseta (oli hinnatud dirigent)
Seal oli ta dirigent ooperiteatris ja sümfooniaorkestris, muusikapedagoog, helilooja, romantilise suuna eestvõitleja, muusikakriitik ja muusikaliste uurimuste läbiviija. Liszt andis kõik, et teatri kunstilist taset Weimaris tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil siiski lavale tuua algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Liszt kirjutas ka artikleid kaasaegsete heliloojate ja interpreetide tutvustamiseks. Suurt tähelepanu pööras oma õpilastele, kellelt ta tasu ei võtnud. Weimari perioodil loodud tähtsamad teosed: 12 sümfoonilist poeemi, sümfooniad "Faust" ja "Dante"; siminoor klaverisonaat, enamus ungari rapsoodiaid. 13. Kõikide kunstide ühtsus ja programmilisus. Liszti oli sügavalt veendunud kõigi kunstide ühtsuse ja programmi idees kõik
kirglik, tasakaalutu ja õnnetu romantiline kangelane, kaunid kättesaamatud unelmad (armastatu teema) ja halastamatu, inimese tunnete üle irvitav saatus. Berlioz'i teised kuulsad teosed on: 1834 - programmiline sümfoonia "Harold Itaalias", kus oli esmakordselt soolopartii vioolale. Teos on samuti autobiograafilise iseloomuga. Selle kangelaseks on kaasajaga rahulolematu kunstnik, kes otsib tröösti metsikust loodusest. 1837 - Reekviem 1838- ooper "Benvenuto Cellini" 1839 - Shakespear`i ainetel dramaatiline sümfoonia koori ja solistidega "Romeo ja Julia" 1846 Goethe ainetel oratoorium ,,Fausti needmine" 1854 - oratoorium "Kristuse lapsepõli" 1855 - Te Deum 1863 ooper "Beatrice ja Benedict" 1863 ja 1899 (kahes osas) ooper ,,Troojalased" Ta võttis kasutasele uusi mänguvõtteid näit. col legno mäng poogna puuosaga. Berlioz on uut tüüpi programmilise sümfoonia looja, mida iseloomustavad
"Romeo ja Julia"(1839) solistidele , koorile ja orkestrile ühendab Berlioz mitmeid zanre -sümfoonia, kantaat ja kohati ka ooper."Suures leina- ja triumfisümfoonias" (1840) liitis ta sümfooniaorkestrile veel sõjaväe-puhkpilliorekstri Hiiglaslik puhkpillidekoosesis on "Reekviemis" (1837). Vokaal-sümfoonilistest teostest veel dramaatiline legend (oratoorium) "Fausti needmine" (1846), oratoorium "Kristuse lapsepõlv" (1854), Te Deum (1849). Berlioz on loonud kolm ooperit: "Benvenuto Cellini", "Troojalased" ja "Beatrice ja Benedickt". Ferenc Liszt 1811-1886 Ungari helilooja ja oma aja kuulsaim klaverivirtuoos, särav isiksus, salongilõvi ja jumaldatud õpetaja. Liszt on programmilise muusika tähtsamaid esindajaid kelle looming on seotud erinevate ajastute kirjanduse ja kunstiga, filosoofia ja religiooniga. Ta laiendas ja uuendas klassikalisi zanre ja vorme, on sümfoonilise
inglimaal,_Venemaal. Pika ajapeale tajus, et tema teoseid võetakse paremini vastu väljaspool kodumaad. Ta oli ome teoste kasinast edust pettunud ja komponeeris üha vähem. Viimane kümme aastat möödus sügavas masenduses, kuna Berliozi tervis oli halbi, suri ka tema ainus poeg. LOOMING: Berliozi looming oli läbinisti programmiline. 'on kirjutanud orkestratsiooniõpiku. Tähtsamad teosed: sümfooniad:,,Fantastiline", ,,Harold Itaalias", ,,Romeo ja Julia" Ooperid: ,,Benevenutio Cellini", ,,Troojalased", ,,Beatrice ,, *Guiseppe Verdi 1813- 1901 Ta oli Itaalia helilooja. Isa oli küla kõrtsmik. Ta oli 7 aastaselt kiriku organisti abiline, 12 aastaselt oli organisti õpilane ja hiljem assistent. Nõrga ettevalmistuse tõttu ei võetud teda vasti Milanbo konservatooriumisse. Oma hariduse on ta saanud eraviisiliselt. 1939 aastal esietendus tema ooper ,,Oberto", see võeti hästi vastu.ooper ,,Nabucco" tõi talle üle Eurooplise kuulsuse. Verdi oli Itaalia parlamendi liige
