Norra
saavutanud – Norra Eurovisiooni lauluvõistlusel.
Rahvatants
Kaljujoonistel 1. aastatuhande teisest poolest eKr on motiive, mida on tõlgendatud esiaegsete
rituaalsete ja maagiliste tantsude kujutistena.
Keskaegsest norra tantsust on vähe teateid, kuid võib arvata, et nagu mujalgi Põhjamaades,
tantsiti aheltantse (laulutantse). Keskajal on "dans" olnud mõne isiku lisanimi (Sverting dans
(1292), "Sigurd dans" (15. sajand)). Arvatakse, et see märgib head tantsuoskust.
Külatants (bygdedans) on norra rahvatantsu kihistus, mis on välja kujunenud
vanemast paaristantsust. Seda mängitakse viiuli (hardingfele) saatel.
Põhilised tantsud on kolmeosalise taktimõõduga springar (Lääne-Norra) ja pols (Ida-Norra) ning
kaheosalise taktimõõduga gangar ja halling. Hardfele saatel tantsitavad põhitantsud
on springar, halling, gangar ja rull (vossarull). Pols'i tantsitakse tavalise viiuli või lõõtspilli
saatel. Springar tuli arvatavasti enne 1600
annaabi.ee 
