BIOS BIOS e. Basic Input/Output System e. Põhiline sisend-/väljundsüsteem Bios on isiklikesse arvutitesse ehitatud programm, mis käivitab operatsioonisüsteemi, kui oma arvuti sisse lülitate. Seda kutsutakse ka süsteemi riistvaraks. BIOS on osa teie arvuti riistvarast ja see on OP süsteemist eraldi. Bios on salvestatud andmekogum emaplaadi ehituse kohta (millised siinid, kui palju porte ja millised, kui kiiret protsessorit on võimalik lisada, jne). Andmed on salvestatud emaplaadi peale asetatud ROM tüüpi mälu kiibile. Arvuti käivitamisel on üks kahest vajalikust andmekogust. Kui BIOS kiipi ei leita või on vigane ei ole võimalik arvutit käivitada. BIOSi kiibil olevaid andmeid otseselt muuta ei ole võimalik arvuti alglaadimise protsessis. Kuid varasemal ajal oli võimalik BIOSi kiipe riistvaraliselt ümber kirjutada. Nüüd aga on võimalik eraldi tarkvaraga muuta (uuendada) BIOSi kii...
leitakse üles süsteemi põhimälu ning kontrollitakse selle suurust ja korrasolekut leitakse üles, lähtestatakse ja kataloogitakse kõik süsteemisiinid ja seadmed vajaduse korral antakse osa funktsioone üle spetsialiseeritud BIOS’itele (näit. SCSI BIOS, video-BIOS jt) pakutakse kasutajaliidest süsteemi konfigureerimiseks identifitseeritakse, organiseeritakse ja valitakse välja buutimisele kuuluvad seadmed luuakse opsüsteemile vajalik keskkond 10. RAM – random access memory muutmälu, suvapöördusmälu Arvuti keskne mäluseade, kuhu saab andmeid kirjutada ja kust saab neid lugeda. Suvapöördus (random access) tähendab seda, et igal mälupesal on oma aadress ning nii lugemiseks kui kirjutamiseks on võimalik pöörduda suvalise aadressi poole. Enamik muutmälusid pole säilmälud, s.t. toite väljalülitamisel mälus olevad andmed hävivad 11