India kunst · Selle valdkonda kuulub peale India ka suur osa Indoneesiast ja Indo-Hiinast. · 4500 a tagasi eksisteeris seal kõrgetasemeline tsivilisatsioon. · Ehitised olid 2-3 korruliselised ning ehitusmaterjaliks oli põletatud tellis.. keraamilised ja pronksist esemed olid nappide kaunistustega, kuid otstarbeka vormiga. · Looduses esinesid palju suuremad kontrastid: kõledad kiltmaad, viljakad orud, kivised kõrbed, vohavad troopikametsad, igilumised mäed, võimsad jõed, kohutavad kiskjad ja kõige fantastilisemad lilled. · Valitsevad usundid on hinduisn, budism, dzainism. · Mütoloogiat isel tohutu fantaasiarikkus. Usundid on arenenud rahulikult üksteise kõrval. · Kõige keerukam ja fantaasiaküllam on hinduismi mütoloogia. Peajumalaks on kõige looja Brahma, säilitaja Visnu ja hävitaja Siva. · Templid meenutavad rohkem monumente kui ehitisi. Tempel on püha paik, kus asub jumalakuju, on tavaliselt väik...
Nagu igas teiseski õukonnas, januneti siin rohkem lõbusa ajaviite kui kunstilise elamuse järele. Liszt tegi kõik, et teatri kunstilist taset tõsta: kirjutas avaldusi, rääkis, veenis, nõudis. Kui aga Liszt mingit olulist pööret püüdis ellu viia algas äge vastuseis, laim, intriigid, keelepeks. Vaatamata raskustele õnnestus Lisztil tuua lavale algupäraseid oopereid (Wagneri "Tannhäuser"; "Lohengrin"; "Lendav Hollandlane"; Berliozi "Benvenuto Cellini"; Schumanni "Jenoveva" jt.). Pidevalt kirjutas Liszt ka artikleid kaasaegsete heliloojate ning interpreetide tutvustamiseks (raamat Chopinist; artiklid Berliozi "Harold-sümfooniast"; Wagneri "Lendavast Hollandlasest"; Robert ja Clara Schumannist jt. ). Suurt tähelepanu pööras Liszt oma arvukatele õpilastele. Kelleltki ei võtnid ta tasu. Ta ei keelanud oma nõuandeid ja külalislahkust isegi neile, kes ei jaganud tema esteetilisi tõekspidamisi (nt. J
pöörub tagasi Sinai mäelt); üksikfiguuridest tuntuim: Surev Ori Pr.maa: skulptuuril oluline tähtus, eripärane stiil; Colombe säilinud vähe; Nantes hertsogi Franqoise II ja ta naise hauamonumendid, Püha Jüri, Burgundia hertsogi Philippe Ilusa büst(ilmalik teos); Richier hilis-gootika, ka naturalism, Kristuse haudapaneku mon. Saint Etienne kirikus, Renee de Chalonsi hauamon.(kujutas surma); Fontainebleau koolkond: Rosso ja Cellini(It. meistrid kutsuti Pr.maale), isel. malerism, figuurid pikad, saledad ja graatsilised, pead väikesed; Gonjon reness. tipp; süütute kaev Pariisis; Diana hirvega; Bontemps sirgus ja lihtsus, Franqoise II hauamon. Saint Denis kirikus; Pilon Henry II hauamon. Saint Denis kirikusse Madalmaad: puuplastika erilisel kohal, nikerdatud altarite valmistamise keskus Brüssel ja Antverpen, parim looja: Borman, 16.saj keskel hakkas levima It. reness
