M.Twain Tom Sawyeri seiklused, terve raamat
ma
mujal olen sihukestel puhkudel mitu korda näinud. Kogu pealelõuna räägiti õige palju; mina
ja
Tom olime kogu aja valvel, aga sellest polnud käsu midagi: keegi ei juhtunud midagi ütlema
põgenenud neegrist ja me ei julgenud sellest juttu teha. Aga õhtusöögi ajal üks väikestest
poistest
ütles:
«Taat, kas Tom ja Sid ja mina võime minna etendusele?»
«Ei,» ütles vanahärra, «ma arvan, et etendust ei tulegi. Ja kui tulekski -- te ei lähe ikkagi, sest
põgenenud neeger jutustas Burtonile ja mulle kõik sellest häbitust etendusest. Burton lubas
rahvale
edasi rääkida; arvan seepärast, et alatud hulgused enne etenduse algust linnast välja
kihutatakse.»
Nüüd oli siis asi nii kaugel! Aga mina ei saanud midagi parata.
Tom ja mina pidime koos ühises toas ja ühises voodis magama. Olime väsinud; ütlesime
seepärast head ööd kohe pärast õhtusööki ja läksime üles magamistuppa. Ronisime aknast
välja,
mööda piksevarrast alla ja pist-sime linna