naissõdalane maailmas). Walesi kangelane Peredur sai oma sõjaväelise väljaõppe Gloucesteri üheksalt nõialt. ( Sampson, 2008) Esimese sajandi lõpus pKr kirjutab Tacitus, et keldid ei tee vahet mees- ja naissoost valitsejate vahel. Kuulsat Rooma-vastast mässu kuninganna Boudicca juhtimisel (60 pKr) toetas kõhklemata kogu provints. Kuninganna Cartimandua, kirdenaabrite brigantide liider, omas hõimus piiramatut võimu. Ta andis varasema ülestõusu juhi Caratacuse roomlastele aastal 47 välja ja aastal 53 kuuleme temast taas: ta on 7 abikaasast lahku läinud, et abielluda arvatavalt noorema ja mehisema sõjakaariku juhiga. (Jones, Pennick, 2003) Strabon kordab Poseidonise teadet ühe Gallia ranniku lähedal asuva saare kohta, kus samniitide naised elasid ilma meesteta, olles andunud ekstaatilisele Dionysose kummardamisele
Claudiusel olid veel kaasas elevandid, mida britid varem näinud polnud. Keldid taganesid katuvellaunide pealinnast Camulodunumist edasi, Claudius sisenes sinna pidulikult. Ta autasustas liitlasi ja kinnistas suhteid sõltlaskuningriikidega. Edasised vallutused läksid lihtsalt. Aulus Plautius jäi prokuraatoriks. 47 lõppes Plautiuse ametiaeg, selleks ajaks oli Ida- ja Kagu-Ingl Rooma kontrolli all. Järgneva kümne aasta jooksul toimusid lahingud, mille käigus üks Caratacuse liitlastest ta roomlastele välja andis. Caratacus viidi Rooma ja teda triumfil rahvale; ta pidas end aga nii väärikalt ja auväärselt ülal, et Claudius, kes intelligentsust hindas, andestas talle ning lubas tal Roomas küllaltki mugavalt elada. Üheks tähtsamaks vastupanuvõitluse punktiks sai Anglesey saar Walesis, mis oli druiidide keskus. Seal puhkesid aastal 60 tapatalgud (Boudicca ülestõus), Anglesey
annaabi.ee 