saj skulptuur arenes realismi vaimus, mille heaks näiteks oli Sluter. COLOMBE (1430-1513) peatööks oli Bretagne hertsogi Francois II ja tema naise hauamonument Nantes'i linnas. Portreebüstidest kuulsaim Burgundia hertsog Philippe IV ilusa büst. RICHIER (1500-1567) kuulsaim töö hauamonument de Chalans, mis kujutas surma motiivi skeletina. Kohati naturalistlik. Prantsusmaal olid 1530ndail Itaalia mõjud, prantslased võtsid eeskuju, kuid kujundasid oma enda stiili. Kaks skulptorit Rossi ja Cellini. Rossi töötas Fointebleau lossi sisetöödel ja lõi Fointableau koolkonna, mida iseloomustavad graatsilised figuurid. GOUJON (1510-1568) tema ajal oli Prants renes haripunkt. Tüüpilisem töö Süütute kaev Pariisis, mida kaunistasid reljeefid nümfidega. Iseloomulik oli antiik-Kreeka voldistik riietel. Võttis osa Louvre lossi sisekaunistus töödest, tegi Diana hirvega. BONTEMPS (1507-1570) l'i Francois I hauamonumendi St Demi abtkonna kirikusse. PILON (1535-1590)
"Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2
jätab ema rahule, kui noormees toob talle gorgo MEDUSA pea. Gorgod olid hirmsad naisolevused, kes elasid maailmamere taga kaugel läänes. Igaüks, kes nende poole vaatas, muutus nende kohutava pilgu all kiviks. Neil olid virildunud lõustad, juuste asemel mürkmaod ja nad tõid kuuldavale kurdistavaid möirgeid. Kolmest gorgost oli vaid Medusa surelik, tema kaks õde olid surematud ja eatud. NB! Suurenda pilte! Cellini. Perseus. Loggia dei Lanzi, Firenze. Caravaggio. Medusa pea. Tondo. Uffizi galerii, Firenze. Saanud nümfidelt nähtamatuks tegeva võlumütsi, tiivulised sandaalid (need võimaldasid tal läbida pikki vahemaid maapinda riivamata) ja võlupauna, asuski sangar teele. Õnneks oli tal veel kaks tarka nõuandjat Hermes ja Athena. Esimeselt sai ta teemantteraga poolmõõga ja teiselt peegliga kaetud kilbi, mis võimaldas vältida Medusa pilku. NB! Suurenda pilte! Rubens. Medusa pea
tema töödes on julge fantaasia lend, teda ühendatakse maneristidena ja vahel nimetatakse ka barokkkunstnikuna. On teinud hästi suuri maale, põhiliselt seina ja lae. Üritab luua illusonistliku ruumi. Laemaaliga avaneb lagi taevasse. Ta ei maali aint antiikmaailma, vaid ka meelelisemaid teemasid. ,,püha ööl" on valguse ja varju kontrast, müstika, fantaasia peab tema maneristiks. Aga käsitlus peab teda barokilikuks, sest vormid on lopsakad. Maneriste oli ka skulptuuris, neist tuntuim, Cellini. Oli nii kullassepp kui skulptor. Tuntumaid skupltuure oli Perseus. Kõigele lisaks on ta kirjutanud praktaate kunstist. Arhitektuuris on manerism esindatud, üksikosade omavaheline seos on nõrk, iseloomulikud on pikad anfilaad (tubade rida ja kui kõik uksed lahti teha, näed kõikidest tubadest läbi). SIIANI TULEB TÖÖÖ!!! Renessanss mujal euroopas Madalmaad ja nende 15 saj kunst. Mõned kunstiajaloolased on arvanud, eet 15 saj kunsti lääne euroopas väljaspool itaaliat, ei
Pärit Kreeta saarelt, kujunes kunstnikuks Veneetsias, pärast seda elas Hispaanias. Loomingu lähtekoht siiski Veneetsia manerismis. 9. Mille abil väljendas El Greco oma sügavaid usutundeid? Kehade venitamine ning mõistusega seletamatu valguse ja ruumi kujutamine. 10. Mis tegi omal ajal uudseks Parma katedraali kuplifresko, mille oli maalinud Correggio? Illusionistlik ruumikujutus, mis ei vastanda pildi ruumi vaataja ruumile vaid sulatab need ühte. 11. Mida tead Benvenuto Cellini loomingust? kirjutas traktaate kunstist. Pronksskulptuurid "Perseus", Cosimo I de' Medici büst, Francois I soolatoos. MADALMAADE KUNST 15. SAJANDIL 1. Mille poolest erineb 15. saj Madalmaade kunst samaaegsest kunstist Itaalias? Madalmaade kunst hakkas avastama ja väärtustama nähtavat maailma. Itaalias kujutati pigem meelelist maailma. Itaalias oli antiikkunsti eeskujud, Madalmaades seda peaaegu et ei olnud. Ka puudub Madalmaade kunstilt itaalialik elurõõm ja elegantne joon
on üks Michel Colombe (1430-1513), kelle töödes avaldub hea maitse ja omapärane „prantsuse selgus“. Vanadele traditsioonidele jääb truuks Ligier Richier (1500-1567). Itaalia mõjusid võetakse üle vähe (peamiselt dekoratiivsetesse elementidesse), peamiselt sulab vana prantsuse kunstilaadiga ühtseks –– aga Itaalia stiili Prantsusmaal esindavad Roulland le Roux, Giovanni Giusti (1485-1549) Giovanni Battista Rosso (1494-1540), Francesco Primaticcio ja Benvenuto Cellini. Rosso ja Primaticcio lõid maneristliku, antiikmütoloogiast ainest võtva Fontainebleau koolkonna stiili samanimelise lossi kaunistamisel. (Vaga 2004: 480) Itaalia vormist ammutvad inspiratsiooni nii mõnedki prantsuse suurmeistrid, nagu Jean Goujon (1510-1568). Goujoni kuulsaimaks tööks on Kreeka V sajandi meistrite laadis valmistatud Süütute kaevu reljeefid Pariisis. Teisi suurmeistreid: Pierre Bontemps (1507-1570) – tuntuimaks
müstikasse kalduv usuelu. N: "Krahv Orgazi haudapanek", "Vend Hortensio Felix" , "Krutsifix", "apokalüpsise viinda pitseri lahti tegemine" "Lakoon ja pojad" Gorreggio (1489-1534) illusionistlik ruumikujundus, mis ei vastanda pildiruumi vaatajale, vaid sulatab need ühte. N: Parma toomkiriku kupli fresko "Maarja taevaminek". Virtuaalselt maalinud mitte ainult usulisi, vaid ka meelelisi külgi. N: "Zeusi armulood" Skulptuur Taotleti virtuooslikkust Denvenuto Cellini (1500-1571) kullasepp ja kunstnik. Kirjutas ka traktaate. N: "Perseus" Giambologna (1529-1608) prantsuse päritolu. N: "Apolloni kuju" liialdas kontrapostiga, muutes figuuri peaaegu spiraalseks; "Mercurius" Arhitektuur Ehitise üksikosade lõtv seostamine Kaunistustega liialdamine Pikad anfilaad tubade read kohakuti asetsevate ustega, mille avamisel saab vaadata läbi kõigi tubade N: Uffizi palee Firenzes 8. peatükk BAROKK arhidektuur ITAALIAS · 17-18 saj.
Moodi läks kõrgrenessansi eri suurmeistrite nõksude matkimine ja kokkusegamine. Väga oluliseks peeti tunnete ülevoolavat kujutamist. Manerismi suurmeistriks võib pidada veneetslast Jacopo Tintorettot (1518-1594). Mõningatel juhtudel harrastati tõelist trikitamist - näiteks võiks tuua Giuseppe Arcimboldo (1530-1593) aastaaegade pildid. Skulptori ja kullassepana, aga ka seiklejana sai tuntuks Benvenuto Cellini (1500-1571). Manerismi aega võib pidada ka kunstiajaloo sünni ajaks. Saksamaale ei toonud renessanss sellist vabanemistunnet kui Itaaliasse. Veel kaua püsis varasemast keskajast pärinev mõtteviis. Sakslaste tõsine, mõnikord isegi sünge kunst otsekui ähvardas usklikke põrguga, samal ajal kui neid Itaalias taevariigi kauniduste ettemaalimisega meelitati. Inimesed sakslaste maalidel on enamasti karmid, kuidagi kained, kogukad ja maalähedased, neile on võõrad itaalia renessansis
"Don Quijote" ei ole pelk idee (filosoofia) ega pelk kujund (kunst). Süntees ja tunnetuslik ühtsus, milleni lõpuks jõuab Cervantes, ei ole lihtsalt looduse poolt antud, valmisolev, vaid ilmub üksnes sügavaimast vastuolust, romaani kangelaste enda vastuolulise maailma kokkupõrkes ja puutes niisama vastuolulise reaalse maailmaga; ilmub läbi kannatuste, ohvrite ja pingutuste. "Don Quijote" filosoofiline kujund erineb radikaalselt nii Rabelais' panteismist kui ka Cellini heroilisest individualismist. Romaan on koomiline eepos proosas - nii arvas XVIII sajandil Henry Fielding, olles oma mõtteks saanud innustust Cervanteselt. Kuid Cervantes ise nii ei arvanud. Nalja ja naeru kõrval nägi ta ka elu traagilist poolt, nägi sügavamalt kui valgustusrealistid ja sentimentalistid. Kogu "Don Quijote" 2. osa valmistab ette romaani traagilist finaali, kuid finaal ise on siiski ootamatu, isegi järsk, mahtudes ühteainsasse lõpupeatükki
kasutamine. Manerismis läbivad liinid: 1)Kontrapost (raskus ühel jalal, teine vabalt)- arendatakse edasi, rõhutatakse vastandatust. 2)Ussina (ehk s-na) looklev figuur (figura serpentinata)-põhivahendiks. 3)Kujutatake vaatajat emotsionaalselt kaasahaaravaid teemasid, usulist ekstaasi. Maalikunstnike loetelu: Itaalias: Rosso Fiorentino 1494-1540, Jacopo Pontormo 1494-1557, Francesco Parmigianino 1503-1540, Agnolo Bronzino 1503-1572, Tintoretto 1518-1594, Benvenuto Cellini 1500-1571, Giambologna 1529-1608. Prantsusmaal: Jean Goujon 1510-1565 ja Fontainebleau meistrid. Praha Rudolf II (üks suurimaid kunstipatroone Euroopas) õukonnas: Adriaen de Vries 1566-1626; Giuseppe Arcimboldo 1530-1593- allegoorilised portreed tehtud lilledest puuviljadest, loomadest ; Bartholomeus Spranger 1546-1611; Hendrich Goltzius 1558-1617- eelkõige vasegravüürid, aga ka maalid. Hispaanias: El Greco 1541-1614-pikaksvenitatud inimfiguurid, ebaloomulik valgus, usuline kirg
(klassikalised Rooma vormid). 1434 Firenze toomkiriku kuppel, millest sai Peetruse katedraali eeskuju. Lihtsad geomeetrilised vormid - N: ruut, ring. Perspektiivi kasutuselevõtt. LEONE BATTISTA ALBERTI (1404-1472): esitas esimese teadusliku perspektiiviteooria - see teooria asetab inimese ruumi keskmesse. Inimese perspektiiv seostub ka matemaatiliste printsiipidega, mis lähtuvad inimese enda mõistusest. Autorid muutusid tähtsateks. Cellini kirjutab juba autobiograafia. Väljendab mõtet, et üldine moraal pole temasugustele geeniustele kohustuslik. Portreemaal kujuneb populaarseks. Renessansi ajal olid inimesed universaalsed, tegelesid igasuguste asjadega. MASACCIO (1401-1428): loetakse renessansi maali isaks. Eriline suhe karmeliitide orduga, töötab karmeliitide kirikus Pisas. Meister Masolino õpetas loodust ja truudust puudutavat. Paljud näod on lihtsalt portreed. Hakkab järjekindlalt kasutama perspektiivi
Kui siis ühel ööl kõik valmis on, antakse voodijalale kerge hoop, nii et see ümber .lendab, ja ketiots ongi vaba. Siis pole enam muud teha kui köisredel kindlusemüürilt alla lasta, seda mööda alla ronida, vallikraavis jalaluu murda -- sest redel on üheksateist jalga lühem kui müürf tead -- all on hobused ja ustavad vasallid, need 1 Trenck, preisi parun, Casanova, itaalia seikleja, -- XVIII saj. aferistid. Cellini, itaalia kujur, seikleja, Henri IV, Navaifa kuningas, hiljem Prantsuse kuningas. Suri XVII saj. algul. 444 korjavad su üles, heidavad su põiki sadulasse ja kihutavad sinuga minema su sünnimaale Languedoc'ki1 või Navarrasse või ükskõik kuhu. Tore, Huck! Tahaksin, et selle onni küljes oleksid kindlusevallid. Kui meil põgenemisööl aega on, siis kaevame paar vallikest.» Ma ütlesin: «Milleks meil valle vaja, kui me ta onni seina alt välja kougime?» Aga ta ei kuulnud mind
annaabi.ee 
